Artiklid
- Üksikasjad
Naistekale kirjutas suure firma keskastme juht, kes ei suuda lihtsalt ära imestada, kui lihtsalt noored uuel töökohal läbi saada üritavad ja kui kiiresti alla annavad, kui miski välja ei tule.
Olen turundusjuht suures firmas ja üheks minu tööülesandeks on mõistagi uute töötajate väljakoolitamine. Mind paneb aina enam imestama, kui vähe tahavad pingutada äsja ülikooli lõpetanud noored.
Muidugi ei saa ma öelda, et kõik noored oleks laisad ja lohed, aga seda suhtumist, et makske palju raha ja võib-olla ma siis midagi teen ka, on liiga palju. Ma olen oma asutuses töötanud juba üle kümne aasta, aga mäletan oma esimesi kuid selles firmas — töötempo tundus mulle täiesti meeletu ja kõik tundus nii keeruline. Ma oli piinlik, kui palju ma abi küsima pidin, aga sain aru, et ainult nii saan ma asja selgeks. Istusin õhtuti kauem tööl, et kõik selgeks ja tehtud saada ega tulnud selle pealegi, et võiks teisiti olla — minu jaoks oli loomulik, et iga algus on raske.
Tänapäeva noored aga eeldavad tihti, et nad tulevad uuele töökohale ja tiksuvad seal rahulikult oma päevad õhtusse ja kõik on veel hirmus õnnelikud ka, et tema suurepärane isiksus nüüd kollektiiviga liitunud on.
Toon näite ka. Hiljuti otsisime uut turundusassistenti. Kuna meie asutuses on head palgad, oli konkurss tihe ja valisime oma arust lõpuks parima välja. See 20ndate esimeses pooles neiu oli katsetel innukas ja näitas üles suurt õpihimu ja motivatsiooni. Seda siis selle päevani, kui ta konkursi võitis ja ta leping sõlmitud sai. Tema esimesel tööpäeval hakkasin talle õpetama meie programme ja muud vajalikku, aga olin veidi häiritud, kui sain aru, et tema innukuse on asendanud mingi nipsakus ja suhtumine, et ta oskab niigi kõike.
Kui talle esimesed tööülesanded hakkasid tulema, ütles ta kõigepealt, et ta teeb ainult ühte asja korraga ja ta ei kavatse kiirustada, sest siis lähevad asjad valesti. Olgu, saan aru, aga tema mõistes mitte kiirustamine tähendas sõna otseses mõttes venitamist… Kui teine turundusjuht andis talle tööülesande, mis vajas kiiret tegelemist ja oleks võtnud kaks minutit, siis ütles ta, et seda ta ei tee, sest see ei kuulu tema tööülesannete hulka. Ja aina hullemaks see olukord läks. Ta ei küsinud kelleltki nõu, pusis aeglaselt mingite asjade kallal ja tegi valesti. Kui ütlesime talle, kuidas seda asja tuleks tegelikult teha, käitus ta juba peaaegu nagu mingi töökiusamise ohver.
Nojah, kaks nädalat üritasime, aga siis otsustasime tal minna lasta. Ta aga ennetas meid ja teatas ise, et talle ei sobi see töökoht, sest me nõuame asju, mida tema lepingus pole ja pealegi nõuame me temalt ületundide tegemist. Jah, ta oli tõesti vist kahel päeval 15 minutit pärast ametliku tööaja lõppu lahkunud. Samas saabus ta iga päev kohale pool tundi hiljem...
Ma ei saa aru, miks sellised inimesed tööandjate aega raiskavad! Meie peame nüüd uuesti konkursi tegema ja kogu selle katseteralli uuesti läbi tegema. Kust on küll noortel see suhtumine pärit, et pingutada pole vaja, aga head palka tuleb neile maksta?
LOE VEEL:
Ole julge: neli nippi, mis aitavad ebakindluse ületada ja tööl silma paista 31. märts 2016
http://naistekas.delfi.ee/rahakarjaar/karjaar/ole-julge-neli-nippi-mis-aitavad-ebakindluse-uletada-ja-tool-silma-paista?id=74097933
Karjäär määrab kaaslase: milliste ametite esindajate omavahelised abielud on kõige levinumad? (10) 08. märts 2016
http://naistekas.delfi.ee/rahakarjaar/karjaar/karjaar-maarab-kaaslase-milliste-ametite-esindajate-omavahelised-abielud-on-koige-levinumad?id=73887691
- Üksikasjad
Äripäev reastas 600 Eesti ettevõtet töötajate keskmise palga suuruse järgi. Edetabelisse pääsemiseks pidi keskmine palk olema üle 1532 euro.
Häid palgamaksjaid tegutseb kõige rohkem kaubandussektoris, järgnevad ehitus ning info ja side.
Palgamaksjate edetabeli koostamisel võeti aluseks Eesti 2000 suurema palgakuluga ettevõtte 2014. aasta konsolideerimata aastaaruanded. Läbi on vaadatud ka finantssektori ettevõtted.
Brutopalk on saadud ettevõtte palgakulu jagamisel keskmise täistööajale taandatud töötajate arvuga aruandeperioodi jooksul. Ettevõtted on jaotatud sektorisse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) alusel.
Homme ilmub Äripäeva tabel ka ajakirjana.
Ärileht toob praegu ära tabeli kümme esimest:
1. Enefit Outotec Technology OÜ (7 töötajat) - keskmine tasu 9892 eurot.
2. Modirum MDPay OÜ (3 töötajat) - keskmine tasu 8959 eurot
3. ARPI Aviation Estonia OÜ (36 töötajat) - keskmine tasu 8342 eurot.
4. Spacecom AS (18 töötajat) - keskmine tasu 8069 eurot.
5. Medinord OÜ (4 töötajat) - keskmine tasu 7947 eurot.
6. IPF Digital AS (11 töötajat) - keskmine tasu 7422 eurot.
7. Copterline OÜ (4 töötajat) - keskmine tasu 6766 eurot.
8. Microsoft Eesti OÜ (17 töötajat) - keskmine tasu 6639 eurot.
9. Tubular Service OÜ (15 töötajat) - keskmine tasu 6196 eurot.
10. Merck Sharp & Dohme OÜ (7 töötajat) - keskmine tasu 6173 eurot.
- Üksikasjad
Pille Mölder, tööotsija
Eesti Päevaleht
Pensioniiga on kümne aasta võrra tõstetud, kuid otsustajad arvavad ikka, et 55-aastaselt inimeselt pole enam midagi loota.
Olen 54-aastane ja praegu töötu. Lahkusin omal soovil ja täiesti teadlikult eelmisel aastal tegevjuhi ametikohalt firmast, kus olin töötanud viimased 16 aastat. Eelarve koostamine, turundus, personali värbamine ja kõik muu, mis käib kaasas ühe firma igapäevase tegevuse ja selle laienemisega, oli minu tööelu osa.
Miks ma sealt lahkusin? Tahan veel mõnda uut valdkonda tundma õppida. Tean, et mul on piisavalt kogemusi ja tahtmist ennast mõnes uues firmas teostada. Tean, et just praeguses elufaasis on mul maailmale palju pakkuda. Mul on töökogemusi ja ka elukogemusi.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Maksu- ja tolliameti, statistikaameti ning ettevõtjate ja teiste riigiasutuste esindajad leppisid kokku, et esimeses järjekorras vähendatakse ettevõtjate koormust palga ja tööjõu andmete esitamisel.
Tehniline lahendus palga ja tööjõu andmete edastamise automatiseerimiseks valmib hiljemalt 2018. aasta 1. jaanuariks, teatas maksu- ja tolliamet.
Selle aasta sügiseks peab olema kokkulepitud, milliseid andmeid palga ja tööjõu kohta riik ettevõtjatelt üldse küsib ja mida on võimalik koguda olemasolevate andmebaaside kaudu. „Eesmärk on aasta lõpuks saada kokkulepped ka ettevõtlusorganisatsioonide esindajatega nii kogutavates andmetes kui võimalikult parimas tehnilises lahenduses,“ märkis maksu- ja tolliameti juht Marek Helm. „Terve järgmine aasta jääb tehnilise poole arendamiseks ning ettevõtjatel selle testimiseks.“
Palka ja tööjõudu puudutava andmevajaduse väljaselgitamiseks on statistikaamet saatnud ministeeriumidele ning kohalikele omavalitsustele palve vaadata aprilli lõpuks kriitiliselt üle avaldatava statistika tegelik vajadus.
„Riik peab senised töised rutiinid ja päritava info asjakohasuse üle vaatama, et suudaksime ka sisuliselt vähendada andmeedastuse koormust ettevõtjale,“ ütles statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup.
„Aruandlus 3.0“ projekti eesmärk on luua riigi toimimiseks olulise väärtusega personali-ja majandusarvestuse andmete automaatse liikumise tehnoloogiline lahendus, lähtudes minimaalsusest ja lihtsusest.
- Üksikasjad
Toimetas: Liina Valdre, majandustoimetuse reporter
ärileht.ee
Euroopa Komisjon plaanib töötajate lähetamise direktiivi muutmist. Eesti tööandjate keskliit on muudatuste vastu, kuna see tooks liidu hinnangul kaasa hindade kasvu ning vähendaks Eesti konkurentsivõimet.
Tööandjad leiavad, et kavandatud muudatustega pigem piiratakse, mitte ei suurendata teenuste ja tööjõu vaba liikumise põhimõtet ning puudub ka korralik mõjuanalüüs juba kehtiva direktiivi kohta, kuna selle täielik ülevõtmiskohustus on alles selle aasta suvel.
"Olles Euroopa Liidu vanadest riikides odavama tööjõuga, siis toob see muudatus kaasa meie hindade kasvu ja konkurentsivõime vähenemise. Kaotavad töötajad, kelle töö järele nõudlus langeb Lääne-Euroopas märgatavalt, samuti teenuseid eksportivad ettevõtted. Eesti peaks seisma selliste muudatuste vastu," kirjutas keskliidu juht Toomas Tamsar tagasisides sotsiaalministeeriumile.
Euroopa Komisjon on nimelt teinud ettepaneku töötajate lähetamise direktiivi muutmiseks. Ettepanekute kohaselt piirataks näiteks lähetamise aeg maksimaalselt 24 kuuga (edasi kohalduks sihtriigi tööõigus) ja kehtestataks lähetatule kõigi sihtriigis töötamisega seotud palga osiste ja kaasnevate tasude maksmise kohustus.
Lisaks antakse liikmesriikidele võimalus kohustada ettevõtjaid sõlmima alltöövõtulepingud vaid ettevõtjatega, kes tagavad töötajatele teatud tasustamistingimused (sealhulgas tingimused, mis tulenevad seadusest või kollektiivlepingutest, mis ei ole üldkohaldatavad, vaid sektori- või ettevõtte põhised) ning lähetatud renditöötajatele kohaldataks sihtriigi tööõigust võrdselt lähetuse sihtriigi siseste renditöötajatega.
Vaidluste oht
Lähetamise maksimaalse aja piiramine 24 kuuga oleks tööandjate hinnangul selline muudatus, mis tooks kas vaidlused küsimuses, kas tegemist on ikka täpselt sama ametikohaga, kuhu teine (asendustöötaja) saadetakse. Näitena võiks tuua Eestis koondamise situatsiooni olemasolu tuvastamise töölepingu lõpetamisel ja uue töötaja tööle võtmisel.
Lähetatule kõigi sihtriigis töötamisega seotud palga osiste ja kaasnevate tasude maksmise kohustusel on tööandjate hinnangul kaugemale ulatuv mõju, kuna tõenäoliselt hakkavad Eesti inimesed välisriikides oma töökohti kaotama.
"Leiame, et tegemist on niinimetatud vanade Euroopa riikide siseturu kaitse abinõuga, millega püütakse Ida-Euroopa riikide töötajaid eemal hoida," leiavad tööandjad oma tagasides ministeeriumile.
Muudatus, mis kohustab liikmesriikide ettevõtjaid sõlmima alltöövõtulepingud vaid ettevõtjatega, kes tagavad töötajatele teatud tasustamistingimused, eeldab tööandjate hinnangul ettevõtetelt oma lepingupartnerite kohta kontrolli teostamist.
See omakorda suurendab tööandjate keskliidu hinnangul nende ettevõtete administratiivset koormust. Nimetatud muudatus läheb vastuollu riigi plaaniga halduskoormuse vähendamiseks ning tööandjad on sellisele administratiivse koormuse kasvatamisele resoluutselt vastu.
Euroopa Komisjoni muudatusettepanekuid ei toeta ka Euroopa tööandjate ühendus.
Lehekülg 873 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee