Artiklid

Liisa Tagel, arvamustoimetaja

2010. aasta suvel müüsin poes värvi. Talvised töökohad ja tegemised olid mul olemas, mistap olingi midagi spetsiaalselt suveks otsinud ja sugulase kaudu sattusin ehituspoodi. See ei ole lugu sellest, kuidas tutvuste kaudu soojale kohale saab, vaid üks näide sellest, kuidas võib tekkida palgalõhe.

Ehituspood oli väikesele ilusale tüdrukule päris hea paik inimvaatlusandmete kogumiseks. (Kirjutan «väikesele tüdrukule», sest 160-sentimeetrist kakskendmidagi vanuses naisolevust ei kiputa eriti kuskil naiseks nimetama.) Juba minu nägemine võis mõnes kliendis väga tugevaid emotsioone tekitada.

Klassikalised põmmpead «see minu värvi ei sega» ja «naised ei tea nagunii midagi, ma tean ise paremini» (ei teadnud tihti), valmistasid alati rõõmu sellega, et käitusid täpselt nii, nagu arvata oli.

Veel rohkem nalja sai aga härradega, kes kasutasid täislauseid ja sageli ka võõrsõnu ning püüdsid preiliga vestlust arendada. Kui nad ostsid parasjagu suuremas koguses toonimist vajavat värvi, võis juhtuda, et vestlus kestis üsna kaua. Päris mitu korda jõudis selline vestlus lõpuks tõdemuseni «kahju, et nii intelligentne tütarlaps peab sellises kohas töötama». Samasuguseid kohtumisi oli omajagu ka baaridaamina töötanud sõbrannal. «Aga mida sa elus TEGELIKULT teha tahad?» küsisid härrad. «Tahtsin juhtumisi olla 0,25 kohaga baaridaam teles töötamise kõrvalt,» urises sõbranna kommentaariks.

Uut ja paremat töökohta härrad ei pakkunud, samuti ei paistnud nad arvestavat võimalusega, et «tütarlaps» võib täiesti vabatahtlikult just seal olla ning klienditeenindaja ei ole maailma madalaim amet, millest, kui sul vähegi arunatukest jagub, tuleks iga hinna eest hoiduda.

Nüüd aga palga juurde. Ühel päeval tundsin end ikkagi nii halvasti, et poetasin pintsliriiuli taga paar pisarat. Ostlema oli tulnud ehitaja, kes pidi esialgse plaani kohaselt suvel selsamal minu ametikohal töötama. Teatas, et talle pakuti selle eest kümme tonni kuus (krooniaeg!), aga mõtles, et ei tasu ikka ära.

Ma sain täpselt poole vähem ja mulle öeldi, et ma ei saagi rohkem saada. Olin nõus: seda oli tegelikult enam, kui nii mõnigi teine suveamet pakkunud oleks, see oli ajutine töö ja ma ei osanudki muud küsida. Tööle tulles polnud mul näiteks õrna aimugi, kui palju teised seal palka saavad.

Ega ma tegelikult julgenudki küsida. Erialast töökogemust värvisegamises ja viimistlusvahendite müümises mul ju polnud. Ehitajal ka vist polnud, aga ta oli ju Ehitaja, oskas värve kasutada ja kindlasti ka pahteldada, ilmselt isegi kenasti plaatida ja palju muudki. Mis peamine, ta oli tõsiste ehitusmaterjalidega igati rohkem kokku sobivat tüüpi. Teate küll, mis see on – mees.

Sellest lõigust võib leida õige mitu erinevate tagamaadega tüüpnäidet palgalõhe põhjustest, mis kõik ei taandu kindlasti vaid soole. Esindatud on näiteks tööandja, kes tahab võimalikult palju kokku hoidja ja kasumit teenida ning siinkohal on ajutised töötajad alati kehvemal positsioonil. Küll aga oli see tööandja nõus harjumuspärase kuvandiga rohkem klappivale inimesele rohkem maksma. Ta oskas kindlasti küsida ka.

Tal ju oli ikkagi ehitajapagas, mõtlesin ma. See ei saa põhjendada seda, miks talle lubati kaks korda rohkem raha, mõtlesin ka.

Ma ei näinud, et mul oleks kogemust, millega oma palganõuet põhjendada, kuigi olin varem klienditeenindaja olnud ja rääkisin mitut keelt, millest mul läks sel suvel tööl ka kõiki vaja. Ma ei rõhutanud seda, et olen väga kiire õppija.

Ma tundsin, et olen rumal, et vestlusel rohkem raha ei küsinud ega julgenud ka pärast midagi juurde küsida. Üle poole tööajast oli juba möödas. Mõtlesin, et kannatan ära.

Kusjuures ka töökaaslased olid ðokeeritud sellest, kui vähe mulle palka maksti ning jagasid muga sügisel täiesti omaalgatuslikult üht preemiasummat. Sestap – tervitan kõiki, kellega müügisaalis päevi õhtusse saatsin, vahel ikka meenutan teid ja ainult hea sõnaga.

Maria Reinik, reporter

Pensionäride keskmine pension ja sellele eelnenud sissetuleku vahe on peaaegu kahekordne. See põhjustab aga pensionile jäänutele kohanemisraskusi.

SEB pensionivalmiduse uuring näitas, et ligi kaks kolmandikku tänastest Eesti pensionäridest ei tunne end majanduslikult kindlalt ning vaid 35 protsenti saavad vajadusel oma kulutusi vähendada. Pea poolte vastanute hinnangul oli pensionile jäädes keeruline sissetuleku langusega toime tulla.

«Uuringus osalenud pensionäride keskmise pensioni ja sellele eelnenud sissetuleku vahe on peaaegu kahekordne. Selline finantsolukorra muutumine tingib pensionile jäädes senise elukorralduse ülevaatamise ja korrektiivide tegemise,» ütles SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juht Indrek Holst.

Tänastest Eesti pensionäridest 66 protsenti olid enne pensionile jäämist teadlikud, et vanaduspõlves nende sissetulek muutub. Ligi veerand vastanutest tõdes, et enne pensionile jäämist oleks pidanud rohkem säästma, kuna see oli ka majanduslikult võimalik.

«Tavapärase 30–40 aasta asemel on tänased pensionärid kogunud pensioni vaid veidi üle kümne aasta, mistõttu on II pensionisamba mõju nende vanaduspensionile pigem tagasihoidlik. Keskmiste näitajate järgi on pensioniealisel II samba kontole kogunenud üle 8800 euro. Esialgu võib summa tunduda suurena, kuid kui jagada see näiteks 15-20 aasta peale, on igakuise väljamakse suurus II sambast ligi 50 eurot. Loomulikult tulevikus proportsioonid muutuvad. Näiteks kui alates II samba loomisest 2002. aastal pensioniraha kogunud Eesti keskmise palga saaja läheb 2037. aastal pensionile, siis on temal kogunenud juba ligikaudu 60 000 eurot,» lisas Holst.

Kaks peamist põhjust, mis panevad inimesi pensioniks täiendavalt koguma, on tänaste pensionäride majanduslikult kehv olukord ja pensioniea lähenemine.

«Tänaste pensionäride majanduslikku olukorda vaadates mõistetakse, et pensionipõlevaks tuleks täiendavalt raha koguda, kuid reaalseid samme selles suunas astuvad vähesed. Pensioniea lähenemine on tugevaim pensioniks kogumise initsiaator, kuid kui sellega liiga hilja alustada, võib kogumisperiood jääda liiga lühikeseks,» täiendas Holst.

* Kasutatud andmed tuginevad SEB pensionivalmiduse indeksi uuringule, mida viidi juba teist aastat järjest läbi koostöös turu-uuringute firmaga TNS ja see toimus oktoobris 2015 kõigis kolmes Balti riigis, kokku osales 1700 eraisikut.

Dagmar Lamp, naine.postimees.ee toimetaja

Euroopa suurim palgalõhe on 28,3%, mis tähendab, et naised peavad meestega võrdse aastapalga teenimiseks tegema 104 tööpäeva rohkem. Euroopa suurim palgalõhe on Eestis. Kristina Papsejeva selgitab lühidalt ja löövalt, mis täpselt palgalõhe on ja kuidas see meie igapäevaelu mõjutab.

Videot saab vaadata originaalis Postimehe kodulehel.

Kerli Kivistu, reporter

«Tuludeklaratsioonile (mille esitasin 16.02) sai pandud linnuke, et tagastatav summa peetaks kinni minu kohustuste jaoks. Ühtlasi oletasin, et kui ma nüüd maksan oma maamaksu ainult selles osas, mis mul veel puudu jääb, siis on kõik korras, aga nii see vist päris ei ole. Olen nüüd maksuvõlglane ja samuti on tiksunud 50 senti intressi. Huvitav kas mul on ka nüüd võimalik nõuda EMTA-lt oma raha hoidmise eest intressi, sest siis oleksime ju enam-vähem nullis?» soovis lugeja teada.

Vastab Maksu- ja tolliamet pressiesindaja Mailin Aasmäe.

Ma ei saa inimese maksuasju ilma tema kirjaliku loata kommenteerida. Küll aga üldiselt käib tagastatava tulumaksusumma arvelt maamaksu kohustuse täitmine automaatselt. Selle eeldus on, et esitatud tuludeklaratsiooniga on kõik korras ning inimene on andnud nõusoleku tagastatava summa arvelt tasuda maamaks.

Samas on palju ka olukordi, kus esitatud tuludeklaratsioon ja tagastatava summa suurus vajab üle kontrollimist, et veenduda kõikide tulude korrektses deklareerimises. Seetõttu soovitabki EMTA inimestel hoida e-maksuametis oma tuludeklaratsioonil silma peal, sest info deklaratsiooni staatuse kohta ja ka meiepoolsed soovid lisainfot saada tulevad kõigepealt teatena sinna.

Kui tulumaksu tagastuse summa peale kontrolli ei muutu, siis saab ka isiku maamaksu kohustus kaetud, samuti ei tule sellisel juhul mingeid intresse tasuda.

Kadri Hansalu, majandusajakirjanik

Rahandusministeerium avaldas eelmisel nädalal pikaajalise majandusprognoosi aastani 2060, millest nähtub, et üsna kiire palgakasv jätkub ka järgnevatel kümnenditel ja 2060. aastaks on keskmine kuupalk juba 8563 eurot.

Kui mullu oli SKP jooksevhindades 20 461 miljonit ja püsivhindades 17 594 miljonit eurot, siis aastal 2060. on vastavad näitajad juba 118 177 ja 33 837 miljonit eurot.

Kogutabelit saab näha rahandusministeeriumi kodulehel http://www.fin.ee/majandusprognoosid.