Üksikasjad

Avaldatud: 29 märts 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Palun selgitage, kas mul pensionärina on õigus saada korralist puhkust 28 +7 kalendripäeva või ainult 28 kalendripäeva?
Nimelt sain 1953. aastal sündinud kolme lapse emana pensionile soodusajaga märtsist 2015, kuid töötan samas firmas edasi. Enne seda olin töövõimetuspensionär ja minu puhkus oli 35 kalendripäeva. Kas see nüüd muutub?

Üksnes töövõimetuspensioni või rahvapensioni töövõimetuse alusel saava töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva (töövõimetuspensionäri põhipuhkus). Vanaduspension ega ka asjaolu, et töötaja on kolme lapse emana soodusajaga pensionile saanud, seaduses 35-päevast puhkust ette ei näe. Samas ei ole keelatud kokkulepe tööandjaga sellise pikkusega puhkuse andmiseks ka edaspidi, kuid sellisel juhul ei hüvitata tööandjale riigieelarve vahenditest seitse kalendripäeva puhkusetasu.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 28 märts 2016

• RIIKLIKU PENSIONIKINDLUSTUSE SEADUS
• SEB

Meil on iga päev palju edasilükkamatuid toimetus, mistõttu sageli ei planeerita oma rahaasju pikemalt ette. Vahel tasub aga aega võtta ja mõelda, milline on elu mitmekümne aasta pärast ja milliseks kujuneb tulevikus pensionipõlv. SEB 2016. aasta pensionivalmiduse uuringust selgus, kuidas Eesti elanikud pensioniks valmistuvad.

I ja II pensionisambast soovitakse saada üle 80% pensionieelsest palgast
SEB pensionivalmiduse uuring näitas, et ootused tulevase pensioni suhtes on kõrged. Paljud Eesti elanikud arvavad, et I ja II pensionisamba abil laekub neile kõrgem igakuine sissetulek, kui see tegelikult tulevikus on. Kõrgete ootuste tõttu ei tunta, et peaks ise täiendavalt pensionipõlve kindlustamiseks midagi ette võtma. Inimesed vanuses 30–55 tahaksid, et nende väljamaksed pensionisammastest annaksid suurema sissetuleku kui 80% pensionieelsest sissetulekust, kuid arvatakse, et tegelikult hakkab see olema umbes pool pensionieelsest sissetulekust (joonis – numbrid tulpadel näitavad protsenti pensionieelsest palgast).

Reaalne ootus I ja II sambast saadava pensioni puhul oleks keskmise sissetulekuga inimesel aga ligikaudu 40% pensionieelsest palgast. See tähendab, et pensioniikka jõudes võib inimeste kindlustunne olla soovitust tunduvalt madalam.

Mida teha, et tulevase pensioniga rahule jääda?

Loodetakse alternatiivsetele võimalustele

SEB pensionivalmiduse uuringu andmetel väidab 40% elanikest end kursis olevat, kuidas nende pension kujuneb ja kui suurt sissetulekut on tulevikus oodata. 60% usuvad, et nad suudavad endale tagada piisavalt suure pensioni. Paljud plaanivad toetuda sellistele võimalustele nagu ettevõtlus, kinnisvara rent ja müük või pensionieas töötamine.

Sellegipoolest, kui küsida sissetulekute kohta äsja pensionile jäänud inimestelt, siis nende sõnul ei tasu ainuüksi alternatiividele lootma jääda. Kuigi nende olemasolu on kiiduväärt, aitab väga hästi riske maandada ka sihipärane kogumine. Mõistlik ongi hoida tuleviku kindlustamiseks varuks mitu varianti.

Sissetuleku langusega on keeruline leppida

Pensionivalmiduse uuringu raames küsitleti muu hulgas ka hiljuti pensionile jäänud inimesi. Suur hulk (66%) pensionäridest teadis juba varem, et pensionieas sissetulek langeb, ja 55% pensionäridest tunnistas, et väiksema sissetulekuga on keeruline toime tulla ning leppida.

26% äsja pensionile jäänutest arvab, et oleks pidanud pensioniks rohkem valmistuma ning raha koguma. Sissetuleku langus vähendab pensionieas võimalusi nautida elu endisel viisil. Keegi ju ei soovi loobuda oma igapäevaelu mugavustest ja harjumustest – soovime jätkata kindlaks kujunenud elustandardit ka kõrgemas eas.

Pooled Eesti elanikest tunnevad end ebakindlalt, kuna nad ei tea, kas neil on terve pensioniperioodi jooksul piisav sissetulek või mitte. Seega tasub oma tulevase pensioni suurusega kindlasti kursis olla, et vajadusel leida aegsasti täiendavaid kogumisvõimalusi.

Käesolevat teavet ei tohi ühelgi juhul tõlgendada investeerimisalase nõustamisena, investeerimissoovitusena ega muu investeerimisteenusena. Samuti ei või siin esitatud andmeid ja seisukohti käsitada pakkumisena või soovitusena mistahes lepingu sõlmimiseks.

Enne investeerimisotsuse tegemist palume hoolikalt tutvuda kindlustuslepingu tingimustega ja/või pensionifondi osakute avaliku pakkumise prospekti, lihtsustatud prospekti ning muu fondi kohta avaldatud teabega Pensionikeskuse kodulehel või SEB toodete osas SEB kodulehel. Vajadusel pidage nõu AS-i SEB Pank või AS-i SEB Elu- ja Pensionikindlustus töötajaga.

Getter Orusalu
vabakutseline ajakirjanik

Üksikasjad

Avaldatud: 29 märts 2016

• TULUMAKSUSEADUS
• Postimees

Maiken Mägi, reporter

Maksu- ja tolliamet ootab enne 31. märtsil saabuvat tuludeklaratsiooni esitamise tähtaega veel eeldatavalt 40 000 deklaratsiooni.

Maksu- ja tolliametile on eelmise aasta tuludeklaratsiooni esitanud juba 617 387 inimest, kuid kohustus tuludeklaratsioon esitada on veel vähemalt 14 300 füüsilisest isikust ettevõtjal.

Deklaratsiooni esitanutele tagastatakse tulumaksu 91 miljonit eurot ja juurde tuleb maksta 19,7 miljonit eurot. Tagastatud on tulumaksu 79,6 miljonit eurot.

MTA teenindusosakonna juhtivspetsialisti Hannes Udde sõnul on viimastel aastatel keskmiselt 600 000 esitatud deklaratsioonist umbes 11 000 esitatud peale tähtaega. «Kui eelmisel aastal teeniti tulu, mis on maksustamata, siis tasub see kindlasti enne tähtaega deklareerida, et järgmisel aastal, kui oodatakse tulumaksu tagastust, saaks selle kiirelt kätte,» lisas Udde.

FIE-del on ka oluline meeles pidada, et tuludeklaratsiooni põhivorm A ja vorm E on vaja esitada kõikidel juhtudel ja pole oluline, kas ja kui palju ettevõtlusest tulu saadi. Juhul, kui ettevõtlustulu ei saadud, tuleks esitada vorm E nullidega. Deklaratsiooni peab esitama ka siis, kui ettevõtlus 2015. aastal katkestati või lõpetati. Vormil E saab andmed esitada ka eraisik, kes ei ole ennast füüsilisest isikust ettevõtjana registreeritud, kuid on saanud maksustamisperioodil ettevõtlustulu.

Inimestel, kes pole veel oma tulumaksu tagastust saanud ja samas on juba esitanud lisadokumendid, palub amet varuda kannatust, kuna dokumentide läbivaatamine võtab aega. Deklaratsioonide kontrollimahtu on eelkõige suurendanud selliste deklaratsioonide kasv, kus on esmakordselt deklareeritud eluasemelaenu intressid ja mis lähevad selle tõttu ka kõik täiendavasse kontrolli.

Tulude deklareerimist puudutavat infot ja abi saab MTA kodulehelt http://www.emta.ee/et, ameti teenindusbüroodest ja helistades infotelefonidele 880 0810 või 880 0811.

Üksikasjad

Avaldatud: 28 märts 2016

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Kerli Kivistu, reporter

«Minuga juhtus tööõnnetus kui töötasin ketassaega. Minu arvates oli tööpink ohtlik, aga tööandja arvates oli kõik korras. Mida sellises olukorras teha?» soovib lugeja teada.

Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna nõustamise osakonna juhataja Rein Reisberg.

Tööandjad ei hinda tööõnnetuse uurimisel kasutatud töövahendite vastavust töötervishoiu- ja tööohutusnõuetele. Põhjuseks võib olla nii teadmiste vähesus masinaohutusest kui ka soovimatus tunnistada tõde, et õnnetuse üheks põhjuseks oli ohtliku masina kasutamine.

Töökeskkonnas kasutatava masina puhul on oluline, et pääs ohualale on tõkestatud. Tänapäevaste masinate puhul on vigastusoht välditud ka siis, kui töötaja käsi peaks juhuslikult liikuma tavapärasest veidi teises suunas. Masina liikuvate osadega ohtliku kokkupuute vältimiseks on ette nähtud kaitsepiirded või –seadised. Ketassael on tavapäraselt saeketta kaitsekate, mis õige reguleerimise korral hoiab ära käe sattumise vastu saeketast.

Ohtlikumatel masinatel varustatakse kaitsepiire blokeeringuga, mis kaitsepiirde eemaldamisel peatab ohtliku osa liikumise enne kasutaja sattumist ohualasse.

Kasutusjuhendis on kirjas, kuidas masina valmistaja on ette näinud kasutaja ohutuse tagamise. Tavapäraselt on neis eraldi välja toodud ohutusele viitavad osad. Isegi kui kasutusjuhendi keel ei ole arusaadav, on piltidelt võimalik mõista, millised kaitseviisid on masinale ette nähtud.

Paraku põhjustavad õnnetusi sageli need masinad, mille ohutusseadised on eemaldatud ja kasutajad ei pruugi teadagi, et valmistaja nägi need tegelikult ette. Nii töötaja kui tööandja kindlustunde tagab see, kui ettevõttes on kasutusel masinad, millel on valmistaja antud ohutusnõuetele vastavuse deklaratsioon ja kõik ettenähtud kaitseseadised on ka kasutusele võetud.

Kui tööõnnetuse uurimise käigus võrreldakse masina ohutust kasutusjuhendis kirjeldatuga, saab anda ausa hinnangu selle seisundile. Ka siis, kui masin ei vastanud ohutusnõuetele, on õige seda tunnistada, sest ainult nii saame tegematajätmistest õppida ja sarnaseid õnnetusi tulevikuks vältida.