Artiklid
- Üksikasjad
Lugeja küsib:
Olen kuulnud, et kui tööandja ei taga töötajale võimalust töötada teatud soojakraadides, siis võib keelduda töö tegemisest, kui see kahjustab tervist. Alates mis külmakraadidest on töötajal õigus keelduda töö tegemisest?
Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Mari-Liis Ivask: Õigusaktides ei ole sätestatud konkreetset külmakraadi, millest madalama temperatuuriga on töötamine keelatud. Piirnormi pole kehtestatud, kuna mitmes valdkonnas tuleb töötada ka madalate temperatuuridega ruumides – näiteks toiduainetetööstuses, kus vastasel juhul ei oleks tagatud toidu säilimine värskena. Ka peavad mitmed töötajad tegema tööd õues ning nad ei saa jätta oma tööülesandeid täitmata seetõttu, et õues on teatud miinuskraadid (nt kojamehed, päästjad, politseinikud, kiirabiarstid, aga ka rikkeid likvideerivad elektrikud jpt).
Külmas töötamine ei ole aktsepteeritav alalistes tööruumides, kus ei ole erinõudeid temperatuurile (toiduainetetööstus jmt). Kui töö toimub siseruumides, peab tööandja tagama, et tööruumid (sh olmeruumid) oleksid piisavalt soojustatud, arvestades selles ruumis tehtavat tööd ja töötaja füüsilist koormust. Siseruumides on soovituslik tagada kerge füüsilise töö (näiteks kontoritöö) puhul õhutemperatuur 19-24 kraadi. Keskmise ja raske füüsilise töö (näiteks laotöö, tootmistöö, siseviimistlus) korral on soovituslik tagada õhutemperatuur 15-20 kraadi.
Välitöödel ei saa tööandja kontrollida töökoha temperatuuri. Sel juhul peab tööandja andma töötajatele normaalsete töötingimuste tagamiseks sobivad tööriided ja jalanõud ning vajadusel näokaitse ja prillid. Tööriiete soetamisel tuleb arvestada töö iseloomu - näiteks kui töötamine eeldab liikumist, peavad riided olema nö hingavad, et töötajal oleks soe, ent mitte higistama-ajavalt palav. Kui tööriietus ei ole hingav, hakkab töötaja higistama ning külmetab kergemini ja võib jääda haigeks.
Välitöödel on lisaks kraadiklaasile soovituslik arvestada ka Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi koostatud tuule-külma indeksiga, mis näitab, kuidas inimene külma tegelikult tajub. Tuul ja külm koos jahutavad inimese nahapinda väga kiirelt. Seega tuleb organismi jahtumise ja külmumise vältimiseks arvestada temperatuuri ja tuule koosmõjuga.
Tööandja peab tagama, et töötajad saavad teha töötamisel vaheaegu, mis on arvestatud tööaja sisse. Vaheaja kestuse ning sageduse valikul tuleb arvestada töötajate ettepanekutega. Välitööde puhul peab tööandja puhkepausideks töötajad kindlustama sooja ruumi või soojakuga, kus soovi korral oleks saadaval kuum jook. Soojakus peab saama vajadusel riideid kuivatada või vahetada neid kuivade vastu. Ühtlasi peab tööandja juhendama töötajat nii, et ta teaks madala õhutemperatuuri tingimustes töötamisel tekkida võivatest terviseriskidest ning nende vältimise abinõudest. Juhendamise käigus võiks töötajatele selgitada, et puhkepausid on mõeldud külmas töötamise terviseriski vähendamiseks ning kui töötaja puhkepausi ajal näiteks õues suitsetab, kaotab puhkepaus oma mõtte.
Kutsume tööandjaid mõistma, et külmade ilmadega kaasneb ka oht töötajate tervisele ning arvestama töötajate ettepanekutega, et töö saaks tehtud ning inimeste tervis oleks hoitud.
- Üksikasjad
Kerli Kivistu, reporter
Eelmisel aastal käis töötukassas karjäärinõustamisel töötavaid ja töötuna mitteregistreeritud inimesi ligikaudu 7200 korral. Kõige enam käisid nõustamisel inimesed vanuses 26-34 eluaastat ja sugude lõikes moodustavad suurema osa nõustamisel käinutest naised, aga aasta jooksul on karjäärinõu saanud ka enam kui 2000 meest.
«Ka sel aastal ootame karjäärinõustamisele töötavaid inimesi ja teisi, kes ei ole töötukassas töötuna registreeritud (näiteks õppijad, pereliikmete hooldajad, tervise tõttu mittetöötavad inimesed, pensionile jäänud või töötud, kes ei otsi tööd töötukassa abiga), et koos nõustajaga läbi arutada töötamisega seotud arenguvõimalusi ja enesetäiendusi,» ütles töötukassa nõustamisteenuste juht Lana Randaru.
Töötukassa maakondlikes osakondades töötab kokku 44 karjäärinõustajat, kellest 24 nõustavad töötavaid ja töötukassas töötuna mitteregistreeritud inimesi. Karjäärinõustajad viivad individuaalseid ja grupinõustamisi läbi nii töötukassa büroos kohapeal kui ka koostöös erinevate organisatsioonidega väljaspool töötukassat (näiteks tööandja juures).
«Selleks, et töötavad inimesed saaksid endale sobival ajahetkel karjäärinõu, oleme avanud võimaluse e-kirja ja Skype teel karjäärinõustamiseks,» sõnas Randaru. Ta lisas, et võimalus karjäärinõustajaga suhelda silmast-silma kohtumata muudab karjäärinõustamise paremini kättesaadavaks töötavatele inimestele ja ka näiteks liikumisraskustega või hoolduskohustusega inimestele.
Nõustamisest huvitatud töötajatele pakutakse näiteks eneseanalüüsi võimalust läbimõeldud karjäärialaste valikute tegemiseks. Samuti nõustamist õppimisvõimaluste ja -vajaduste (täiend-, ümberõpe, koolitused) väljaselgitamiseks ja ühtlasi ka tuge muutustega kohanemisel, töölt tööle liikumise toetamisel ja koondamisjuhtumite puhul.
- Üksikasjad
ANNI RAIGNA,
tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja
Maaleht
Kas töötajat saab koondada ainult sel põhjusel, et tema tervis on kehvaks läinud? Olen 30 aastat töötanud õmblejana, nüüd on mul tervis kehvaks jäänud, seetõttu määrati mulle puue ja 80% töövõimetust.
Samas olen võimeline veel osaliselt töötama, aga kardan, et mind nüüd enam tööle ei jäeta. Kas töökohast saab mind koondada ainuüksi seetõttu, et mulle on määratud puue?
Maalehe lugeja
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Silja Lättemäe
Maaleht
1. jaanuaril 2016 jõustus üle 250 seadusemuudatuse. Neist olulisimad on uus lastekaitseseadus, toetuste tõus peredele, samuti maksutagastus madalapalgalistele ja pangahoiuste kaitse.
Toetus esimesele ja teisele lapsele tõusis tänavu 1. jaanuarist 50 euroni kuus iga lapse kohta. Alates kolmandast lapsest makstakse perele 100 eurot kuus. Näiteks kahelapseline pere saab lapsetoetust kokku 100 eurot kuus. Kui peres on kolm last, siis kaks last saavad kumbki 50 eurot ja kolmas 100 eurot, nii et kokku saab kolme lapsega pere 200 eurot lapsetoetust kuus.
Riiklike peretoetuste seaduse muudatus määrab lapsetoetuse tõusu ka järgnevaks neljaks aastaks. Alates 2017. a hakatakse lisaks maksma lasterikka pere toetust, see on kolme- kuni kuuelapselistele peredele 200 eurot, alates seitsmendast lapsest 370 eurot pere kohta kuus.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Kas ületunnid või mitte, sõltub tööajaarvestusest.
Lugeja küsib: „Töötan laos, kus temperatuur on ööpäev läbi +5 kuni +7 kraadi. Vahetus selles ruumis kestab kaheksa tundi. Ühel nädalal töötan järjest kuus päeva, teisel viis, kalendrikuus tuleb seega kaks viiepäevast ja kaks kuuepäevast töönädalat. Kas tööandja kehtestatud töögraafik on seaduslik? Kui saan praegu puhkepäevi ettenähtust vähem, siis kas selle võrra on mu põhipuhkus pikem? Kas tööpäevad nii madala temperatuuriga ruumis annavad lisapuhkusepäevi või muid soodustusi?”
Kahjuks ei selgu küsimusest, milline tööajaarvestuse viis on töölepingus kokku lepitud. Summeeritud tööajaarvestuse korral võib selline tööajajaotus olla seaduslik, kuid tingimusel, et oleks järgitud tööaja üldist normi. Ühekuulise arvestusaja korral on näiteks jaanuaris kalendrijärgsete töötundide arv 160 (20 kalendrijärgset tööpäeva korrutatult kaheksa täistööaja tunniga) ja nii palju tunde tuleb jaanuaris tööd teha.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Lehekülg 887 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee