Üksikasjad

Avaldatud: 28 detsember 2015

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Siiri Liiva, reporter

«Saime kirja tööinspektsioonilt, et meie ettevõttes on toimunud tööõnnetus ja ma pean koostama tööõnnetuse raporti ja saatma selle tööinspektsiooni, aga minu teada pole meil tööõnnetust juhtunud. Mida me nüüd tegema peaks?» uurib lugeja.

Vastab töökeskkonna nõustamise osakonna konsultant Piret Kaljula.

Kui töötaja pöördub arsti poole ja ütleb, et ta sai vigastada tööd tehes, siis on arst kohustatud teavitama tööinspektsiooni juhul, kui tegemist on raske vigastusega või määrab arst kerge tööõnnetuse tagajärjel ajutise töövõimetuse. Samuti teavitab arst tööinspektsiooni surmaga lõppenud tööõnnetusest. Tööinspektsioon informeerib tööandjat teate saamisest. Tööinspektsioon edastab saabunud informatsiooni, juhtumi asjaolud selgitab välja tööandja.

Seda, kas arsti teates oleva õnnetuse puhul on tegemist tööõnnetusega otsustab tööandja, kellele on seadusega pandud kohustus viia läbi tööõnnetuse uurimine. Selleks, et selgitada välja, kas tegemist on tööõnnetusega või mitte selgitab tööandja välja, kas töötaja täitis õnnetuse juhtumise ajal tööülesandeid. Samuti tuleb võtta kannatada saanud töötajalt seletus õnnetuse asjaolude kohta.

Tööõnnetusega on tegemist kui töötaja sai vigastada tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitleta tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. Juhul, kui tööandja jõuab uurimise tulemusena järeldusele, et tegemist ei olnud tööõnnetusega, saadab tööandja tööinspektsioonile vabas vormis akti, milles kirjeldab juhtumi asjaolusid ja põhjendab, millest tulenevalt ei pea tööandja toimunud õnnetust tööõnnetuseks.

Arst võib tööõnnetuse teatise saata ka näiteks sellepärast, et arst ja patsient on teineteisest mööda rääkinud – arst küsib, kuidas inimene viga sai ning inimene vastab, et tegin tööd ja kukkusin redelilt alla. Arst märgib õnnetuse põhjuseks tööõnnetuse aga töötaja tegi näiteks vabal päeval kodus remonti – tööd – ja kukkus redelilt alla.

Kui selgub, et tegemist oli tööõnnetusega tuleb tööandjal viia läbi tööõnnetuse uurimine ning koostada raport. Raport tuleb esitada tööinspektsioonile ja kannatanule või tema huvide kaitsjale. Tööõnnetuse uurimine tuleb läbi viia ka siis kui teave tööõnnetuse toimumisest jõudis tööandjani hilinemisega kuna kannatanu tööandjat ei teavitanud ning ka arst ei saatnud tööõnnetuse teatist.

Üksikasjad

Avaldatud: 22 detsember 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Kristiina Viiron

Neli kuud töövõimetuslehte annab tööandjale põhjuse tööleping üles öelda.
Keskeas finantsjuht kukub suusamäel rängalt ja õnnetuses saadud vigastused sunnivad mehe ligi pooleks aastaks haiguslehele jääma.

Noor, väikeses ajalehetoimetuses kuulutuste vastuvõtjana töötav naine on hädas nn naisteasjadega, ta viibib korduvalt haiglaravil ja põeb pikalt koduski, nii et aasta jooksul koguneb haiguslehel oldud päevi mitme kuu jagu.

Pensionieale lähenev vallavalitsuse raamatupidaja haigestub raskelt, teda ootab lõikus ja mitme kuu pikkune järelravi, mis ei lase tal rohkem kui poole aasta vältel tööle naasta.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 23 detsember 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Tööinspektsioon

23. ja 31. detsembril tuleb kõikide töötajate tööpäeva lühendada kolme tunni võrra. 24., 25. ja 26. detsember ning 1. jaanuar on riigipühad, mis on reeglina töötajate jaoks vabad päevad. Tööandja majandustegevuse tõttu või kehtestatud tööajakava alusel riigipühal töötavatele inimestele peab tööandja maksma selle aja eest kahekordset töötasu.

Tööpäeva lühendamine ei sõltu tööpäeva kestusest. Näiteks osalise tööajaga töötaja puhul, kes on tavapäraselt tööl ainult kolm tundi päevas riigipüha eelsel päeval tööle tulema ei pea. Tööpäeva lühendamine ei sõltu sellest, kas tööandja majandustegevus võimaldab seda teha või mitte. Tööpäeva lühendamine ei ole tööandja õigus vaid kohustus.

Kui tööandja majandustegevus ei võimalda tööpäeva lühendada, tuleb saavutada töötajaga kokkulepe töötamiseks pühade-eelsel päeval nagu tavalisel tööpäeval. Kui töötaja annab selleks nõusoleku, loetakse pühade-eelsel tööpäeval lühendamata jäetud kolm tundi ületundideks ning hüvitatakse vastavalt seadusele kas tasulise vaba aja andmisega või kokkuleppe olemasolul rahas, 1,5-kordselt. Summeeritud tööajaga töötavatel töötajatel selguvad ületunnid arvestusperioodi lõpuks ning need hüvitatakse samamoodi – tasulise vaba ajaga või kokkuleppel rahas. Kui töötaja ei nõustu pühade-eelsel päeval töötama täistööpäeva, ei ole tööandjal õigus teda selleks sundida.

Sõltumata sellest, kas töötajale makstakse töötasu kuutasuna või tunnitasuna, töötatakse tavapärase või summeeritud tööajaarvestuse alusel, tuleb riigipühal töötatud tundide eest maksta töötajale kahekordset töötasu.

Olukorras, kus töötaja vahetus algab tavalisel tööpäeval ja lõpeb riigipühal, tuleb hüvitada riigipühal tehtavad tunnid. Ülejäänud töötunnid tasustatakse aga tavalises korras. Sama vahetuse töötundide eest, mis langevad riigipühale eelnevale või järgnevale päevale, lisatasu maksma ei pea.

Kui töötaja teeb riigipühal ületunnitööd (tal oleks see olnud vaba päev, ent kokkuleppel tööandjaga nõustus ta tööle tulema), tuleb lisaks kahekordsele töötasule hüvitada töötajale ka tehtud ületunnid. Kuigi riigipühal töötamise eest tuleb maksta 2-kordset töötasu ja ületundide eest 1,5-kordselt, siis riigipühal ületunnitööd ei tasustata kokku 3,5-kordselt vaid kehtib põhimõte, mille kohaselt niiöelda baastasu topelt arvestama ei pea. Baastasu arvestatakse üks kord läbi vastavate koefitsentidega ja liidetakse.

Näide 1: Töötajal, kes töötab tavapäraselt esmaspäevast reedeni 8 tundi päevas, on riigipühal töötamine ületunnitöö. Kui töötaja tunnitasu on arvestuslikult 4 eurot, siis olukorras, kus töötaja peab näiteks hädavajadusest tingituna täitma tööülesandeid 24. detsembril 8 tundi ning pooltel on kokkulepe ületunnitöö hüvitamises rahas, teenib töötaja selle päeva eest töötasu 80 eurot (4x2 + 4x0,5 x 8).

Näide 2: Töötaja, kelle tööaega summeeritakse, töötab 4-kuulise arvestusperioodiga (september-detsember) ja tema tööajakavajärgne tööpäev on 24. detsember (12-tunnine vahetus). Töötaja tunnitasu on 4 eurot. 24. detsembri tööpäeva tasu on sel juhul 4x2x12=96 eurot ja see makstakse välja detsembrikuu töötasuga. Kuna detsembris lõppeb ka arvestusperiood, siis selguvad ka ületunnid. Ületundide olemasolul tuleb need hüvitada tasulise vaba ajaga või kokkuleppel rahas koos detsembrikuu töötasuga (4 x 0,5 x ületunnid).

Küsimuste korral on Tööinspektsiooni poole võimalik pöörduda infotelefonil 23. ja 31. detsembril kuni kella 13.00. Muudel päevadel võtab Tööinspektsioon kõnesid ja kirjasid vastu tavapärastel aegadel. 24., 25., 26. detsember ja 1.jaanuar nõustamist ei toimu.

Tööinspektsioon soovib kõigile turvalist ja rahulikku pühade aega!

Üksikasjad

Avaldatud: 22 detsember 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Hanneli Rudi,
Tarbija24 juhataja

«Töötan tehases liinitöölisena ja varem oli meil tööajal kaks 15minutilist pausi. Nüüd otsustas tööandja need puhkepausid lisada tööaja hulka ja pikendada tööaega üheksa tunnini (lõunapaus 30 minutit ja kaks 15 minuti pikkust pausi). Me teeme liinitööd, aga meil on tööajal võimalus muuta liinil oma töökohta. Aga sellegipoolest me töötame terve päeva liini ääres. Kas tööandjal on õigus nii käituda?»

Vastab tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna

Tööandja peab töölepingu sõlmimisel teavitama töötajat tööaja korraldusest. Tööaja korralduse aluseks on üldjuhul ettevõttes kehtestatud reeglid töökorraldusele, milles määratakse kindlaks muu hulgas tööaja algus, lõpp ja tööpäevasisesed vaheajad.

Töölepingu seaduse järgi peab iga pikema kui 6-tunnise töötamise kohta ette nägema vähemalt 30-minutilise tööpäevasisese vaheaja. Üldjuhul loetakse see nn lõunapaus tööajast välja. Lisaks on tööandjal kohustus suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul võimaldada täiendavaid tööaja hulka arvatavaid vaheaegu.

Kuna töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevad vaheajad loetakse tööaja hulka, ei muutu sõltumata vaheaegade arvust ja kestusest tööpäeva pikkus. Nende vaheaegade eesmärk on anda töötajale võimalus tööst lühiajaliselt puhata ja taastuda.

Kuigi üldjuhul on tööandjal õigus muuta tööajakorraldust ühepoolselt, siis tööaja hulka arvatavate vaheaegade tööajast välja arvamine ei ole seadusega kooskõlas. See tähendab, et selline tööajakorralduse muudatus, kus täiendavad vaheajad loetakse tööajast välja ning selle arvelt tööpäev pikeneb, ei ole korrektne.