Artiklid
- Üksikasjad
Täna toimunud Eesti Töötukassa nõukogu koosolekul valiti aastaseks perioodiks nõukogu uueks esimeheks töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski ja nõukogu kinnitas audiitori poolt märkusteta jäänud 2015. aasta majandusaasta aruande.
2015. aasta lõpuks oli töötukassa netovarade maht 652,4 miljonit eurot, millest 332,4 miljonit eurot moodustas töötuskindlustushüvitiste sihtfond, 163,3 miljonit eurot koondamise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise sihtfond, 51,0 miljonit tööturuteenuste- ja toetuste sihtkapital, 63,6 miljonit eurot reservkapital ja 42,1 miljonit eurot 2015 aasta tulem, teatas töötukassa.
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul on Eesti Töötukassal tööturu kujundamisel üha kesksem roll. “Kui varem on töötukassa keskendunud eelkõige töötute tööle aitamisele, siis aina olulisem on selle organisatsiooni roll toetada töötavate inimeste tööl püsimist, nende ümber- ja täiendõpet ning tuua tööturule seni erinevatel põhjustel mitteaktiivseid inimesi.”
“Töötukassalt ootan operatiivset reageerimist igale piirkondlikule tööturukriisile, mille tunnistajaks oleme me praegu näiteks Ida-Virumaal. Nii ollakse selles piirkonnas juba lähiajal valmis rakendama töökoha loomise toetust ning pakkuma seal suurkoondamiste tõttu töötuks jäänutele täiendavalt abi Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahenditest.”
Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel: „Kui eelmisel aastal oli töötukassale üheks olulisemaks tegevuseks töövõimereformi ettevalmistamine, siis sel aastal keskendume juba selle rakendamisele. Lisaks vähenenud töövõimega inimestele laieneb sel aastal meie sihtgrupp järk-järgult töötavate inimeste hulgas. Oleme ette valmistamas ning pakkumas uusi teenuseid töötavatele inimestele, mis aitavad neil paremini kohaneda muutustega majanduses."
2015. aastal laekus töötajate kindlustusmaksetest 97,4 miljonit eurot ja töötuskindlustushüvitistena maksis töötukassa välja 43,3 miljonit eurot.
Tööandjate kindlustusmaksetest laekus 52,4 miljonit ja hüvitistena maksis töötukassa koondamise ja tööandja maksejõuetuse sihtfondist välja 14,6 miljonit eurot.
Kokku oli töötuskindlustuse kulu (hüvitised, sotsiaalmaks hüvitistelt) eelmisel aastal 68,6 miljonit eurot.
Veel kiitis nõukogu heaks töökoha loomise toetuse Ida-Virumaal. Toetust makstakse ettevõttele, kes võtab tööle vähemalt 20 Ida-Virumaal töötuna registreeritud inimest, kes on tööta olnud vähemalt 6 kuud. Toetust makstakse töötu tähtajatu või vähemalt kuuekuulise tähtajaga töölepinguga tööle asumisel ning töö tegemise kohta peab asuma Ida-Virumaal.
Töökoha loomise toetuse suurus ühes kalendrikuus on 50 protsenti töötaja palgakulust, kuid mitte rohkem kui 50 protsenti töötukassa ja tööandja vahel sõlmitud lepingus sätestatud töötaja ühe kuu eeldatavast töötasust ning mitte rohkem kui kehtiv töötasu kahekordne alammäär (2016. aastal 860 eurot).
Tegemist on ajutise toetusega, mida saab taotleda ajavahemikus 01.05.16 kuni 31.12.2017.
2016. ja 2017. aastal kokku on töökoha loomise toetuse osalejate arvuks prognoositud 625 inimest ning kuluks 2 928 751 eurot.
- Üksikasjad
Toimetas: Tarmo Paju,
www.DELFI.ee
Eestis on suurim sooline palgalõhe Euroopa Liidus - piltlikult öeldes on 13. aprill päev, milleni naised aasta algusest tasuta töötavad ja millest alates hakkavad saama sama suurt palka nagu mehed.
Üks soolise palgalõhe põhjuseid on nii tööandjate kui töötajate vähene teadlikkus soolistest stereotüüpidest, soolise võrdõiguslikkuse olemusest ja eesmärkidest ning töötajate õigustest tööturul. Poliitikauuringute Keskuse Praxis analüütikud panid Delfi palvel kokku testi, mille abil saad testida enda teadmisi töötajate õigustest tööturul, soolisest võrdõiguslikkusest ja soolisest palgalõhest.
Testi saab teha originaalartiklis Delfi kodulehel..
- Üksikasjad
Agne Narusk, toimetaja
Eesti Päevaleht
Kuue asutuse koridorides ja treppidel juba looklevad terviserajad, peagi tuleb juurde veel neli.
Esimene siseterviserada Tuhkatriinu rada avati aasta eest Estonia teatris. Siis käis parasjagu tervisenädala sammulugemise kampaania ja kuskil oli ju vaja need sammud kõndida.
500 meetrit mööda treppe ja koridore läbi kuue korruse ronida pole lihtne ülesanne, kui sa pole just heas vormis balletitantsija. Rahvusooperi terviseraja ligidusse jäävad sellised tähtsad kohad nagu asutuse eri osakonnad, jõusaal, varbsein sirutamiseks ja söögituba maitsvate pirukatega, loetles toonane Estonia teatri reklaamijuht Alo Lõoke.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Euroopa Liidu riikide võrdluses oli Eurostati andmetel Eestis Euroopa suurim palgalõhe ehk naised peavad sama raha teenimiseks töötama 104 päeva meestest rohkem.
Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu sõnul takistab sooline palgalõhe Eesti ühtlast arengut. „Sama töö eest erineva palga maksmine meestele ja naistele süvendab ühiskonnas ebavõrdsust. Väiksem töötasu tähendab naistele väiksemat sissetulekut praegu, aga ka väiksemat pensioni vanaduspäevadel,“ ütles Maripuu. „Teiste riikide kogemused kinnitavad, et töötajate võrdne kohtlemine aitab ettevõtetel olla edukamad. Need ettevõtted on atraktiivsed töökohad, kus töötajad on valmis panustama rohkem ning ei vaata ringi parema töökoha järele,“ lisas ta.
Statistikaameti andmeil oli 2014. aasta oktoobris naistöötajate palk 23,3% madalam kui meespalgatöötajatel. Töölepingu seaduse § 3 sätestab, et tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. Valitsuse koalitsioonileppe kohaselt antakse Tööinspektsioonile palgalõhega võitlemiseks õigus kontrollida ettevõtetes palgalõhe olemasolu, selgitada välja selle põhjused ning vajadusel sekkuda järelevalvemeetmetega.
Võrdse palga päeva tähistatakse sel aastal 13. aprillil. Võrdse palga päeva eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust soolise palgalõhe olemusest, selle mõjust ja tagajärgedest, aga ka leida võimalikke lahendusi hoiakute ja olukorra muutmiseks.
- Üksikasjad
Tiina Saar-Veelmaa, karjäärinõustaja ja psühholoog
Eesti Päevaleht
Ühiskonna lastehaigus: 30. eluaastates tööhõivekonsultandid ja 40. aastates ettevõtete juhid ei mõista üle 50-aastaste väärtust.
Pille Möldre arvamuslugu „Olen 54-aastane ja tööturg juba tõrjub mind” (EPL 7.4) paljastab Eesti ühiskonna valusa koha: vanuseline diskrimineerimine pole viimase kolme aastaga vähenenud. Peale selle, et tegu on suure hoobiga majandusele, kahandab see ka rahva õnnetunnet, mille üks aluseid on ühiskonnas väärtuse loomine ja rahuldust pakkuv eneseteostus.
Kolm aastat tagasi kirjutasin artiklis „Vanemaealised on tööturu lihvimata teemandid” (EPL 8.4.13) samuti üle 50-aastastest tööotsijatest, kes kavandasid oma elus teist, kolmandat või neljandat eneseteostust. Kõigi uute oskuste omandamise, äriplaanide tegemise ja eneseanalüüsi taustal jõudsime projektis osalenud inimestega aga ühel hetkel tõdemuseni, et tööturu peauks jääb neile vanuse tõttu suletuks. Varuväljapääsuks jääb teha oma kvalifikatsioonist mitu korda lihtsamat tööd või püüda end elatada eraettevõtlusega.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Lehekülg 871 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee