Artiklid
- Üksikasjad
Kerli Kivistu, reporter
«Meie töötaja tuli laohoonest ning sisenedes kontorihoonesse libises uksepakul ja kukkus, vigastades tõsiselt parema jala põlve. Uksepakk ei olnud kõrge ja õnnetuse põhjustas ootamatu libedus, millega töötaja arvestada ei osanud ja seetõttu ka kukkus. Mida me saame teha, et selliseid õnnetusi ei juhtuks?» küsib lugeja.
Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna nõustamise osakonna juhataja Rein Reisberg.
Talvisel ajal võivad muutuda ohtlikuks ka need kohad liikumisteedel, mis soojal ja kuival aastaajal on ohutud. Kui väljas liikumisel oleme harjunud, et külma ilmaga või lumesaju järgselt on teed libedad, siis hoonetesse sisenemise ja väljumise kohtades ei osata libedust oodata. Nii nagu liiklusavariid juhtuvad sageli ristmike läheduses, kus autod pidurdavad ja kiirendavad, nii on inimeste liikumisteedel ootamatult libedad kohad, kus inimesed enne hoonesse sisenemist jalgu trambivad ning riietelt lund maha raputavad. Libedad võivad olla nii välistrepid, uksepakud kui ka põrand ukse läheduses.
Välistreppidele koguneb lisaks sadanud lumele ka sellel liikujate kaasakantud lumi ja seega võib trepi libedusele kaasa aidata ka trepi kattematerjal, mille valikul pole tihti arvestatud meie talviseid tingimusi. Trepp, mis suvel ei põhjusta libisemist, võib talvel olla ebameeldivalt libe. Kõige rohkem pakuvad ootamatusi uksepakud, eriti kui need on metalliga kaetud. Sile metallpind muutub külma ja märjaga väga libedaks ning kitsale metalliga kaetud uksepakule astudes on libisemine lihtne juhtuma. Ootamatut libedust esineb ka hoones sees välisuste läheduses. Jalatsitega tuuakse väljast kaasa lund või pori, mis põrandale sattudes muudab need märjaks.
Kuna ka liikumisteed on osa töökeskkonnast, peab tööandja tagama nende ohutuse. Väljas olevate liikumisteede libeduse tõrjeks on erinevaid võimalusi. Näiteks sagedasem koristamine sõltuvalt ilmastikust ning killustiku, liiva või soola puistamine libisemise vähendamiseks. Metalliga kaetud uksepakkude puhul on kõige tõhusam nende katmine mittelibiseva materjaliga, kuid seejuures tuleb jälgida, et kate ise ära ei libiseks. Puhastada tuleb ka uste ette paigaldatud reste, sest lund täis saanud restid tekitavad resti kohale jäätunud lumekihi ning eriti libedad on sel juhul metallrestid.
Hoonesse on välisukse juurde soovitatav paigaldada põrandakatted (näiteks porivaibad), millel on võimalik jalanõusid puhastada ja nii vältida lume sattumist põrandale. Põrandakatted peavad olema piisavalt suured, et neil saaks jalgu pühkida ja asetsema kohas, kus tavaliselt liigutakse.
- Üksikasjad
Merike Teder
2015. aastal pöördus oma murega võrdõigusvoliniku poole 209 inimest. Tooni andsid lapsevanemate küsimused oma õiguste kohta, neist suurem osa oli seotud lapsehoolduspuhkuselt naasmisega. Varasemast nähtavalt rohkem oli mullu küsimusi puudega inimestelt.
Võrdõigusvolinik Liisa Pakosta sõnul oli puudega inimeste pöördumiste arvu kasv hea peegeldus sellest, et puudega inimesed on muutunud ühiskonnas palju nähtavamaks ja nende hääl kõlab valjemini.
«Voliniku ülesanne on aidata neid, kes tahavad tööl või koolis käia, aga ei saa seda mingi inimesest endast sõltumatul põhjusel teha. Töölesaamise konkursid, füüsiline ligipääs töökohale ja kohandatud töö ongi peamised murekohad, millega puudega inimene meie juurde pöördub. Korduva küsimusena on kerkinud üles ühistranspordi ligipääsetavus, millest sõltub puudega inimese võimalus töökohale jõuda. Omaette probleem on puudega lapse hooldamine või lapsele sobiva lasteaiakoha puudumine, mille tõttu ei saa täies tööjõus vanem tööl käia,» märkis Pakosta.
Pakosta selgitas, et sageli ei tea ka tööandja oma õigusi, näiteks et tal on riigilt võimalik saada mitmeid teenuseid puudega töötaja palkamiseks. Töötukassa toetab puudega inimese tugiisiku tasustamisel või aitab kohandada tööruume ja –vahendeid, kui tuua vaid mõned näited.
«Meie pöördumiste pinnalt on ka näha, et oluline vähemus, kes vajab ühiskonnas just oma õiguste kasutamisel julgustamist, on lapsevanemad. Seepärast tahame sel aastal koguda kokku olulise info, mida lapsevanemad võiksid oma seadustega tagatud õiguste kohta teada. Neid õigusi kajastavaid seadusi on palju ja neis orienteerumine nõuab aega ja kogemust. Kui vajaminev ühte kohta kokku koguda, hoiame lapsevanemate jaoks kokku palju väärtuslikku aega, ning mis kõige tähtsam - oma õigusi hästi teadev lapsevanem suudab oma last paremini aidata,» ütles Pakosta.
Voliniku kantselei poole pöördujate seas on nii mehi kui naisi läbi aastate olnud peaaegu võrdselt, kuid 2014. aastal tõusis naissoost pöördujate arv, sama tendents jätkus ka 2015. aastal. Voliniku kantselei poole pöördujatest olid 2015. aastal 110 naised ja 71 mehed ning kolmel korral olid pöördujateks naine ja mees koos. Voliniku kantselei poole pöördus mullu ka 21 juriidilised isikut. Nelja pöördumise puhul polnud konkreetset isikut võimalik kindlaks teha.
Pea poolte juhtumite korral puudutas küsimus töösuhteid, millele järgnesid kaupade ja teenuste kättesaadavus, haridus ja seadused.
- Üksikasjad
Kuidas teha nii, et haiguspäevadest tekkiv kahju oleks võimalikult väike nii inimesele kui ka kogu majandusele? Tänasest lehest leiate ülevaate poliitikauuringute keskuse Praxis mõttepaberist.
Võib aplodeerida ettepanekutele, mis pakuvad paindlikku lähenemist. Näiteks praegu ei tohi haiguslehe ajal tööd teha. Küllap suudab igaüks kujutleda haigusi, mis enamikku kontoritöödest ei takista. Jalaluumurruga inimesel oleks ilmselt raske end igal hommikul töökohale vedada. Kirjadele vastata, telefonitsi suhelda ja palju muudki võiks ta aga pärast ägedate valude taandumist ometi teha. See tähendaks, et tööandja ei pea talle asendajat otsima, inimene ise ei jää sisulisest tööst täielikult eemale ning lõpuks vähendab see koormat ravikindlustuse eelarvele. Muidugi ei kehti see ühtviisi kõigi puhul: küllalt raske on kujutleda töötamas murtud jalaluuga balletiartisti, olgu või osaajaga. Mõistlikult rakendatud paindlikkusest võidaksid aga lõppkokkuvõttes kõik, kui koorem kogu majandusele on väiksem.
Kinnituseks, et hüvitiseta haiguspäevade vähendamine on mõistlik, toob Praxis näite Rootsist. Lühikeseks ajaks haiguslehti hakati võtma rohkem, ent pikemalt töölt eemal olemine vähenes. Küllap ongi mõistlik motiveerida seda, et haigestunud inimene ei läheks tööle teisi nakatama, vaid hakkaks end kohe kodus ravima.
Vaieldavam on ettepanek jätta kuni kuu kestva haiguse hüvitis täielikult tööandja kanda. Sellega kaasneks küll ettepaneku järgi sotsiaalmaksu alandamine ning kompensatsioonid väikeettevõtjatele ja krooniliste haigete hüvitiste maksmiseks. Teisalt tekib küsimus, kas see ei too kaasa nõrgema tervisega inimeste tööelust välja tõrjumist – vastupidiselt sellele, mida ülejäänud ettepanekutega taotletakse? Samuti puudutab see väikelaste vanemaid. Lapsi kasvatavate perede seadmist halba olukorda tuleb igati vältida.
Hoopis problemaatiline ja lausa maailmavaatelisi küsimusi tekitav on aga kõik see, mis puudutab maksuvaba raviteenuste hüvitamist tööandja poolt. Esiteks, kas ja kuidas nõrgendaks see ravikindlustuse solidaarsuspõhimõtet? Võib eeldada, et tööandjad on varmamad hüvitama kõrgemapalgaliste kulusid – niigi jõukamad saaksid veelgi parema kohtlemise ning maksuvähenduse tõttu jääks vähem ressursse ülejäänutele. Liberaalsest vaatenurgast tuleks aga küsida, kas on põhjust luua sellist patriarhaalse maiguga, mõisa korda meenutavat süsteemi, kus tööandja otsustab töötaja ravi ning maksuvaba spordihüvitise kaudu ka vaba aja üle.
Vast on siiski mõistlikum panustada maksuraha võimalikult laialt kättesaadavate liikumisvõimaluste loomisse alates näiteks kergliiklusteedest ja spordiradadest, selmet tekitada maksutulude leket tugevamate ettevõtete töötajate kasuks.
- Üksikasjad
Romet Kreek
Eesti Päevaleht
Eesti majanduses on tootlikkuse kasv aastatel 2001–2007 ja 2007–2013 olnud nagu öö ja päev.
Tootlikkuse kasv on järsult pidurdunud, kuid tööjõukulud kasvavad, selgus majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) raportist.
Aastatel 2001–2007 oli Eesti tööjõu tootlikkuse keskmise kasvu poolest 29 riigi seas esikohal napilt Slovakkia ja Lõuna-Korea ees, kuid 2007–2013 kasvas tööjõu tootlikkus Eestist kiiremini hulgas riikides. Esimesel perioodil kasvas Eestis tootlikkus keskmiselt üle 6% aastas, teisel perioodil alla 1,5% aastas. Ka teistes riikides on märgata tootlikkuse kasvu aeglustumist.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Anneli Ammas, reporter
Praxis pakub välja, et haiguslehe kehtivuse ajal võiks edaspidi ka töötada, ning analüütikud soovitavad ühtlasi kaaluda tööandja makstavat haigushüvitise aja pikendamist viielt päevalt 30-le.
Analüütikute soovitusel peaks tööandja kohustuste suurendamisega kaasnema sotsiaalmaksu alandamine ning soodustused töötajate tervisekulude kandmisel.
Turtsuv ja väikese palavikuga inimene ei või haiguslehe ajal ametlikult tööd teha, kuigi paljudes kohtades seda tehakse. Seetõttu ei võeta sageli üldse haiguslehte ning haigus võib hoopis kauem kesta või võetakse leht, kuid tehakse selle ajal tööd, mille eest tasu ei saa. Igal juhul tähendab haigeks jäämine inimesele märkimisväärset rahalist kaotust, rääkimata pikemaajalisest haigusest, mille tagajärjel võib inimene üldse tööta jääda.
Artikkel jätkub...
Edasi saab lugeda digilehes.
Lehekülg 885 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee