Artiklid

Helve Toomla, jurist
Eesti Päevaleht

Lugeja küsib: „Osakonnast lahkus kaks töötajat ja ettevõte ei kavatse kulude kokkuhoiu eesmärgil neile asemikke palgata. Töömaht on sama, eeldatakse, et allesjäänud saavad hakkama. Palgatõusu küsimuse peale ähvardati koondada, ületunnitöö eest pole firmas kunagi makstud, kehtib põhimõte, et töö tuleb õigeks ajaks ära teha. Mitme tunniga, ei huvita kedagi. Kas ja mida saavad töötajad ette võtta?”

Ühiselt saavad töötajad nii mõndagi ette võtta. Kui firmas ei ole ametiühingut ega soovita seda luua, siis võib üldkoosolekul valida töötajate usaldusisiku, kellele antakse volitus töösuhete korrastamise, palgaläbirääkimiste, töönormide kehtestamise, kollektiivlepingu sõlmimise jms üle tööandjaga läbi rääkida. Töötajate usaldusisiku seaduse järgi võib üldkoosoleku kokku kutsuda siis, kui osaleb vähemalt 10% tööandja töötajaid.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Lugeja küsib: Töötaja oli kaks nädalat 4-aastase lapsega hoolduslehel ning võttis peale seda veel 10 tööpäeva (kaks nädalat) tasustamata lapsepuhkust.
Puhkuse ajal esitas töötaja töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse, kuna leidis, et peab mõnda aega lapse tervise huvides temaga kodus olema. Töötajale kasutamata puhkuse hüvitamise arvutamisel tekkis meil küsimus, kas lapsega hoolduslehel ning tasustamata lapsepuhkusel oleku aeg annavad töötajale puhkust andvat staaþi?

Vastab tööinspektsiooni nõustamisjurist Leonid Siniavski: Töölepingu seaduse (TLS) § 68 lõike 2 kohaselt arvestatakse põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka lisaks töötatud ajale ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg (välja arvatud lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg) ning muu aeg, milles pooled on kokku leppinud.

Töötaja lapsega hoolduslehel viibimise aeg on võrdsustatav ajutise töövõimetuse ajaga. Nimelt, ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 51 lõike 4 punktist 1 tulenevalt nimetatakse alla 12-aastase lapse põetamist hoolduslehe alusel ajutise töövõimetuse üheks kindlustusjuhtumiks, mille esinemisel makstakse kindlustatule hooldushüvitist. Lapse hooldusleht omakorda on üks töövõimetuslehe liik, mis tõendab kindlustatud isiku ajutist töövõimetust ja töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastatust.

Tasustamata lapsepuhkuse kasutamist reguleerib TLS § 64. Tulenevalt TLS § 64 lõikest 1 on vanemal, kes kasvatab kuni 14-aastast last, õigus saada igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva tasustamata lapsepuhkust. Tasustamata lapsepuhkust saab sarnaselt isapuhkusele ja tasustatud lapsepuhkusele kasutada üksnes töötaja tööpäevadel. Erinevalt tavalisest tasustamata ehk nn palgata puhkusest, mida töötaja saab kasutada vaid kokkuleppel tööandjaga, on tasustamata lapsepuhkust õigus saada kuni 14-aastase lapse vanemal igal kalendriaastal, teatades tööandjale puhkuse kasutamisest ette 14 kalendripäeva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (näiteks e-kiri).

Seega arvestatakse töötajale puhkust võimaldava aja hulka nii töötaja lapsega hoolduslehel oleku (ajutine töövõimetus) aeg kui ka töötaja tasustamata lapsepuhkusel oleku aeg. TLS § 71 kohaselt tuleb töötaja kasutamata jäänud puhkus töösuhte lõppedes talle rahas hüvitada.

Hanneli Rudi, Tarbija24 juhataja

Eelpensionile jäänud mees jäi ootamatult ilma oma igakuisest sissetulekust, sest enda teadmata on ta juba aastaid töötanud ühes Valga firmas. Kuigi mees on abi otsinud nii politseist, prokuratuurist, tööinspektsioonist kui maksuametist, pole tal õnnestunud salapärase tööandajaga asju joonde ajada.

Leonid Mihhailov töötas aastaid autoremonditöökojas ja oli FIE koos kõigi sellega kaasnevate maksukohustustega, kirjutab Den za Dnjom. 2014 murdis ta jalaluu, oli kaks kuud haiguslehel. Sissetulekute puudumine ja seega ka suutmatus riigile makse maksta viisid selleni, et ta otsustas senisest tööst loobuda.

«Läksin tööle väiksesse turvafirmasse. Töö meeldis mulle, sest haige jala tõttu sai seda teha istudes,» rääkis mees. Kuid varsti algasid probleemid - küll ei makstud palka õigel ajal, siis olid muud hädad ja kui tekkis võimalus jääda eelpensionile, siis otsustas mees tööst loobuda. Tööleping lõpetati ja mees sai selle kohta ka dokumendi. Ta kinnitab, et ei töötanud pärast seda enam kusagil.

«Pensioniraamatu sain ma mullu 9. septembril ja nelja esimese kuu jooksul maksti mulle ka pensioni. 5. jaanuaril aga avastasin, et pensioni ei laeku,» kurtis ta. Kui mees läks asja uurima, siis selgus, et tööregistri andemetel on ta juba mitu aastat teinud tööd firmas OÜ Simetra Tööjõud. «Ma ei ole seal kunagi töötanud, pole neist isegi kuulnud. Mulle öeldi, et firma asub Valgas ja et ma pean võtma omanikega ühendust, et nad lõpetaksid minuga töölepingu ja teeksid kande tööregistrisse. Aga kes on need inimesed?» kurdab bürokraatia hammasrataste vahele jäänud mees.

Krediidiinfo andmetel asub Simetra Tööjõud tõesti Valgas, kuid majandustegevust seal ei toimu ning firma on maksuametile pea 1,5 miljonit võlgu. Ka on algatatud pankrotiprotsess.

Mehele anti firma telefoninumber ja meiliaadress, kuid tal ei õnnestunud nendega ühendust saada. Seejärel hakkas Leonid seda segadust klaarima ametiasutuste kaudu. Esmalt pöördus ta politseisse identiteedivarguse avaldusega, kuid sai varsti teate, et kuriteokoosseisu puudumise tõttu kriminaalasja ei algatata.

Mees kohtus uurijaga, kes soovitas tal kirjutada avaldus prokuratuuri, kuid ka seal ei võetud teda jutule. Siis läks ka maksuametisse, kust sai tõendi, et on selles firmas ametis 2014. aasta augustist. Ameti andmetel on mehele arvestatud palka, millelt oleks tulnud tasuda sotsiaalmaksu, kuid seda tehtud ei ole.

Järgmiseks pöördus töövaidluskomisjoni, kus tal soovitati saata Valka tähitud kiri nõudega teha kande muudatus tööregistris, kuid teda aitamast keelduti. «Ma ei tea, mida teha. Tahan võtta juristi, kuid see maksab. Pensioni ma ei saa juba kolm kuud, tööle minna ei saa ja kõik suli tegemiste pärast,» on ta nördinud.

Et selles kafkalikus loos selgust saada, võttis ajakirjanik ühendust kõigi ametiasutustega. Põhja ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ainar Koik selgitas Den za Dnjomile, et kriminaalmenetluse alustamine on võimalik vaid siis, kui esitatud kuriteoteates ilmnevad kuriteo tunnused. Antud juhul neid ei olnud. «Teate esitanud kodanik oli tõepoolest kantud Simetra Tööjõud OÜ töötajate nimekirja, kes pole talle teinud mitte ühtegi väljamakset,» selgitas Koik. Kuid identiteedivargus eeldab seda, et isiku andmeid oleks kasutatud kuritahtlikult, mida antud juhul tuvastatud ei ole. «Simetra Tööjõud OÜ ei ole avalduse esitaja töötajaks registreerimisega saanud varalist kasu või vabanenud mõnest kohustusest. Samuti ei ole Simetra Tööjõud OÜ püüdnud kuidagi avalduse esitaja nime all esineda,» selgitas prokurör.

Praegusel juhul soovitab prokuratuur avalduse esitajal pöörduda tööinspektsiooni poole, kelle pädevuses on töösuhte puudumise tuvastamine ja vastava kande tegemine töötajate registris.

«Kui väidetav tööandja ei ole nõus kannet parandama või ei ole kättesaadav, tuleks pöörduda avaldusega töösuhte olemasolu või mitteolemasu tuvastamiseks töövaidluskomisjoni. Töövaidluskomisjoni jõustunud otsuse alusel tehakse registrikannetes ka vastavad muudatused,» soovitas maksu- ja tolliameti pressiesindaja Mailin Aasmäe.

Kui väidetav tööandja ei ole nõus tööregistris muudatust tegema või ei ole kättesaadav, siis tuleb Aasmäe sõnul pöörduda töövaidluskomisjoni. Nende otsuse alusel saab samuti teha muudatusi tööregistris.

Väljaanne pöördus ka sotsiaalkindlustusametisse, soovides teada, miks eelpensionil ja n-ö töötavale mehele ei maksta pensioni, kuigi vanaduspensionärid võivad töötada.

«Riikliku pensionikindlustuse seadus § 43 sätestab, et ennetähtaegset vanaduspensioni vanaduspensioniealiseks saamiseni töötamise korral ei maksta. See tähendab, et ennetähtaegset vanaduspensioni ei maksta, kui inimene töötab ja ta ei ole veel vanaduspensioniealine,» selgitas sotsiaalkindlustusameti pressiesindaja Regina Salmu. Ta lisas, et töötamine riikliku pensionikindlustuse seaduse tähenduses on sotsiaalmaksuga maksustatud tulu teenimine töö- või teenistuslepingu või tsiviilõigusliku lepingu alusel või tegutsemine ettevõtjana.

Tasub teada, et pärast vanaduspensioniikka jõudmist makstakse ennetähtaegset vanaduspensioni ka siis, kui inimene töötab.

«Kui töötaja märkab, et talle antud dokumentides märgitud ja tööregistri (TÖR) kanded erinevad, siis tuleb tal esimesena pöörduda oma (endise) tööandja poole soovitavalt kirjaliku nõudega (millest jääb endale koopia) TÖRi kandemuudatuse tegemiseks. Tööandja on maksukorralduse seaduse mõistes kohustatud isik, kes vastutab kannete õigsuse eest,» rääkis Salmu. Kui tööandja keeldub kandemuudatuse tegemisest, on töötajal võimalik pöörduda töövaidluskomisjoni või minna tööandja vastu kohtusse ja nõuda kohtu kaudu kandemuudatuse tegemist.

«Maksu- ja tolliamet, töötukassa või sotsiaalkindlustusamet saavad töövaidluse protsessi sekkuda alles siis, kui eraõiguslik vaidlus on lõpule jõudnud, töövaidluskomisjon on teinud asjas otsuse ning konkreetsel asutusel on õigustatud huvi selle otsuse jõustumise vastu. Siis teeb asutus jõustumismärke taotluse töövaidluskomisjonile,» ütles Salmu.

Ta lisas, et pensionitunnistus väljastatakse isikule pärast pensioni määramist, kui ta vastab seaduse järgi pensioni saamise tingimustele. «Antud juhtumil pensioni taotlemise hetkel oli TÖRis korrektsed kanded ning isik TÖRi andmetel ei töötanud,» lisas Salmu.

Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu tunnistas, et tegemist on kahju saanud inimesele väga keerulise olukorraga, kus oma õigusi on võimalik kaitsta ainult kohtus.

«Ehk sisuliselt on inimene pettuse tulemusel kandnud juba kahju ning vähemalt esialgu tekivad täiendavad kulud veel seoses kohtusse pöördumisega,» sõnas Vanatalu. Ta selgitas, et kui töötamise registrikanne oleks seotud ka tegelikult aset leidnud töölepingulise suhtega, saaks küsimuse lahendada töövaidluskomisjonis. «Antud juhul on aga ainult inimesega seotud registrikanded, mis ei vasta tegelikkusele, seega töövaidluskomisjon kui lihtsustatud menetluskorraga kohtuväline organ seda küsimust menetlusse võtta ei saa,» kinnitas ta.

Praegusel juhul saaks Leonid pöörduda kohtusse mitut erinevat nõuet sisaldava hagiavaldusega. Ta saab esitada nõude, et kohus tuvastaks, et tema ja äriühingute vahel ei ole kunagi töösuhteid olnud ning töötamise registri kanded ei vasta tegelikkusele. Taotleda, et kohus kohustaks äriühinguid muutma temaga seotud kandeid töötamise registris. Nõuda pensionist ilmajäämisega seoses tekkinud kahju hüvitamist valekanded teinud äriühingutelt. Lisaks saab nõuda äriühingutelt kohtumenetlusega seotud õigusabikulude hüvitamist.

«Paraku kaasneb sellise hagiavalduse esitamisega veel ka riigilõivu maksmise kohustus ning ilmselt esialgu ka õigusabikulud seoses hagiavalduse koostamisega,» tõdes Vanatalu.

Leonid Mihhailovil on nüüd kolm võimalust. Kas minna müstilise tööandja vastu kohtusse või kuidagi elada üle järgmised 1,5 aastat, kuni ta saab 62-aastaseks ja tal tekib õigus vanaduspensionile. Kolmas variant on loota sellele, et prokuratuur siiski muudab oma meelt ja uurib välja, mis eesmärgil firma kasutab võõraid nimesid.

Ehkki vabakutselise elu pakub suuremat vabadust oma töö üle otsustamisel, kaasneb sellega paratamatult suurem ebakindlus tuleviku suhtes ja suur mure haigestumise pärast.

edasi saab lugeda http://tarbija24.postimees.ee/3640045/vabakutseline-pelgab-haigeks-jaamist

Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu sõnul juhtub Eestis tervikuna enim õnnetusi metallitööstuses.

«Eestis tervikuna juhtub enim õnnetusi metallitööstuses ning peamiseks riskigrupiks on noored mehed ja alla üheaastase tööstaaþiga töötajad,» sõnas Maripuu infopäeval, kus räägiti töökeskkonna olukorrast riigis.

Näiteks Põlvamaal on enim tööõnnetusi viimastel aastatel juhtunud puidutööstuses ja jõustruktuurides. Kokku on maakonnas aastatel 2011-2015 registreeritud 302 tööõnnetust ning surmaga on neist lõppenud kaks.

Mullu registreeriti Eestis üle 4700 tööõnnetuse, mis on üle kahe korra rohkem kui 1990-ndate keskel. «Vahe tuleneb sellest, et tollal anti tööõnnetustest kordades vähem teada,» ütles Maripuu. Ta lisas, et ka praeguses statistikas ei kajastu kõik tööõnnetused. Vähenenud on surmaga lõppenud tööõnnetused. Kui 1995. aastal registreeriti neid 61, siis eelmisel aastal 16.

Peamiste rikkumistena mainis Maripuu riskianalüüsi ja ohutusjuhendite puudumist ning seda, et töötajaid pole nõuetekohaselt õpetatud.

Eelmisel aastal külastasid tööinspektsiooni inspektorid üle 3800 ettevõtte ning enamikes neist oli töökeskkonnaga asjad korras.