Artiklid
- Üksikasjad
Tavapärane pensionide indekseerimine toob kõikide riiklike pensioniliikide tõusu, kaasa arvatud töövõimetus- ja toitjakaotuspensionid, samuti suureneb rahvapensioni määr. Riiklike pensionide indekseerimine, ehk ümberarvutamine uue väärtusega, tehakse igal aastal 1. aprilliks. 2016. aastal on indeksi väärtus 1,057. Pension suureneb 415 132 pensioni saajal.
Kooskõlas riikliku pensionikindlustuse seadusega kasutatakse indeksi arvutamisel tarbijahinnaindeksi aastase kasvu ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa aastase kasvu ümardatud väärtusi. Alates 1. aprillist 2016 on baasosa suurus ühes kuus 153,3035 eurot ja aastahinde väärtus 5,514 eurot. Rahvapensioni määr kasvab 158,37 eurolt 167,40 euroni.
Igale riikliku pensioni saajale on arvutatud tema eelnevast tööpanusest sõltuv individuaalne pension, mille kasv sõltub kõige enam tööstaaþist. Sotsiaalkindlustusamet arvutab 1. aprillil uute väärtustega ümber kõik riiklikud pensionid, kasutades valemit B + S + K, kus:
B on baasosa, mis on kõigile riikliku pensionisaajatele ühesuurune.
S on staaþiosa, mille suurus võrdub pensioniõigusliku staaþiaastate arvu ja aastahinde korrutisega. Staaþiosa suurus sõltub pensionisaaja pensioniõigusliku staaþi ehk tööaastate ja töötamisega võrdsustatud aastate (näiteks laste kasvatamine, ajateenistus jms) kogusummast kuni 1998. aasta 31. detsembrini.
K on kindlustusosa, mille suurus sõltub pensionisaaja sotsiaalmaksuga maksustatavalt sissetulekult alates 1999. aasta 1. jaanuarist makstud sotsiaalmaksu suurusest. Aasta kindlustusosak võrdub 1-ga kui pensionikindlustatu sotsiaalmaksuga maksustatavalt sissetulekult tasutud sotsiaalmaksu aastasumma on võrdne vabariigi keskmiselt sotsiaalmaksuga maksustatavalt sissetulekult tasutud sotsiaalmaksu aastasummaga.
2015.a vabariigi keskmiselt sissetulekult tasutud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa suuruseks on 2325,73 eurot.
Neile, kellele määrati pension enne 1. jaanuari 1999 ja kes pärast seda ei ole töötanud ega saanud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, kindlustusosa (K) ei arvestata ja sellisel juhul koosneb pension kahest osast – baasosast ja staaþiosast.
Aprillikuus väljamakstavad riiklikud pensionid on juba indekseeritud ehk ümberarvutatud. Indekseeritud pensioni suurust saab vaadata alates 1. aprillist riigiportaalist eesti.ee. Isikustatud pensionikindlustuse registri teatis on kättesaadav alates 10. aprillist 2016 riigiportaalis eesti.ee.
Igal inimesel on õigus üldisele maksuvabale tulule suuruses 2040 eurot aastas ehk 170 eurot kuus. Samuti on pensionäridel pensioni osas õigus täiendavale maksuvabale tulule 2700 eurot aastas ehk 225 eurot kuus. Kokku on pensionäridel õigus saada tulumaksuvaba tulu 4740 eurot aastas ehk 395 eurot kuus.
Pressiteade
31.märts 2016
- Üksikasjad
Jagamisteenuse ja muude moodsate töövormide kasutuselevõtmine sunnib Eesti riiki üle vaatama oma maksusüsteemi, sest praegusel kujul ei pruugi tööturg vajaliku kiirusega kohaneda.
Tööturu osapooled on õiguskantsleri eestvedamisel mõtlemas tööõiguse muutmisele.
Uberi tulek, aga veel rida uusi jagamisteenuseid ei sunni üle vaatama mitte üksnes taksode ja ühistranspordi regulatsiooni, üle tuleks vaadata ka tööregulatsioonid ja maksusüsteem, vahendab ERRi uudisteportaal raadiouudised.
Tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar ütles, et tööturg on muutumises, ent seadusandlus on paljuski tööstusrevolutsiooni järgses ajastus.
Kui siis töötati enamasti ühes töökohas ja palgatöölisena, siis nüüd on rida uusi ettevõtlusvorme ning populaarsust on kogumas osakoormusega töö.
- Üksikasjad
Hanneli Rudi, Tarbija24 juhataja
Tööinspektsiooni üleriigilise äkk-kontrolli käigus kontrolliti viit Saaremaa ehitusfirmat, kellest kõik eksisid elementaarsete ohutusnõuete vastu.
Raskemateks rikkumisteks peeti katusetöid, kus ei kasutatud ohutusköiega kinnitatud turvarakmeid, kirjutab Meie Maa. «Siin on kaks võimalust, kas kasutada piirdeid või turvarakmeid,» selgitas tööinspektsiooni töökeskkonna inspektor Rein Nelis. Ohtlik rikkumine avastati ka korvtõstuki kasutamisel, kus töötaja ei olnud end kinnitusköie ja turvarakmetega kinnitanud.
Üldiselt ei tahetud kõrgustes töötamisel ka kaitsekiivreid kanda. «Üle kahe meetri kõrgusel töötamisel on kohustus panna pähe kaitsekiiver, mida millegipärast ei tahetud kasutada,» imestas Nelis.
Kõige suurema rikkumise puhul, kus katusetöödel ei kasutatud turvarakmeid ja ohutusköisi, alustati lisaks ettekirjutustele väärteomenetlust.
- Üksikasjad
SEB pensionivalmiduse uuringust selgus, et Eesti, Läti ja Leedu elanikud loodavad vanaduspäevil riigipensioni alternatiividele ehk teistele sissetulekuallikatele. Peamise võimalusena nähakse töötamise jätkamist pärast pensioniikka jõudmist, lisaks loodetakse saada täiendavat tulu ettevõtlusest või kinnisvarast.
Balti riikide elanikud usuvad, et nad töötavad edasi ka pärast pensioniikka jõudmist. Eestis arvab seda 79%, Lätis 77% ja Leedus 70% küsitletutest. Ligi pooled Leedu elanikest peavad tõenäoliseks, et lähedased toetavad neid pensionieas rahaliselt. Lätis on see näitaja 44% ja Eestis 40%.
Eesti tööealised elanikud loodavad saada vanaduspõlves tulu ka oma ärist või kinnisvarast. Lisatulu teenimist oma ettevõttest või selle aktsiatest pidas Eestis võimalikuks 46%, Lätis 38% ja Leedus 32% küsitletutest. Tulu teenimist kinnisvara üürist või müügist hindas Eestis võimalikuks 40%, Lätis 29% ja Leedus 27% vastanutest.
„Sellised ootused vastavad mõningal määral tänase pensionäri tegelikkusele, sest iga teine Eesti praegustest 62–63aastastest teenib lisatulu töötamisega. Kuid vaid 6% saab vanaduspensioniks rahalist lisa oma ettevõttest ja 1% eluruumi üürimisest või müügist. See näitab selgesti, et Eesti elanike panused ärile ja kinnisvarale kui võimalikele pensioniea sissetuleku alternatiividele on liiga kõrged,“ kommenteeris SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst.
Pensionipõlve kindlustamisega tuleks alustada varakult
Ligi kaks kolmandikku Eesti elanikest, kes loodab saada tulu säästudest või varast, on juba hakanud raha koguma. Lätis on selles suunas esimesed sammud astunud 58% ja Leedus 54% vastanutest.
„Noored näevad rohkesti erinevaid võimalusi, kuidas pensionieas sissetulekuid suurendada. Kuid vanuse kasvades peetakse tulu alternatiivsetest allikatest vähem tõenäoliseks ja nagu uuring näitas, hakatakse järjest enam eesmärgipäraselt pensioniks säästma. Kuid siis jääb tavaliselt soovitud pensionilisa kogumiseks aega väheseks või tuleb säästa suuremaid summasid. Seega, on mõistlik alustada kogumist juba varakult,“ võttis Holst teema kokku.
* Kasutatud andmed tuginevad SEB pensionivalmiduse indeksi uuringule, mida viidi juba teist aastat järjest läbi koostöös turu-uuringute firmaga TNS ja see toimus oktoobris 2015 kõigis kolmes Balti riigis, kokku osales 1700 eraisikut.
Lisainfo:
Maarja Gavronski
kommunikatsiooni projektijuht
turunduse ja kommunikatsiooni divisjon
SEB Pank
telefon +372 665 5270
mobiil +372 5656 5785
aadress Tornimäe 2, 15010 Tallinn
e-post
- Üksikasjad
Liisi Uder, Eesti koostöö kogu sotsiaal- partnerluse programmi juht
Eesti Päevaleht
Pole muud võimalust kui kujundada ühiskond, kus saame ja tahame kaua töötada.
Hiljuti avalikustatud SEB pensionivalmiduse uuringu järgi loodab valdav osa Eesti inimesi endiselt, et nende sissetulek pensionieas moodustab pea 90% viimasest palgast, kusjuures riiklik pension moodustab sellest omakorda 50%. Aeg on ärgata ja aru saada, et seda ei juhtu kunagi.
Peame vaeva nägema, et suudaksime edaspidi tagada pensionäridele isegi sellise sissetuleku, mis on neil praegu. Juba praegu on pensionikassa miinuses.
Kui saaksime maksta pensione ainult sotsiaalmaksust kogutavast rahast, oleks Eesti keskmine vanaduspension u 270 eurot. Aga on rohkem, sest oleme otsustanud katta pensionikassa miinuse riigieelarve teistest laekumistest.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Lehekülg 875 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee