Artiklid
- Üksikasjad
Sel aastal on oma tööga väga rahul või pigem rahul 85 % töötajatest. Viimase 12 kuu jooksul on töökohal ettevõtte ja töötajate vahelisi suhteid ning töötamist häirivaid konflikte kogenud iga viies töötaja.
Juhiga heade suhete olemasolu peab väga oluliseks ligikaudu 72% töötajatest: 79% naistest ja 65% meestest, teatas statistikaamet.
Praeguse tööga on väga rahul enam kui veerand (28%) ning pigem rahul üle poole (57%) töötajatest. Ametipositsioonide võrdluses on rahulolu kõrgeim juhtide, spetsialistide (tipp- ja keskastme spetsialistid, tehnikud) ja ametnike seas, kellest on oma tööga väga rahul kolmandik.
Töötajate oskuste ja teadmiste vastavust tööülesannetele on täiesti piisavaks hinnanud ligi kolmandik (31%) ning pigem piisavaks üle poole (62%) tööandjatest.
Seevastu töötajatest hindas oma teadmisi ja oskusi tööülesannetele vastavaks ligi kolmveerand (71%) ning veerand tõi välja, et omandatud oskused ja teadmised eeldavad raskemate ülesannete täitmist.
Uute teadmiste ja oskuste omandamise võimalustega ettevõttes on väga rahul 11% ning pigem rahul 48% töötajatest.
Ettevõtte tegevuses, töökorralduses ja -tingimustes kaasarääkimist peab pigem oluliseks või väga oluliseks seitse töötajat kümnest. Kaasamisega on väga rahul 14% ning pigem rahul 48% töötajatest. Ligi 88% ettevõtetes on töötajatel võimalus arutada ettevõttega seotud tegevusi, töökorraldust ja
- Üksikasjad
Lugeja küsib:
„Direktor küsis töötajatelt e-posti paroole põhjendusega, et neid on vaja seadistada ja teha uued meiliaadressid. Varsti märkasid töötajad, et nende postkastidele oli peale pandud seadistus, mis saadab kõik e-kirjad automaatselt ka direktori aadressile. Peale selle hakkas direktor esimesena (töötajate asemel) e-kirjadele vastama, tekitades sellega segadust ja pahameelt. Kas selline tegevus on lubatud? Mida ette võtta? Paroolid juba muutsime ära, kuid enam pole sellest kasu.”
Vastab jurist Helve Toomla:
Eeldan, et tegemist on ainult tööalaste kirjadega, sel juhul puudutab küsimus pigem juhtimisstiili kui tööõiguse järgimist. Olukorda täpsemalt teadmata oskan soovitada koosolekul direktoriga asja arutada ja ettepanekuid teha. Kui see ei aita, võiks direktori tööandjatega – juhatuse, nõukogu või firma omanikega – ühendust võtta ja direktori käitumisest neile teada anda.
Töötajate erakirjade lugemine on ebaseaduslik, seda ei või teha ka tööandja esindajad, sh direktor. Sellise tegevuse peale võib esitada märgukirja või kaebuse andmekaitse inspektsioonile (www.aki.ee).
Saada oma tööalane küsimus: . Vastused ilmuvad samas rubriigis esimesel võimalusel.
- Üksikasjad
Siiri Liiva, reporter
«Tööandjal ei ole tööd pakkuda ja ta soovib töötajad saata teise ettevõttesse tellimust täitma, tööandja kinnitusel renditakse töötajad ajutiselt välja. Kas tööandjal on õigus seda teha, kui töölepingus kokkulepet renditöö tegemiseks sõlmitud ei ole? Kelle korraldusi teises ettevõttes töötaja täitma peab – kas oma tööandja või sealse ettevõtte esindaja korraldusi?» uurib lugeja.
Vastab tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal Meeli Miidla-Vanatalu.
Renditööjõu vahendajana tegutsemiseks peab ettevõtja esitama majandustegevusteate majandustegevuse registrile. Töötaja saab registrist ka kontrollida, kas tööandja on vastavasisulise teate esitanud. Kui teade on esitatud, on tööjõu rentimine seaduslik, kuid lisaks peab renditöö tegemine kajastuma töötaja töölepingus.
Töölepingu seaduse kohaselt peab tööandja töötajaga kirjalikult kokku leppima, et tööülesandeid täidetakse renditööna kasutajaettevõttes. Töötaja peab teadma, millises ettevõttes ja kui kaua ta renditöötajana töötab ning kelle korraldustele alluma peab.
Kui töötaja on seni töötanud selle ettevõtja alluvuses, kes on ühtlasi temaga töölepingu sõlminud ja töölepingus renditöö tegemise kokkulepet ei ole, peab tööandja pidama muudatuste tegemiseks läbirääkimisi ja kokkuleppe saavutamisel vormistama selle kirjalikult. Kui töötaja renditööna teise ettevõttesse nõus minema ei ole, on tal õigus keelduda ning nõuda oma senise töölepingu tingimuste täitmist.
Praktikas on välja kujunenud, et kasutajaettevõtja juures annab töökorraldusi kasutajaettevõtja esindaja, kuid teatud juhtudel on võimalik tööd korraldada ka nii, et ülesandeid annab ja nende täitmist kontrollib siiski rendiettevõtja ehk töötaja tegelik tööandja. Kui kasutajaettevõtja ja tegeliku tööandja korralduse vahel tekib vastuolu, peab töötaja seadusest tulenevalt lähtuma rendiettevõtja korraldustest. Samas kui töötajal tekib ohtlik olukord töökeskkonnas, peab ta järgima igal juhul kogu töökeskkonna eest vastutava kasutajaettevõtja korraldusi.
Märkimist väärib, et töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt tuleb kasutajaettevõtjal tagada, et renditöötaja täidaks tema juures töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. Tema kohustuseks on renditöötajat juhendada ja välja õpetada ning vajadusel muretseda näiteks isikukaitsevahendid.
TARBIJA->LUGEJA KÜSIB
- Üksikasjad
Lugeja küsib:
„Kui palju võib töötaja võtta aastas palgata puhkust? Kas tööandja peab seda andma, kui töötaja küsib, või on tal õigus ka keelduda? Kas on mõni töötajate grupp, kel on vajaduse korral alati õigus palgata puhkust saada?”
Üldjuhul saab tasustamata ehk palgata puhkust võtta poolte kokkuleppel, mis tähendab, et tööandja kas annab selleks nõusoleku või keeldub. Nõuda töötaja seda ei saa. Palgata puhkuse kestust seadus ette ei näe, selleski tuleb kokku leppida.
Sellest üldreeglist on töölepinguseaduses (TLS) kaks erandit: tööandja peab kalendriaastas kuni kümneks tööpäevaks lubama palgata puhkusele vanema (nii ema kui ka isa), kes kasvatab kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last. Tasustamata puhkuse õigus on ka töötajal, kes tahab seda võtta sisseastumiseksamite, -katsete jms tegemiseks. Täiskasvanute koolituse seaduse (TäKS) alusel on osa õppepuhkust tasuta.
Saada oma tööalane küsimus: .
Vastused ilmuvad samas rubriigis esimesel võimalusel.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Sirje Niitra, toimetaja
Paljud meist on oma tööelu jooksul kokku puutunud koondamisega ja kindlasti on neidki, kes just praegu peatse töökaotuse hirmus tulevikku mustades värvides näevad. Töötajaid saab koondada ka nii, et keegi ei saa haiget, ja vahel annab see võimaluse uueks väljakutseks.
Artikkel jätkub,
edasi saab lugeda originaalist
http://tarbija24.postimees.ee/3398075/koondada-on-voimalik-vaarikalt
Lehekülg 896 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee