Artiklid
- Üksikasjad
Leidsid sobiva tööpakkumise, saatsid ära oma CV ja motivatsioonikirja ning Sind kutsuti vestlusele. Palju õnne, oled paberil märgitud andmete põhjal keskmisest kandidaadist tugevam! Samas, pane tähele, et isegi kui vastad kõigile tööpakkumisel olnud tingimustele, on paberist tunduvalt olulisem Sinu esinemisoskus töövestlusel. Mõne lihtsa vea tõttu võid märkimisväärselt vähendada enda enesekindlust ning seeläbi esineda vestlusel märksa kehvemini, kui tegelikult selleks võimeline oled.
CV Keskus pani kirja need seitse tüüpilist töövestlusel tehtavat viga, mis võivad lihtsasti nullida Sinu võimalused haarata endale soovitud ametikoht .
Vähene ettevalmistus
Enne töövestlusele minemist tutvutakse tihti vaid tööandja koduleheküljega, kus sirvitakse põgusalt ettevõtte ajalugu ja viimaseid artikleid ning arvatakse, et sellest piisabki. Võib-olla on aga ettevõttel hoopiski tihti uuendatav ja igati informatiivne Facebooki lehekülg? Või leiab juba Google’i otsingu esimeselt leheküljelt artikleid ettevõtte käekäigu ning tulevikuplaanide kohta? Ehk on ettevõtte töötajad aktiivsed Twitteris ja jagavad seal väärt informatiooni? Kõik see teave, mis võiks töövestlusel näidata, kui põhjalik ning tõeliselt huvitatud on kandidaat antud töökohast, leidub enamasti vaid mõne kliki kaugusel, ometi ei kasutata seda võimalust sageli ära.
Hooletu suhtumine
„Tere, ma tulin kohtuma kellegi.. Mariga?“– „Maarjaga ehk?“ – „Ah, jah, võimalik, et oli hoopis Maarja, tõesti!“ – sellised dialoogid on üsna sagedased, kuigi ennetada on neid lihtsamast lihtsam. Tasub vaid vahetult enne uksest sisse astumist meenutada, kellega ikkagi vestlema tullakse.
Kehv esmamulje
Esmamulje tekib juba esimeste sekundite jooksul, ent mitte alati ei hinnata selle mõju – tullakse ebakorrektse väljanägemisega, kohmetult, krampliku ja suletud hoiakuga. Mida ebakindlamalt kandidaat end tunneb, seda vähem jätab ta usaldusväärse ja tõsiseltvõetava mulje.
Nõrk eneseanalüüs
„Millised on Sinu nõrgad küljed?“ Väga tihti juhtub, et kuigi vestluse esimene pool on läinud ladusalt, takerduvad kandidaadid selle küsimuse juures, näidates, et enda nõrkusi pole üldse analüüsitudki. Enese hea müümine on vaid pool võitu – vajalik on osata välja tuua ka enda nõrku külgi ning neid põhjendada.
Küsimuste esitamata jätmine
„Kas teil on midagi küsida?“ – küsimus, mida peaaegu igal vestlusel kandidaadile esitatakse. See on suurepärane võimalus demonstreerida siirast huvi ning tehtud eeltöö põhjalikkust. Ometigi vastatakse üllatavalt tihti, et juba on kõikidele küsimustele vastused saadud ning rohkem lisainformatsiooni teada ei soovitagi. Selline reageering annab aga tööandjale märku vähesest ettevalmistumisest ning suurema huvi puudumisest. Pea meeles, et meile kõigile meeldib endast rääkida ning sama kehtib ka Sinu tulevase tööandja kohta.
Põhjendamatud ootused
Sageli juhtub, et kandidaadid ei oska põhjendada oma palgasoovi. Hakatakse rääkima olemasolevatest laenudest ning kohustustest, kuid unustatakse ära, et tööandja ees peab hoopiski müüma oma oskusi, teadmisi ning võimekust parandada ettevõtte käekäiku.
Hilinemine ja teavitamata jätmine
Tihtipeale ei jõua tööotsijad kokkulepitud ajal vestlusele, kuna ei ole eelnevalt endale selgeks teinud, kuhu tulla ning kaua tulek aega võiks võtta. Vahel tõesti juhtub, et tuleb ette midagi ootamatut, ent enamasti on tegu lihtsalt vähese etteplaneerimisega. Peaks olema ütlematagi selge, et hilinemise või ootamatute asjaolude ilmnemise korral, tuleb sellest potentsiaalset tulevast tööandjat teavitada, täpsustada oma saabumisaeg või vajadusel kohtumine ümber tõsta. Sageli kahjuks ei vaevu kandidaadid seda tegema.
- Üksikasjad
Kuni 2010. aasta oktoobri lõpuni oli võimalik II sambaga vabatahtlikult liituda 1942–1982 sündinud inimestel. Neil, kes tegid töötamise ajal II sambasse sissemakseid ja on tänaseks jõudnud vanaduspensioni ikka, on õigus hakata II sambasse kogutud raha välja võtma. Kuidas käib pensionisambast väljamaksete tegemine?
Kolm võimalust
Eesti pensionisüsteemi eesmärk on aidata inimestel vanaduspensionile minnes säilitada senine elustandard ja tagada igakuine sissetulek elu lõpuni. Seepärast tuleb kohustusliku kogumispensioni puhul pensioni saamiseks üldjuhul sõlmida leping kindlustusseltsiga, kes võtab endale kohustuse maksta inimesele pensioni elu lõpuni.
Kuna kohustusliku kogumispensioni lahendus on Eestis kasutusel veel võrdlemisi lühikest aega, siis ei pruugi kogutud summad tagada tuntavat abi elu lõpuni. Seepärast on neile, kellele kogutud summa annaks elu lõpuni tehtavateks makseteks jagatuna liialt väikest abi, loodud võimalused raha kätte saada ka lühema aja jooksul.
II samba väljamaksete saamiseks on kolm võimalust: ühekordne väljamakse, fondipension, mis võimaldab raha pensionifondist välja võtta perioodiliste maksetena, ja pensionileping, mille alusel tehakse eluaegseid väljamakseid. Raha väljamaksmise viis oleneb teile kuuluvate pensionifondi osakute koguväärtuse ja rahvapensioni määra (RPM) suhtest.
Lähemalt palun lugege http://www.seb.ee/foorum/pension/millal-ja-kuidas-saab-ii-sambasse-kogutud-raha-valja-votta
- Üksikasjad
Maiken Mägi, reporter
«Kui palju ruumi peab kokal töökoha köögis tegutsemiseks olema ning millised on nõuded töötasapindade, puhkepauside jm puhul?» uuris lugeja.
Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula.
Igasuguse töökoha sisustamise puhul peab arvestama sellega, et töötajal oleks piisavalt ruumi esiteks jõuda oma töökohale ning teiseks teha tööd ilma, et peaks kogu aeg kartma end näiteks kapinurga vastu ära lüüa. Põrandal ei tohi olla takistusi, mille otsa võiks komistada ja kukkuda, olgu selleks siis kastid, katmata äravooluavad põrandas vmt.
Sile põrand on oluline ka selleks, et kaupade transportimiseks saaks kasutada abivahendeid, näiteks ratastega riiulid või kärud. Kui ukse vahel on pakk, ei saa abivahendeid kasutada ning raskuste käsitsi teisaldamine võib põhjustada terviseprobleeme. Kärude valikul tuleb arvestada, et need mahuksid ustest läbi. Vältida tuleks asjade tassimist treppidest, sest seal üldjuhul abivahendeid kasutada ei saa ning on suurem oht komistada ja kukkuda.
Põrandakatte valimisel tuleks lähtuda sellest, et köögi põrandale võib sattuda vedelikke ja toiduaineid ning põrandakate peab olema libisemiskindel. Ka tööjalanõud peavad olema libisemiskindla tallaga. Tööjalanõude valimisel on oluline, et need oleksid tallavõlvi toega, kontsakõrgusega 2-3 sentimeetrit ja kannarihmaga. Vale tööjalats võib põhjustada muutusi pöialuudes ning võib lameneda pöia risti- ja pikivõlv. Sellised muutused pöidades on selja- ja jalavalude põhjustajateks. Töötajad, kes peavad pidevalt seisma ja käima, peavad puhkepauside ajal saama istuda seljatoega toolidel.
Töötasapind peab olema piisava suurusega, et vajalikud töövahendid ja toiduained mahuksid sinna ära ning piisavalt ruumi jääks ka töö tegemiseks. Tasapinna kõrgus peab olema töötajale sobiv ja mugav. Tööde puhul, mis eeldab käte vaba liigutamist, võiks töötasapind olla umbes 5 sentimeetrit allpool töötaja küünarnukki. Kindlasti ei ole mugav, kui töötaja peab madala töötasapinna puhul tegema tööd pidevalt kummargil olles või kõrge puhul töötama pidevalt kõrgele tõstetud kätega.
Töötamine köögis võib olla väga pingeline, kui on vaja teenindada korraga suurt hulka sööjaid. Töötajatel peab olema võimalus teha puhkepause. Töö tuleb organiseerida nii, et pauside kasutamine on regulaarne, mis annab töötaja organismile võimaluse taastumiseks.
- Üksikasjad
Signe Kalberg,
Eesti Päevaleht
Puusepp nõudis tööandjalt 17 522 eurot, kuid kohus ei nõustunud tema tõlgendusega seadusest.
Ehitustöölisena, täpsemalt puusepana alustas Kaarel (nimi muudetud) Seve Ehituse AS-is tööd veidi üle kolme aasta tagasi. Kui esimestel kuudel tegi ta tööd töövõtulepingu alusel, siis 2012. aasta mais sõlmiti temaga tähtajatu tööleping.
Lepingusse oli töökohaks märgitud Eesti, tegelikult ei töötanud Kaarel siin päevagi. Ta lähetati Norrasse, Rootsi ja Soome – kokku 188 päevaks. Kaarli töölepingus oli kirjas 640-eurone kuupalk, heade töötulemuste eest oli tal õigus saada lisatasu.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Vastab Tööinspektsiooni nõustamisjurist Anne Simmulmann:
Enne tööle asumist tuleb enda jaoks olulised teemad läbi arutada ja üle küsida ehk pidada läbirääkimisi ning eriti kasulik on kui kõik kokkulepped ka kirja saavad.
Välistatud pole ka olukord, kus töötaja esitab tööandjale oma nägemuse töölepingust ning asutakse selle pinnalt läbirääkimisi pidama. Kindlasti ei tohiks allkirjastada ühtegi lepingut, mille sisust ja tagajärgedest lõpuni aru ei saa.
Meeles tuleb pidada ka seda, et töötegemisega alustamine on võrdne lepingu sõlmimisega ning toob endaga mõlemale poolele kaasa ka õiguslikud tagajärjed. Kirjaliku lepingu puudumine ei tähenda, et tööd ei ole tehtud või kokkulepet ei ole. Loevad siiski ka suulised kokkulepped, kuid vaidluse korral on neid sageli raske tõendada.
Kui töölepingut ei ole sõlmitud enne tööle asumist, võib töötaja seda igal ajal nõuda. Tööandjal on kohustus esitada andmed kahe nädala jooksul arvates nõude saamisest. Kui tööandja pole esitanud kirjalikku lepingut, tasuks üle kontrollida ka töötamise registri andmed – on võimalik, et olete jäänud ka registrisse kandmata.
Oma rikutud õiguste kaitseks saab töötaja pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse - nõudeks töösuhte tuvastamine ja töösuhtega kaasnevate kohustuste täitmine. Töötamist saab tõendada, esitades töövaidlusorganile dokumente (nt kirjavahetus tööandjaga); kasutada saab ka tunnistajate ütlusi.
Olukorras, kus kirjalik leping puudub ning tööandja ei pea kinni ka suulistest kokkulepetest, võib kõne alla tulla töötajapoolne töösuhte erakorraline ülesütlemine.
Lehekülg 877 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee