Artiklid
- Üksikasjad
Rait Kuuse, sotsiaalministeeriumi asekantsler
Loetud nädalate pärast käivitub töövõimereformi esimene etapp ehk töövõimetuspensionäridele ja teistele vähenenud töövõimega inimestele avaneb ligipääs senisest rikkalikumale valikule teenustele ning abivahenditele.
Tegu on suure sammuga Eesti sotsiaalkindlustuse kaasajastamisel. Veel eelmise sajandi 1990. aastateni nähti töövõimetust kui olukorda, kus riigi ülesanne oli tagada tervisekaoga inimestele sissetulek. Täna vaatavad juhtivad heaoluriigid töövõimetusele hoopis teise nurga alt: väljakutse on inimese kaasatus ühiskonda ja hoidmine tööturul.
Mitmed Euroopa Liidu ja OECD riigid uuendasid möödunud kümnendil jõuliselt tervisekaoga inimestele suunatud hüvitiste korraldust. Seniste asendussissetulekut tagavate skeemide asemele on tulnud rangemad kvalifitseerumistingimused, paralleelselt on lihtsustatud ligipääsu tööturuteenustele ja teistele tööalase rehabilitatsiooni meetmetele.
Proosalisem põhjus peitub selles, et tänapäeval ei ole arenenud riikides seda luksust, et keegi jäetakse aktiivsest elust suurema aruteluta lihtsalt kõrvale. Senised passiivsed toetused on just sellist lähenemist soosinud.
Kui suurem hulk tervisekahjustusega inimesi on hõivatud ja aktiivne, paraneb üldine tööhõive, mis aitab kaasa majanduse arengule. Rahaliste toetuste saamist piiratakse ja seotakse teenuste pakkumisega, mis aitab kaasa hüvitisesaajate väljumisele töövõimetusskeemist. Lõpetuseks tähendab töötamine inimesele võimalust majanduslikult paremini toime tulla, kuid sellest veelgi olulisem on eneseteostus ja sotsiaalne kaasatus. Töövõimereformilt oodatakse, et tervisekahjustusega inimesed on tulevikus paremini ette valmistatud tööturul osalemiseks. Kui nende väärtus tööjõuturul suureneb, paraneb ka nende võimalus leida paremini tasustatud tööd.
Koera saba ületamine
Nagu öeldud, on tegu süsteemse, mahuka ja paljusid inimesi puudutava reformiga. See tähendab esmajoones töövõimetuse asemel töövõime hindamist, millega võivad kaasneda senisest suuremas mahus ja uudsed teenused või suurem toetus ehk sissetulek elamiseks, paraneb ka abivahendite kättesaadavus. Peame õiglaseks olukorda, kus kõik inimesed, kes suudavad töötada, seda võimete piires teevad (või otsivad aktiivselt tööd). Töövõimereform tegeleb ühtlasi nõudluse poole ehk tööandjatega: aitame viia kokku töö ja töötaja ning pakume tööandjatele tuge, et leevendada üha aktuaalsemaks muutuvat tööjõupuudust.
Töövõimereformi fookuses on enam kui 100 000 töövõimetuspensionäri, kuid sellega kokku puutuvate inimeste ring on loomulikult laiem. Uuele süsteemile üleminekusse investeeritakse enam kui 160 miljonit Euroopa Struktuurifondide eurot ning üleminek kestab 2021. aasta lõpuni. Omamoodi tähenduslik on see, et juba töövõimereformist rääkimine on suurendanud erivajadustega inimeste aktiivsust tööturul.
Kõige olulisemad töövõimereformi puudutavad õigusaktid on praeguseks vastu võetud, kuid protsess veel käib. Kolmapäeval võttis riigikogu vastu viimase seaduse kahest, mis aitavad muuta töövõimereformi käivitumise sujuvamaks ning lahendada osad sotsiaalteenuseid puudutavad küsimused - sotsiaalhoolekande seaduse.
Kaks toetust
Viimase hetke arutelude käigus tõusis päevakorrale ja pälvis meedias tähelepanu kaks teemat, mille tausta sooviksin järgnevalt selgitada - puudega tööealise inimese toetus ning töötamistoetus.
Nimelt lihtsustub reformi käigus puudega tööealise inimese toetuse määramise kord, et jaotada toetuse eelarvet abivajajate vahel õiglasemalt. Inimesed ei pea edaspidi enam täitma paarikümne eurose toetuse saamiseks pikki ja tülikaid ankeete, selle asemel määratakse toetus neile automaatselt vastavalt tuvastatud puude liigile ja raskusastmele. Uued toetussummad on arvutatud varasemate toetuste keskmiste põhjal ning võimaluste piires oleme eelistanud neid, kes seda toetust enim vajavad. See tähendab, et iga puudeliigi lõikes hakkaksid suurimat toetust saama sügava puudega inimesed, puudeliikidest kavandame suurimad toetused nägemispuudega, liikumispuudega ja liitpuudega inimestele.
Miinimum kasvab
Süsteemi lihtsustamise positiivse kaasmõjuna laieneb toetus senisest suuremale ringile inimestele ehk kõigile tööealistele puudega inimestele. Samuti tõstetakse inimeste paremaks abistamiseks toetuse miinimummäär ligi 16 eurolt enam kui 28 euroni. See tähendab pea 70-protsendist kasvu. Kõik muutused on toimunud olemasoleva eelarve sees, sest paraku pole meil võimalik suurendada kõnealuseks toetuseks mõeldud eelarvet. Küll aga oleme arutanud ja leppinud toetuste uued suurused kokku mitme puuetega inimeste esindusorganisatsiooniga, sealhulgas kurtide liit, liikumispuudega inimeste liit, pimedate liit, pimekurtide tugiliit ning vaimupuudega inimeste tugiliit.
Kõnealust uuendust on kritiseeritud väitega, et tegu on katsega vähendada puuetega inimeste sissetulekut. Kui sama eelarve piires toetusi ümber jagada, on iseenesest loogiline, et osa inimesi saab raha rohkem, teine vähem. Kuid vähenemistest rääkides tuleb arvestada, et tegu on mõne euroga kuus ja mitte kõigile. Samuti tasub meeles pidada, et ka tänane toetusskeem näeb ette perioodilist ümberhindamist, mis muudab toetuse suurust.
Ma saan inimlikult aru, et on olukordi, kus iga euro võib olla kulla hinnaga, kuid kui vaadata töövõimereformi tervikpilti, siis antud hetkel tuleb süsteemi tervikuna raha juurde. Me panustame väga tõsiselt vähenenud töövõimega isikutele - sealhulgas puuetega inimestele - mõeldud teenuste arendamisse. Mõelgem ise, kumb on kaalukam: kas see, kui su üks toetus väheneb mõne euro võrra, või kui hakkad saama tuhandetes eurodes rohkem teenuseid, mis aitavad leida tegevust ja tööd, ning sinu sissetulekud kasvavad? Üksnes järgmisel aastal on kavas osutada töövõimereformi sihtrühmale Töötukassa vahendusel tööturuteenuseid 7,8 miljoni euro eest.
Töötamistoetuse asemele korralik töölesõidutoetus
Teiseks on tekitanud küsimusi puuetega tööealistele inimestele mõeldud töötamistoetuse asendamine uute toetuste ja lahendustega. Kriitikud leiavad, et nii kaob toetusliik, mida miski muu ei kata. Selle väitega ei saa paraku nõustuda ning õigupoolest tundub veenvam hoopis vastupidine: inimeste võimalused paranevad, sest edaspidi on võimalik hüvitada varem töötamistoetusega kaetud kulutusi mitmest allikast ja suuremas kogusummas.
Töövõimereformi rakendudes hakkab senist töötamistoetust asendama peamiselt Töötukassa pakutav töölesõidutoetus. Tegu on osaga suuremast muutusest, kus vähenenud töövõimega inimeste tööleaitamine läheb Sotsiaalkindlustusameti asemel Eesti Töötukassa vastutusalasse ning hakatakse pakkuma senisest rohkem teenuseid. Praegust töötamistoetust kasutab reeglina vähem kui üks protsent töötavatest puuetega inimestest, näiteks tänavu maksti üheksa kuuga 40 isikule 6600 eurot. Leiame, et kuni 300 eurot kuus olev töölesõidutoetus saab olema oluliselt mõjusam lahendus inimeste tööleaitamisel kui keskmiselt seitse eurot kuus olev töötamistoetus.
Võrreldes töötamistoetusega on töölesõidutoetust ka mugavam kasutada, sest selle taotlemiseks ei pea esitama kuludokumente. Lisaks saab töölesõidutoetusega katta oluliselt suurema osa transpordiga seotud kuludest inimesel, kes ei saa puude või tervisesisundi tõttu kasutada töölkäimiseks ühistransporti (v.a taksot). Nii ületatakse ühtlasi olulised probleemid, mis jäid varem töötamistoetusega lahendamata.
Abivahendite korraldus paraneb
Töötamistoetust ei maksta praegu üksnes tööle sõitmiseks, vaid seda kasutatakse vahel ka abivahendite ostmiseks. Samas saab töötamiseks vajalikke abivahendeid abivahendite süsteemist, kusjuures konkreetsete tööülesannete täitmiseks mõeldud abivahendid annab Eesti Töötukassa vajaduse korral kasutamiseks tasuta. Uueks aastaks on abivahenditeks ette nähtud oluliselt rohkem raha kui varasematel aastatel.
Vähetähtis ei ole ka kaasuvate teemadega tegelemine. Kolmapäeval riigikogus vastu võetud sotsiaalhoolekande seaduse uus redaktsioon loob muuhulgas selgema raamistiku kohaliku omavalitsuse poolseks inimeste abivajaduse hindamiseks ning seab miinimumnõuded vajalike sotsiaalteenuste osutamisele. Koosmõjus töövõimereformi erinevate muudatustega aitab seegi erivajadustega inimestel saada vajalikku teenust tänasest paremini.
Töövõimereformi ettevalmistused on käinud sel aastal märkimisväärsemalt sõbralikumas ja konstruktiivsemas õhkkonnas kui mullu, tänan osapooli selle positiivse õhkkonna eest. Meile on suureks tunnustuseks Eesti Puuetega Inimeste Koja seisukoht, et reform on ajapikku oluliselt paremaks muutunud ning selle võiks ellu viia, parandades viimased detailid. Seda oleme võimaluste piires ja erinevate osapoolte seisukohti arvestades viimastel kuudel ka teinud. Nüüd on käes tegude ja uue mõtteviisi aeg.
- Üksikasjad
Täna Eesti Pangas toimunud maksekeskkonna foorumil kinnitasid pangad, et massmakseid edastavad ettevõtted on suures mahus süsteemide uuendamise lõpetanud ning ühtse euromaksete piirkonna (SEPA - Single Euro Payment Area) tingimused hakkavad täies ulatuses kehtima 1. veebruaril 2016.
„Praeguseks on enamik ettevõtteid, kes massmakseid kasutavad, uue formaadi kasutusele võtnud või töid lõpetamas. Seega saame kinnitada, et Eesti läheb täielikult SEPAle üle sujuvalt. Eraisikute jaoks see täiendavaid muudatusi kaasa ei too. Arvestada tuleb, et alates järgmise aasta veebruarist saab pangaülekandeid tehes kasutada ainult rahvusvahelist ehk IBAN kontonumbrit. Kuid see on enamikes pankades juba praegu pigem reegel olnud ja inimesed saanud selle muudatusega harjuda," rääkis Eesti Panga asepresident Madis Müller.
Massmakseid edastatavatel ettevõtetel on olnud kaks aastat aega uus maksete formaat kasutusele võtta. Selle aja jooksul oli pankadel kohustus pakkuda andmete konverteerimise teenust, mis võib järgmise aasta veebruarist muutuda aga pankade täiendavaks teenuseks.
SEPAle ülemineku esialgne tähtaeg, mis tähendas ettevõtete valmisolekut kasutada massmakseid tehes ainult uut formaati, oli selle aasta veebruaris. Selleks ajaks oli aga vaid 53% massmakseid tegevatest ettevõtetest vajalikud muudatused ellu viinud. Seetõttu otsustasid keskpank, pangaliit, rahandusministeerium ja turuosalised tähtaega pikendada aasta võrra 1. veebruarini 2016.
Maksekeskkonna foorumil räägiti lisaks Euroopa aktuaalsetest arveldusteemadest ning arveldusvaldkonna Euroopa Liidu ja riigisisese õigusloome hetkeseisust.
- Üksikasjad
Siiri Liiva,
reporter
«Tööandja ütles töölepingu üles koondamise tõttu ja koondamisteates oli märgitud, et tööandja maksab ka koondamishüvitist. Leping peaks lõppema kahe kuu pärast. Kui ma leian nüüd vahepeal teise töö ja lõpetan ise töölepingu, kas siis tööandja võib keelduda koondamishüvitise maksmisest?» uurib lugeja.
Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ingrid Iter.
Tööandjal on kohustus maksta koondamishüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses juhul kui töösuhe lõpeb koondamise tõttu. Kui töötaja leiab teise töö ning ütleb ise enne töölepingu üles, ei ole töösuhte lõppemise aluseks mitte koondamine, vaid töötajapoolne ülesütlemine, mille puhul hüvitise maksmise kohustust tööandjal ei ole.
Seega kui leping lõpeb enne koondamist hoopis töötaja algatusel, ei pea tööandja koondamishüvitist maksma. Samas kui töösuhte kiirem lõpetamine on mõlema poole huvides, saab lõpetada lepingu poolte kokkuleppel ning sellisel juhul on võimalik leppida kokku ka hüvitise maksmises.
- Üksikasjad
Hanneli Rudi, Tarbija24
«Töötan poes ja jõulude eel käsib tööandja müüjatel kanda päkapikumütsi, et jõulumeeleolu tekitada. Aga mulle see ei sobi ja ma tunnen end alandatuna, kui pean leti taga seisma päkapikumütsiga. Meil on olemas küll n-ö ametiriietus, aga põdrasarvedega peavõru või punane müts selle hulka ei käi. Kas mind võib selleks sundida?» küsib müüja.
Vastab tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu.
Pooled peavad töösuhtes täitma oma kohustusi vastavalt lepingule ja seadustele ning lähtuma hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Tööandja poolt antavad korraldused peavad olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesannetega ning nende andmisel peab tööandja mõistlikult arvestama töötaja huve ja õigusi. Ka töötaja peab täitma kohustusi tööandja huvisid arvestades ning vältima oma tegevusega tööandja kahjustamist.
Kui tööandjal on väljakujunenud tava, mida pühadega seoses järgitakse, siis on paslik, et töötaja on sellest teadlik ning järgib ettevõtte väärtusi ehk kannab ka päkapikumütsi või põdrasarvi. Siiski oleks hea sellistest tavadest rääkida juba töölepingu sõlmimise etapis, et töötaja saaks arvestada ning otsustada, kas need väärtused ühtivad ka tema tavade ja kommetega või mitte.
Kui päkapikumütsi või põdrasarvede kandmine toob töötajale kaasa täiendavaid kulusid, peab tööandja need hüvitama.
- Üksikasjad
AUTOR: KERTU KALMUS
RUBRIIK: MAJANDUS
Saare maakonnas on keskmine brutokuupalk tõusnud aastaga vaid napid 20 eurot. Kui läinud aasta kolmandas kvartalis teenis saarlane keskmiselt 809 eurot, siis tänavu 829 eurot.
Vaadates tänavust aastat eraldi, siis aasta alguses on keskmine palk maakonnas olnud isegi madalam kui eelmise aasta lõpupoole. 2014. aasta lõpuks oli keskmine brutokuupalk Saare maakonnas statistikaameti andmeil 835 eurot, 2015. aasta esimeses kvartalis aga 778 eurot.
Kõrgeim on keskmine palk olnud maakonnas tänavu kevadel, kui keskmiselt vaatas saarlastele palgalipikult brutopalgana vastu 854 eurot.
Suvi avaldab mõju
Maksu- ja tolliameti andmetel oli tänavu kolmandas kvartalis töötajatele tehtud väljamaksete summa Eestis üle 1,5 miljardi euro, mida maksti välja 566 999 inimesele. Kolmanda kvartali mediaanpalk oli 733 eurot kuus.
Saare maakonna mediaanpalk oli maksu- ja tolliameti pressiesindaja Mailin Aasmäe sõnul aga grammi võrra suurem – 737 eurot – ja seda maksti 13 494 inimesele.
Maksu- ja tolliameti Saaremaa büroo juhataja Olev Martinsoni sõnul tuleb tõdeda, et Saare maakonna keskmise palga tase võrdluses teiste maakondadega on ka varasematel aastatel olnud arutelu teemaks, kuid aktsepteeritavaid põhjendusi palgaerinevusele tema teada siiani leitud ei ole.
Temagi kinnitas, et tänavune maakonna kolmanda kvartali mediaanväljamakse oli 737 eurot. Seejuures on arvesse võetud kõik inimesed, kellele väljamaksed on tehtud, sõltumata, kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest.
“Muidugi avaldab kolmandale kvartalile mõju suvine turismihooaeg, mil võetakse tööle rohkem inimesi ja osalise tööajaga,” nentis Martinson. “Kuigi see puudutab kõiki maakondi, avaldab see asjaolu siiski rohkem mõju Saare maakonnas.”
Tulude, sealhulgas palkade tõus, kajastub Olev Martinsoni sõnul muu hulgas ka füüsiliste isikute tuludeklaratsioonide andmetes. “Siin võib märkida, et 2014. aasta deklareeritud keskmine tulu on maakonnas võrreldes aasta varasemaga kasvanud 4,6%,” märkis Martinson. “Loomulikult võiks kasv olla suurem, lootust peab ikka olema.”
Vaadates, kuhu paigutub Saare maakond brutokuupalga suuruselt teiste maakondadega võrreldes, siis fakt on see, et meist eespool on üheksa, järel sörgib aga viis maakonda. Meile järgnevate Ida-Viru, Pärnu, Valga, Jõgeva ja Põlva maakonna palganumbrite vahed on üsna väikesed.
Saare maakonnas oli brutokuupalk kolmandas kvartalis näiteks vaid 1 euro suurem kui Ida-Virumaal. Pärnakate palgasumma oli saarlaste omast aga vaid 3 eurot väiksem.
Kõige madalam oli palk kolmanda kvartali lõpus Põlvamaal, kus teeniti keskmiselt 772 euro suurust brutopalka.
Kõrgeim oli palk, nagu ikka, Harjumaal. Seal oli statistikaameti andmeil keskmine brutopalk kõnealusel perioodil 1169 eurot. Saare maakonnast eespool paiknevad veel Tartu, Rapla, Viljandi, Lääne, Lääne-Viru, Hiiu, Võru ja Järva maakond.
Alla viie euro tunnis
Keskmine brutotunnipalk on tänavu liikunud samuti üles ja alla. Kui esimeses kvartalis oli see Saare maakonnas 4,97 eurot ja teises 5,25 eurot, siis kolmandas kvartalis oli keskmine tunnipalk maakonnas taas alla viie euro – 4,92 eurot.
Eesti arvestuses oli keskmine kuupalk tänavu kolmandas kvartalis 1054 eurot. 2014. aasta III kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 6,9% ja tänavu II kvartaliga võrreldes vähenes 3,4%.
Keskmine brutokuupalk tõusis 2015. aasta III kvartalis statistikaameti andmetel pea kõigil tegevusaladel, v.a haldus- ja abitegevustes, kus oli langus 0,3%. Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes majutuses ja toitlustuses (16,8%), samuti kunsti-, meelelahutus- ja vaba aja aladel (12,1%) ning kinnisvaraalases tegevuses (10,9%).
Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli tänavu III kvartalis 1408 eurot ja tunnis 9,97 eurot, mis on võrreldes 2014. aasta III kvartaliga tõus vastavalt 6,7% ja 6,8%.
Lehekülg 891 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee