Üksikasjad

Avaldatud: 17 detsember 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

ANNI RAIGNA, tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja
Maaleht

Olen töötav pensionär. Meie firma lõpetab kevadel töö, olen seal asutuses ametis olnud üle 20 aasta. Mitu kuud ette tuleb mulle koondamisest teatada? Kas ainult üks kuu? Asutusest öeldi, et mulle makstakse koondamise puhul vaid ühe kuu palk. I. S.
Töölepingu seaduse kohaselt ei oma töösuhte lõppemisel tähtsust, kas töötaja on pensionär või mitte. Kui töötaja on ettevõttes töötanud üle 20 aasta ning tööandja on sunnitud töösuhte üles ütlema majanduslikel põhjustel ehk koondama, tuleb sellest töötajale ette teatada vähemalt 90 kalendripäeva.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 10 detsember 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Novembris registreeritud töötute arv suurenes. Kuu lõpus oli töötuna arvel 28 266 inimest ehk 4,5% 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust.
Kõrgeim oli novembris registreeritud töötuse määr jätkuvalt Ida-Virumaal (9,5%) ja Valgamaal (8,6%) ning madalaim Harjumaal (3,1%) ja Tartumaal (3,5%), teatas töötukassa.

Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid novembri lõpus lihttöölised (19%), teenindus- ja müügitöötajad (18%) ning oskustöötajad ja käsitöölised (18%).

Novembrikuu jooksul lisandus oktoobrikuuga võrreldes vähem uusi tööpakkumisi. Kuu jooksul lisandus 2763 uut tööpakkumist, millest 53% sisestati töötukassa portaali (www.tootukassa.ee ) kaudu. Kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 5953.

Kõige suurem osakaal vahendatavatest töökohtadest oli teenindus- ja müügitöötajatele (26%). Järgnesid lihttöölistele (17%) ning seadme- ja masinaoperaatoritele ja koostajatele (17%) pakutavad töökohad.

Tööalasel koolitusel osales novembris 3666 ja tööotsingu koolitusel (tööotsingu töötoas) 1 326 inimest. Tööpraktikal osales 978, tööharjutusel 824 ning tööklubis 759 inimest. Karjäärinõustamise teenust osutati 1563 korral. Töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele mõeldud karjäärinõustamisel osaleti novembris 1079 korral.

Ettevõtluse alustamise toetuse abil sai ettevõtte luua 28 inimest, kelle äriplaanide kohaselt luuakse 31 uut töökohta. Palgatoetusega oli novembris töötamas 951 inimest. Lisaks osales veel 3 272 inimest erinevates teistes aktiivsetes meetmetes. Novembrikuus sai töötukassa abiga tööle või alustas ettevõtlusega 3 440 inimest.

Hüvitist pea 10 000 inimesele

Töötukassa maksis novembris töötuskindlustushüvitist 9489 inimesele ehk 29% kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 396 eurot ning hüvitisteks maksti kokku ligikaudu 3,3 miljonit eurot. Ligikaudu 124 euro suurust töötutoetust sai novembris 7 864 inimest ehk 24% kuu jooksul arvel olnud töötutest.

Kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa novembris 973 inimesele. Keskmine novembris määratud hüvitis oli 1558 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 1,5 miljoni euro.

Tööandja maksejõuetuse hüvitise määras töötukassa novembris 37 inimesele. Keskmine määratud hüvitis oli 2 876 eurot ning hüvitisteks maksti novembris üle 266 tuhande euro.

Registreeritud töötuse statistika tugineb administratiivandmetele ehk kajastab nende töötute arvu, kes on ennast töötukassas töötuks registreerinud. Üldise töötuse, hõive ja mitteaktiivsuse kohta Eestis teeb statistikat statistikaamet, kes viib selleks läbi kvartaalset tööjõu-uuringut.

Üksikasjad

Avaldatud: 14 detsember 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Kasulik

Lugeja küsib:
Kas töölepingu selline sõnastus, kus on kirjas, et töötasu makstakse töötajale välja hiljemalt järgmise kuu 10. kuupäevaks, vastab seadusele? Kui nüüd kokku lepitud palgapäeval töötasu minu arvele ei laeku, siis kui suures ulatuses on mul õigus nõuda viivist?

Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski.

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lõike 1 punkti 5 kohaselt peab töötasu sissenõutavaks muutumise aeg (palgapäev) olema fikseeritud töölepingu kirjalikus dokumendis ehk siis tavaliselt töötaja töölepingus. Sisuliselt on töölepingus kokkulepitud palgapäev töötaja jaoks tema töötasu kätte saamise tähtpäev. Tähtpäeva võib töölepingus kokku leppida kuupäevaliselt (näiteks iga kuu 10. kuupäev) või muul viisil (näiteks iga kuu 5. tööpäev), aga kindlasti mitte mõttelise ajavahemikuna, nii nagu seda on teinud Teie tööandja. Oluline ongi, et see palgapäev on selgelt ja üheselt määratletav päev, mitte ajavahemik.

Seaduse mõte ja eesmärk on see, et töötajal oleks täpselt teada, millisel konkreetsel päeval talle töötasu makstakse ehk millisel konkreetsel päeval laekub töötasu tema isiklikule pangakontole. Kehtestades palga maksmise perioodi (1. kuni 10. kuupäev), loob tööandja sellega töötajale põhjendamatu ootuse saada palka juba perioodi alguses. See on aga töötaja jaoks halvendav tingimus. Pealegi sätestab TLS § 5 lõige 2, et tööandja peab (töölepingus sisalduvad) andmed esitama heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Kõik need andmed ehk siis ka andmed töötaja palgapäeva osas, tuleb sõnastada viisil, mis võimaldab töötajal neist üheselt aru saada.

TLS § 28 lõike 2 punkt 2 alusel on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Üldjuhul maksabki tööandja töötajale töötasu välja töölepingus kokku lepitud palgapäeval. TLS § 33 lõige 2 sätestab erisuse juhuks, kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale. Sel juhul loetakse palgapäev saabunuks riigipühale või puhkepäevale eelneval tööpäeval. Kui aga tööandja ei ole kokkulepitud palgapäeval töötajale töötasu välja maksnud, tekib töötajal nõudeõigus töötasu selles osas, mis jäi talle välja maksmata. Töötajal tekib seaduslik õigus nõuda tööandjalt töötasu maksmisega viivitamise eest viivist. Kui viivist eraldi lepingus pole kokkulepitud, tuleb viivise arvutamisel lähtuda võlaõigusseaduse §-dest 94 ja 113 (hetkel viivis 8,05% aastas ülekandmisele kuuluvalt summalt, s.o päevas ligikaudu 0,022%). Viivist arvutage nii: võlgnetav brutosumma korrutatuna 8,05%-ga, jagatuna 365-ga, korrutatuna viivitatud päevade arvuga. Töötajal on õigus nõuda tööandjalt viivist töötasu maksmisega viivitamise eest palgapäevale järgnevast päevast alates kuni päevani, mil tööandja on viivitatud summa talle välja maksnud.

Töötaja ja tööandja vahelisest töösuhtest tekkinud lahkarvamused, seda ka töötasu maksmisega viivitamise (viivise) osas, lahendatakse võimaluse korral töötaja ja tööandja kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, on töötajal õigus pöörduda töövaidluse lahendamiseks vastava nõudeavaldusega töövaidluskomisjoni või kohtusse. Töövaidluskomisjonile esitatava avalduse näidise ning juhise selle täitmiseks leiate Tööinspektsiooni veebilehelt http://www.ti.ee.

Üksikasjad

Avaldatud: 10 detsember 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Statistikaamet avaldas kolmanda kvartali palgastatistika, mille järgi palgad on Eestis aastaga kasvanud 7%. Keskmine brutokuupalk oli 2015. aasta kolamandas kvartalis 1045 eurot.
CV Keskuse palgastatistikast selgub, et tänavu kolmandas kvartalis CV-desse sisestatud keskmine palgasoov oli 1181 eurot, mis on 5,8% suurem kui möödunud aasta kolmandas kvartalis.

Lõhe palgasoovi ja teenitava palga vahel on aastaga kergelt vähenenud 14,2%-lt 13%-le, kuid palgaootus ületab keskmist brutopalka endiselt enam kui 130 euroga.

Seega on palgasurve endiselt suur, kuna kvalifitseeritud tööjõudu napib ning ebasobiv palk on ka üks peamisi põhjuseid, miks tööandja ning tööotsija kokkuleppele ei jõua.

Tööjõunappuses, mis on väidetavalt paljude ettevõtete olulisim kasvu piirang, ei ole aga tööandjad suutelised palkasid päris nii kiiresti tõstma, kui tööturu teine osapool seda sooviks.

Värskest tööturu-uuringust selgus, et 18,5% tööandjatest plaanib lähikuudel investeerida tööandja kaubamärki ning 31,5% personali arendamisse ja koolitamisse. 27,8% tööandjatest kavatseb parandada töökeskkonda.

Millistes valdkondades on oodata palgatõusu?

Selle aasta sügisel läbi viidud tööturu-uuring tulemusel selgus, et 32,8% tööandjatest plaanib järgmisel poolaastal palgatõusu. Palgatõusu plaan on võrreldes möödunud aastatega kergelt jahenenud.

Kõige optimistlikumalt lähenevad palgatõusu plaanidele infotehnoloogia tööandjad, kus enam kui 44% vastanutest plaanib palku tõsta. Keskmisest enam leidub palgatõusu plaane ka logistika- (43%), turismi- (42%), mehaanika- (41%), tööstuse- (39%), müügi- (38%) ning finantssektori (33%) tööandjatel

CV Keskus kogub palgastatistikat pidevalt nii tööpakkumistesse sisestatud palgapakkumistest, kui CV-desse sisestatud palgasoovidest. Selle aasta kolmanda kvartali andmed põhinevad enam kui 10 000 tööotsija palgasoovidel.

Tööturu-uuringu andmed koguti aga 2015. aasta oktoobrikuus ning uuringusse andis oma panuse 736 tööandjat. Uuringus osalenud tööandjad on läbilõige Eesti ettevõtetest, nii ettevõtte suuruse poolest kui ka tegevusvaldkonniti ning piirkonniti. 54% vastanutest olid ettevõtte omanikud või tippjuhid, 26% personalijuhid või värbamisspetsialistid.