Üksikasjad

Avaldatud: 29 jaanuar 2016

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Siiri Liiva, reporter

Tööinspektsioon külastas 15 tootmisettevõtet, et kontrollida füüsilise ülekoormuse vältimiseks tehtavat ning tuvastas kontrolli käigus 51 rikkumist.

Möödunud aasta sügisel kontrollis tööinspektsioon ettevõtteid, kus füüsilise ülekoormuse tekkimise oht on suur. Viimase kolme aastaga on Eestis diagnoositud 635 tööst põhjustatud haigestumist ja 221 kutsehaigestumist, mille põhjuseks on füsioloogiline ohutegur. Just kutsehaigestumise arvukus ajendaski tööinspektsiooni sihtkontrolli läbi viima kutsehaigestumiste arvukus.

«Töö tegemine ei tohi kahjustada töö tegija tervist – parimad tööandjad investeerivad töötajate tervisesse ja turvalise töökeskkonna loomisse,» selgitas inspektsiooni peadirektor Maret Maripuu, lisades, et see aitab vältida haigestumisi ning töölt ärajäämisi, kuna tervis on saanud kannatada. «Kontrolli käigus uurisimegi, milliseid abinõusid on tööandjad kasutusele võtnud, et füüsilist ülekoormust ei tekiks ning töötajate tervis oleks hoitud,» kirjeldas Maripuu. Samuti jälgis inspektsioon, kas töötajad järgivad juhiseid ning peavad puhkepause.

Tootmisettevõtetes vaadeldi töökeskkonda, töökohti ja küsitleti töötajaid ning töötervishoiu ja tööohutust reguleerivaid dokumente. Kokku tuvastati 51 rikkumist. Ettekirjutus koostati 37 puuduse kõrvaldamiseks. Lisaks jagati ka 37 suulist soovitust. Füsioloogilise ohuteguriga tööd tegevatele inimestele paneb tööinspektsioon südamele, et nad ei töötaks üle ettenähtud tööaja. Samuti tuleb kinni pidada puhkepausidest. Puhkepauside ajal tuleb teha võimlemisharjutusi, sest võimlemine aitab parandada verevarustust lihastes ning liigestes. Kontroll näitas, et töötajad peavad puhkepause, ent neid ei kasutata reeglina harjutuste tegemiseks.

Tööandja ülesanne on tagada ergonoomiline töökoht, mis arvestab töötaja eripäraga ning on kohandatud vastavalt inimese vajadusele. Niisuguse töökoha puhul väsib inimese tugi-liikumisaparaat vähem ning säilib töövõime. Töövõtteid ja tööprotsessi tuleb pidevalt jälgida ning vajadusel muuta töökoht selliseks, mis aitab vältida töötaja haigestumist. Juhendamise ajal peab tööandja tutvustama töötajale ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja töövõtteid. Ergonoomiliselt töötamine tähendab töötamist nii, et inimene teeb tööd piisava jõuga, ent ei koorma end liigselt ning luud ja lihased väsivad aeglasemalt. Sihtkontrollitud ettevõtetes olid küll olemas juhendmaterjalid tööasendite-töövõtete kohta. Paraku olid need üldsõnalised ning polnud kohandatud vastavalt ettevõttes tehtavale tööle ja ametite eripäradele.

Tööinspektsioon pakub ettevõtjatele tasuta töökeskkonna konsultandi teenust. Konsultant nõustab tööandjat töökeskkonna juhtimissüsteemi loomisel. Teda saab kutsuda nii ettevõtte üldisele konsulteerimisele, mis hõlmab kogu töökeskkonda ja dokumentatsiooni kui ka kindla töökeskkonna valdkonna konsulteerimisele. Töökeskkonna konsultanti saab kutsuda oma ettevõttesse, kirjutades tööinspektsiooni üldaadressile .

Üksikasjad

Avaldatud: 28 jaanuar 2016

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Vilve Torn
Eesti Päevaleht

Tubaka ja alkoholi tarbimisest saab töökohal vabaneda, kui ettevõte ise valmidust ilmutab.
Tervise arengu instituut (TAI) alustas jaanuarist tervisekuude traditsiooni, mille peamine eesmärk on aidata tööandjatel korraldada tervist toetavaid tegevusi.

Tervise arengu instituudi vanemspetsialist Külli Luuk selgitas, et tervisekuude idee pärineb Kanadast. Liikumine sai alguse 2001. aastal toimunud tervislike töökohtade kuust, kus iga nädal oli kindel terviseteema. Üsna varsti kasvas algatusest laiem programm, mille eesmärk oli tööandjate ja töötajate terviseteadlikkuse kasvatamine, korrapärane ideede jagamine tervise toetamise võimaluste kohta ja organisatsioonide järjepidev kaasamine. „Praeguseks on liikumine Kanadas kasvanud püsitegevuseks, mis julgustab ja toetab töökohti tervisealastes ettevõtmistes aasta läbi,” ütles Luuk.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 29 jaanuar 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Sirje Niitra, toimetaja

Uni ja üldine tervislik seisund parenevad, kui töökohas on kasutusel 12 tunni pikkused tööpäevad, leidis Soome töötervishoiuamet tehasetöölisi uurides.

Soome tehastes tehtud uuring näitas, et pikemad tööpäevad ja rohkem vabu päevi võimaldavad tööpinget ühtlustada ja inimestel paremini välja puhata, kirjutab Yle.

12 tunni pikkustes vahetustes töötavad inimesed olid märksa enam rahul (93%) kui korraga kaheksa tundi töötavad (27%). Kuu lõikes oli töötundide arv sama, kuid pikemas vahetuses tegijail oli tööpäevi vähem ja vabad päevad moodustasid ühtsema terviku.

«Tulemused näitasid selget rahulolu pikemate tööpäevadega. Inimesed olid erksamad ja unehäired vähenesid, tööle mindi parema meelega, kuna töötajad said tuge pikemast vabast ajast,» ütles Sampsa Puttonen töötervishoiametist. Ta lisas, et pikemad tööpäevad võimaldavad ka tööasju paremini lõpule viia, samas kui lühikeste hommikuste ja õhtuste vahetustega töö lööb inimeste unerütmi sassi.

Üksikasjad

Avaldatud: 27 jaanuar 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Eesti Unistuste Tööandja konkursi þürii valis kandideerinud organisatsioonidest välja neli parimat, kelleks osutusid Pipedrive, Statoil Eesti, Teaduskeskus AHHAA ja PricewaterhouseCoopers.
Lisaks þüriile hindasid ettevõtteid nende endised, praegused ja potentsiaalsed töötajad. Väljavalitutele on iseloomulik nii töötajate igakülgne kaasamine arenguotsuste tegemisse, kui ka töötajatele võimalikult suure isikuvabaduse pakkumine garanteeritud korraliku põhipalga ja lisatasude teenimise võimaluste kõrval.

„On näha, et üha rohkemad Eesti organisatsioonid on mõistmas, et töötajad on nende suurim vara, kelle õnnelikuks tegemisse ja motiveerituna hoidmisse tuleb panustada rohkem energiat kui oma toote- või teenusbrändi arendamisse,“ rääkis juba kolmandat aastat toimuva konkursi algataja Anu-Mall Naarits.

Naaritsa sõnul on kõik finaali pääsenud organisatsioonid (üks mittetulundussektori võitjana ning kolm eraettevõte kategooria parimat), väga sihikindlad oma töötajatesse panustajad, mis muudab nad ka väga atraktiivseks tööjõutrul.

Mida teevad need ettevõtted konkurentidest erinevalt?

Anu-Mall Naarits tõi välja seitse peamist erinevust. Finalistidele on omane kaasata organisatsiooni arengusse võrdselt nii juhatus, nõukogu kui iga väiksemagi rolliga töötaja. Nad maksavad alati õigeaegselt korralikku palka ja pakuvad lisatasu teenimise võimalusi. Nad pakuvad ausat ja lõpuni läbipaistvat palgakujunemise, töökoormuse ja karjääri tegemise infot, mis tagab kõrge motiveerituse.

Nad korraldavad ühist tööd ja puhkust selliselt, et see sulataks inimesi kokku ja tekitaks tugeva meeskonnavaimu nii tööl kui tööväliselt. Nad toetavad töötajate eraelu ja isiklikku arengut, võimaldades nii palgalisi vabu päevi, tööreise, paidlikku töölkäimise graafikut kui tööd kodukontorist.

Osad finalistidest (Ahhaa ja Pipedrive) julgustavad oma töötajaid tööle kaasa võtma nii lapsi kui koduloomi ning on jõuliselt ja teadlikult arendamas multikultuurset töökeskkonda, kaasates inimesi eri riikidest ja eri keeltest.

„Tegelikult on nende üldistena kõlavate valdkondade taga väga konkreetsed tegevused, mis pole töölekandideerijatelegi märkamatuks jäänud,“ rääkis Naarits. „Näiteks üks finalistidest, PricewaterhouseCoopers toetab kõige kiiremal tööperioodil töötajaid tasuta massaaþi, tasuta puuviljade ja spordiklubi paketiga.“

Pipedrive – koht, kust inimesed ei lahku ja kuhu kutsutakse sõpru

Anu-Mall Naaritsa sõnul võiks eraldi välja tuua näiteks ettevõtte Pipedrive, mis tegutseb müügitarkvara arendajana väga kitsas niðis ega oma laia kuulsust. Ometigi on ettevõte oma viie tegutsemisaasta jooksul kokku 120st töötajast kaotanud vaid viis, uusi inimesi koputab uksele nii olemasolevate töötajate sõpruskondadest ja tuttavate ringist üle maailma. Näiteks Brasiiliast.

Hetkel on firmas inimesi 14st riigist. Kokku kandideerib täna 25% inimesi ettevõttesse väljastpoolt Eestit. „Nende idee on pakkuda vingeimat töökohta multikultuurses kollektiivis koos suure eduloo kujundamise ambitsiooni ja pideva reisimisvõimalusega,“ ütles Naarits. „Ja see ka töötab, sest noored tahavadki just seda!“

Unistuste Tööandja 2016 kuulutatakse välja neljapäeval Unistuste Tööandja nime kandval konverentsil Mektorys. Konkursi þürisse kuuluvad Lauri Tabur (tänane Pindi Kinnisvara AS tegevjuht, „Unistuste tööandja 2013“ võitja Sisekaitseakadeemia rektorina), Anneli Ohvril (EV 100 turundus- ja kommunikatsioonijuht), Häli Mändmaa (LHV Pank AS personalijuht, „Unistuste tööandja 2014“), Ene Olle (PARE tegevjuht), Renita Käsper (CV Keskuse värbamisosakonna juht).