Üksikasjad

Avaldatud: 14 märts 2016

• TULUMAKSUSEADUS
• 60 pluss

Teet Roosaar, reporter

Tuludeklaratsiooni peavad esitama pensionärid, kelle tulu oli eelmisel aastal üle 4488 euro ja kellelt aasta jooksul pole tulumaksu õigesti kinni peetud. Neile, kellel on lootust tulumaksu tagasi saada, on tulude deklareerimine kasulik, samuti võiks kaaluda abikaasaga ühisdeklaratsiooni esitamist.

Maksu- ja Tolliameti pressiesindaja Mailin Aasmäe sõnul oli iga inimese maksuvaba tulu mullu 1848 eurot aastas ehk 154 eurot kuus. Lisaks oli pensionäril õigus pensioni osas täiendavale maksuvabale tulule ehk 2640 eurole aastas, mis teeb 220 eurot kuus. Kokku tegi see 4488 eurot aastas ehk 374 eurot kuus, ent asja muudab keerulisemaks maksuvaba tulu arvestamine nii töötasult kui ka pensionilt.

Eakad, kes pensionipõlves töötavad, võivad valida, kas teha maksuvaba tulu avaldus tööandjale või pensioniametile. Maksu- ja Tolliameti teenindusosakonna peaspetsialist Kaja Orgla soovitab endale kasulikuma otsuse langetamiseks mõlemad variandid läbi rehkendada.

Võtame näiteks olukorra, kus igakuine pension oli 250 ja töötasu 200 eurot. Kui maksuvabastuse avaldus oli tehtud tööandjale, siis tööandja arvestab 46 eurolt (200 miinus 154) tulumaksuks 9,20 eurot (2015. aastal oli tulumaksu määr 20%).

Pensioniamet arvestab 30 eurolt (250 miinus 220) tulumaksuks kuus eurot. Kokku võeti sel juhul iga kuu tulumaksu 15,20 eurot.

Kui maksuvaba tulu avaldus oli esitatud pensioniametile, jäi pension tulumaksuvabaks, kuid tööandja 154eurost maksuvabastust ei arvestanud ja võttis tulumaksu kogu töötasult. 200 eurolt oli tulumaks 40 eurot. Seega kaotas inimene rohkem võrreldes olukorraga, kui ta oleks pensioniametile avalduse tegemata jätnud.

Mõlemasse kohta üheaegselt maksuvabastuse avaldust esitada ei tohi. Kui see on juhtunud, siis nõuab maksuamet hiljem raha tagasi. „Sageli läheb inimestel meelest, kuhu ta avalduse on esitanud,” tõdeb Orgla.

Millal ja kellele avaldus esitada?

Kuidas oleks siis õigem talitada? Kui inimene hakkab saama pensioni, kuid jätkab töötamist, ei pea ta Orgla jutu kohaselt pensioniametile maksuvaba tulu avaldust esitama. Tööandja arvestab maksuvaba tulu ületavalt summalt iga kuu tulumaksu ja pensioni täiendav maksuvaba tulu rakendub ilma avalduseta.

Töötuks jäädes tuleks pensioniametile esitada maksuvaba tulu avaldus. Kui töötu pensionär taas tööd leiab, võiks ta välja arvutada, kas kasulikum on teha maksuvaba tulu avaldus tööandjale või jätta kuni 374eurone pension tulumaksuvabaks ja lasta kogu töötasult tulumaksu võtta. Avaldusest tööandjale tuleks sel juhul ka pensioniametit informeerida.

Pensionäridest abikaasadel tasub kaaluda ühise tuludeklaratsiooni esitamist. „Kui ühel abikaasadest on pension 300 eurot ja teisel 400 eurot kuus, teeb see kokku 700 eurot. Maksuvaba on aga kaks korda 374 eurot ehk 748 eurot. Üksi deklareerides maksaks 400eurose pensioniga inimene tulumaksu, ühiselt tuludeklaratsiooni esitades saab ta aga raha tagasi,” selgitab Orgla.

Maksuvaba tulu ei sõltu sellest, kas raha saadi pensioni või töötasuna. Ka kaks 300eurost pensioni ja sajaeurone töötasu on väiksem kui 748 eurot.

Üksikasjad

Avaldatud: 10 märts 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eestielu.ee

Allikas: Rae Sõnumid

Motivatsioon annab töötajale energiat ja tõstab töö tulemuslikkust. Lihtsamate motivatsiooni võtete kasutamine pole aeganõudev ega keeruline protsess. Siiski tekib tööandjatel küsimusi, kuidas töötajaid motiveerida ja töötamist nauditavaks muuta.

Motivatsioon annab töötajale energiat ja tõstab töö tulemuslikkust. Lihtsamate motivatsiooni võtete kasutamine pole aeganõudev ega keeruline protsess. Siiski tekib tööandjatel küsimusi, kuidas töötajaid motiveerida ja töötamist nauditavaks muuta. Raha pole ainsaks motivaatoriks. Tööandjal tuleks alustada töötajate tunnustamisest ja toetamisest. Töötaja vajab tunnustust oma töö eest – uskumus oma edust annab indu ka edaspidiseks. Motiveeritud töötajal on positiivne mõju nii kolleegidele kui ka klientidele. Seevastu pidev laitmine tekitab töötajas saamatu tunde, millel on lai negatiivne mõju töötajale endale, ettevõtte sisekliimale ja kliendi rahulolule. Lisaks tuleb tööandjal arvestada töötajate individuaalsete erinevustega. Kujutage ette, et teie alluv või kaastöötaja on taim. Te ju ei kasvata kartuli- ja roositaime täpselt samamoodi? Teie kolleegid on samuti erinevad ja nendesse ei saa suhtuda ühtemoodi, olenemata ka samast ametinimetusest. Edu sõltub just sellest, kuidas suudate enda ja oma töökaaslaste eesmärkide ja erinevustega arvestada.

Konfliktide edukas lahendamine

Konflikti tuleks suhtuda kui osapoolte mõttevahetusse. See ei tohiks kasvada osapoolte vaheliseks tüliks. Seevastu selle vältimine või allasurumine võib lõppeda emotsioonide paisumisega. Konflikti ei tohiks lahendada allaandmise või survestamisega, sellises olukorras ei arvestata ühe osapoole arvamusega. Ka kompromiss ei pruugi olla parim lahendus – üksteisele vastu tulles loobutakse oma põhimõtetest ja arvamustest ning lõpplahendus ei rahulda kumbagi osapoolt. Kõige edukamaks konflikti lahendamise meetodiks on koostöö tegemine. Koostöö eelduseks on, et ükski osapooltest poleks dominantne ega allaandlik, Töötajate motivatsiooni meelespea keskendutakse teineteise toetamisele. Üheskoos töötatakse välja vastaspooli rahuldav tulemus, mille aluseks on omavaheline austus ja mõistmine.

Sisemine motivatsioon

Sisemine motivatsioon saab alguse saavutusvajadusest. Ükski inimene ei tööta põhimõttega, olla kollektiivis kõige saamatum. Alateadlikult soovivad kõik mingil eluperioodil anda endast parima ja karjääriredelil tõusta. Lisaks peavad tegevused pakkuma rõõmu. Kindlasti on paljud meist tegelenud millegagi, mis ei köida. On ilmselge, et lõputult ei saa teha vastumeelselt tööd, vaja on sisemist vajadust ja rõõmu. Üheks sisemise tõukejõu mõjutajaks võib olla soov end erinevate tegevuste käigus arendada. Loomulikult on see aspekt tihedalt seotud saavutusvajaduse ja tegevustest saadava rõõmuga. Lisaks eelnevale mõjutab sisemist motivatsiooni ka väliskeskkond. Ilma väliskeskkonna positiivse mõjuta pole võimalik ka ise olla sisemiselt motiveeritud. Kujutlege oma esimest tööpäeva, millele eelnes positiivne töövestlus. Peale esimesi päevi algasid põhjendamatud etteheited, pahurad näod, uued kohustused, ebaviisakad kliendid. Sellises olukorras kaob sisemine motivatsioon ehk tahe tegutseda ja pingutada.

Töökohustuste kaardistamine motiveerib töötajaid

Töökohustuste kaardistamine loob selgust, lihtsust ja annab töötajale motivatsiooni. Ametisse asudes on igal töötajal kindlaks määratud ülesanded. Aja möödudes tekib sageli töötajatel lepinguväliseid kohustusi juurde. Hea juht ei tohiks töötajatele pimesi töökohustusi juurde lisada. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus töötaja motivatsioon ja produktiivsus langevad.

Töökohustused peaksid olema kindlad ja piiritletud. Pidev lisakohustuste andmine võib lõppeda töötaja lahkumisega. Reeglina teab töötaja ise kõige paremini oma võimete piire ja sellest tuleks avameelselt rääkida. Oskuslik töökohustuste kaardistamine seab kindlad piirid, annab töötajale vabaduse oma tööd planeerida ja mõjub motiveerivalt. Alustama peaks sellest, et töötajad saavad kirja panna kõik oma hetke töökohustused, olenemata nende täitmise sagedusest. Koostatud nimekirjale lisavad töötajad oma kommentaarid. Milliseid kohustusi ja miks ei suudeta piisava pühendumisega täita. Reeglina on peamiseks põhjuseks just aja puudus. Lahenduseks oleks töökohustuste ümberjagamine olemasolevate töötajate vahel või lisatööjõu kaasamine. Seega langeks ülekoormatud töötajate töökoormus, millega kaasneb pingelangus ja loodetavasti tõuseb nende töötajate motiveeritus. Motivatsioonil on suur roll igapäevatöös. Töötajate soove ja ettepanekuid tuleks kuulata ja nendega arvestada. Töötatakse siiski ju ühise eesmärgi nimel. Kõik töötajad on erinevad ja nendesse tuleks suhtuda individuaalselt. Konfliktides pole midagi halba. Konflikt tuleks alati lahendada koostööaltilt. Töötaja peaks enda jaoks seadma selged eesmärgid. Tundma tööst rõõmu ja pidevalt arenema. Töö- koormust ja kohustuste arvu peaks aegajalt kaardistama. Ülekoormus põhjustab sageli motivatsiooni langust ja madalat produktiivsust. Lõpetuseks tänan kõiki lugejaid ning soovin teile motivatsioonirohket ja edukat kevade algust.

Üksikasjad

Avaldatud: 14 märts 2016

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Ärileht

Tööinspektsioon viib läbi erakorralise sihtkontrolli ehitusobjektidel. Kontrollitakse, kas töötajatele on väljastatud kukkumiskaitsevahendid, kas neid kasutatakse ning kas on tagatud nende nõuetekohane hooldus, kontroll ja hoiustamine. Tähelepanu all on tellingute ja redelite kasutamine ning ehitusplatside töö korraldus.
Kontrolli eesmärk on ennetada ehitajatega toimuvaid tööõnnetusi, mille põhjuseks on kukkumist takistavate vahendite puudumine või nende ebaõige kasutamine.

Ehitussektor on kõrge ohuhinnanguga valdkond, mida Tööinspektsioon hoiab kõrgendatud tähelepanu all. Sellest hoolimata toimuvad jätkuvalt ehitusobjektidel tööõnnetused, kus töötaja saab rängalt kannatada või hukkub. Pea kõiki neid õnnetusi oleks olnud võimalik ära hoida, kui tööandja ja töötaja oleks suurema tõsidusega suhtunud ohutuse tagamisse kõrgustes töötamisel. „Külastame ehitusobjekte täpset aega ette teatamata ning rikkumiste avastamisel alustame väärteomenetlusi. Elu näitab, et juhendamine ja puudustele tähelepanu juhtimine pole loodetavat mõju avaldanud. Ehk sunnivad trahvid ohutu töötamise nõudeid eiravaid tööandjaid ja töötajaid oma käitumist muutma," ütles Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töökeskkonna järelevalve ja arengu alal Apo Oja.

Kahe nädala jooksul kontrollib Tööinspektsioon üle Eesti võimalikult palju ehitusobjekte. Kontrolli tulemuste kokkuvõte avalikustatakse käesoleva aasta aprillikuu jooksul.

2015. aastal toimus ehitussektoris 410 tööõnnetust. Neist kergeid oli 288, raskeid 119 ning surmaga lõppes kolm õnnetust.

Üksikasjad

Avaldatud: 10 märts 2016

• RAVIKINDLUSTUSE SEADUS
• Haigekassa

PRESSITEADE
10.03.2016

Tuletame meelde, et seoses aasta algusest rakendunud seadusemuudatusega on ravikindlustuse tekkimine ja lõppemine võlaõigusliku lepingu puhul seotud maksudeklaratsiooni esitamisega Maksu- ja Tolliametile. Ravikindlustus tekib peale deklaratsiooni esitamist ja peatub, kui järgmise deklaratsiooni esitamise tähtpäevale järgneval päeval ei ole sotsiaalmaksu maksmise miinimumkohustus täidetud.

Käesoleva aasta algusest jõustus ravikindlustuse seaduse muudatus, millega muutusid juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme ning võlaõigusliku lepingu alusel töö- ja teenustasusid saava inimese ravikindlustuskaitse saamise tingimused.

Nüüdsest on võimalik saada ravikindlustus ka neil inimestel, kes töötavad ühe või mitme võlaõigusliku lepingu alusel või on ühe või mitme juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmed. Võlaõigusliku lepinguga töötajatele on kindlustuse saamise eelduseks, et kõigilt lepingutelt kokku arvestatuna on nende eest tasutav sotsiaalmaksu miinimummäär (käesoleval aastal 128,70 eurot) kuus täidetud, s.t. töötaja brutokuutasu on kõigilt lepingutelt kokku vähemalt 390 eurot. Varasemalt summeerimise võimalus puudus ning mitme lepinguga töötajal, kelle ükski leping ei taganud 390 euro suurust töötasu ning sellelt deklareeritud makse, kindlustust ei saanud.

Tuleb aga tähele panna, et kui varasemalt oli töölepingu puhul ning enne käesolevat aastat ka võlaõigusliku lepingu puhul ravikindlustuse algus ja lõpp seotud lepingu alguse- ja lõpukuupäevaga ning vastava kandega töötamise registris, siis nüüdsest on võlaõigusliku lepingu puhul ravikindlustuse algus ja peatumine seotud maksudeklaratsiooni esitamisega Maksu- ja Tolliametile. Kindlustus tekib peale deklaratsiooni esitamist ja peatub, kui järgmise deklaratsiooni esitamise tähtpäevale järgneval päeval ei ole sotsiaalmaksu maksmise miinimumkohustus täidetud.

Võlaõigusliku lepingu puhul ei kohaldata ravikindlustuse tekkimisel enam ka 14 päevast ooteaega ega töösuhte lõppemisel 2 kuulist garantiiaega nagu töölepinguga töötajate puhul.

Tööandjal on sotsiaalmaksu seadusest tulenev kohustus deklareerida sotsiaalmaks väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäevaks. Oma ravikindlustuse olemasolu saab kontrollida riigiportaalis www.eesti.ee , saates digiallkirjastatud päringu või helistades haigekassa infotelefonil.

VÕS-lepingu puhul on pooltel võimalus kokku leppida väljamakse tingimustes, haigekassa soovitab need jaotada võimalusel kuude peale ja deklareerida iga kuu sotsiaalmaksu vähemalt miinimummääralt, mitte teha ühekordseid suuri väljamakseid. Iga kuu miinimummääralt sotsiaalmaksu deklareerides saab inimene ravikindlustuse pikemaks perioodiks.