Üksikasjad

Avaldatud: 26 jaanuar 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Liina Valdre
Eesti Päevaleht

Inimesi ja tööd on, aga neid, kes vajalikku tööd teha oskaksid, tuleb Eestis tikutulega taga otsida.
Eesti tööturu suur probleem on, et kutsekoolide lõpetajate seast ei leita piisavalt tööjõudu või ei ole koolilõpetajatel neid oskusi, mida ühes või teises töökohas vajatakse.

Mure leevendamiseks otsustas haridus- ja teadusministeerium möödunud aasta suve lõpus laiendada nn õpipoisiõpet. Kolme aasta jooksul soovitakse juurde luua 4700 õpipoisikohta ja järgmise viie aasta jooksul juba 8000. „Praegu on see arv 648 ehk vaid 2% kõigist kutseõppe õpilastest. Seda pole just palju,” nentis tööandjate keskliidu haridusnõunik Anneli Entson.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 19 jaanuar 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Eesti tööturgu iseloomustab tööealise elanikkonna, aga ka kogu rahvastiku vähenemine. Tööandjate jaoks tähendab see, et tööturult lahkujatele tuleb leida asendus järjest väiksema hulga inimeste seast, kel on teistsugused ootused ja sageli kõrgem haridus.
Kolmandik tööandjatest kurdab sobivate kandideerijate puuduse üle. Selle peamiseks põhjuseks peetakse üldist tööturu olukorda, aga ka vajaliku töökogemuse, eelduste ja õpivõimega, sobivate isikuomaduste ja erialase ettevalmistusega inimeste puudust.

Organisatsiooni madalat palgataset hindab Palgainfo Agentuuri läbi viidud uuringus oluliseks takistuseks sobivate töötajate leidmisel pisut üle pooled vastanud tööandjatest.

Üle poolte tööandjatest märkis, et keerulisemaks on muutunud tõmbekeskustest eemal asuvatesse piirkondadesse ja vahetustega graafiku järgselt töötada soovijate inimeste leidmine. Kaugematest piirkondadest töötajate leidmiseks tuleb pakkuda kõrgemat palka.

Suurem osa töötajatest aga leiab, et neile huvipakkuvaid töökuulutusi või -pakkumisi on vähe ning nendest vähestest pakkumistest paljud ei sobi, kuna palk ei vasta ootustele või töö asukoht on ebasobivas kohas.

Nõutele mittevastava võõrkeelte oskuse tõttu on jätnud kandideerimata üle kolmandiku töötajatest ja tööotsijatest, sama paljud ei ole sageli kandideerinud, kuna protsess tundub liialt keeruline või aeganõudev.

Töötajad on valmis kulutama tööle minekule rohkem aega (keskmiselt kuni 40 minutit), kui tööandja hüvitab tööl käimise rahalise kulu, töötasu on suurem ja tööle mineku aeg arvestatakse tööaja sisse.

Seega on töötajate jaoks oluline see, et kaugemal tööl käimisega ei kaasneks lisakulusid rahaliselt ega ajaliselt ning oleks võimalik oma tulusid suurendada.

Töö pärast on valmis elukohta vahetama ligi pooled töötajatest, kui töötasu on suurem. Üle kolmandiku on valmis vahetama elukohta, kui töö sisu on huvitavam ja tööalase arengu võimalused on paremad. Lisaks on paljude jaoks oluline, et elukoha vahetusega ei peaks loobuma oma kinnisvarast.

Võrreldes eelmise uuringuga on kasvanud oma töötasuga rahulolevate ja toimetulevate töötajate osatähtsus. Kui 2014. aastal tuli oma töötasuga kehvasti toime 41%, siis aasta hiljem oli kehvasti toime tulevaid töötajaid 33%.

Kuigi ligi pooled töötajad ei ole rahul oma töötasuga ja tööandja poolt pakutud soodustustega, ei kavatse nad siiski töökohta vahetada. Töökohta vahetavad suurema tõenäosusega need, kes on rahulolematud töö sisuga.

2015. aasta sügisel uuringus osalenud töötajate ja tööotsijate keskmine palgaootus oli 1344 eurot, mis on mõnevõrra väiksem kui aasta tagasi, mil see oli 1378 eurot. Palgaootuse mediaan
püsis aga võrreldes eelmise aastaga stabiilsena - 1200 eurot kätte.

Tagasihoidlikumaks on muutunud kõrgemad palgaootused ehk 90% piir, kust veel 10% palgaootustest on kõrgemad. Aasta tagasi oli see 2200, nüüd 2000 eurot.

Allikas: Palgainfo Agentuuri uuringu raport “Tööturu ja tasustamise trendid sügis-talv 2015/2016“

Üksikasjad

Avaldatud: 25 jaanuar 2016

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Siiri Liiva, reporter

«Meie ettevõttesse tuli uus töötaja, kes teeb pidevalt seksuaalse alatooniga nalju ja märkusi. Minus tekitab see ebamugavust, kuid ma ei julge talle seda öelda, sest tegemist on ühe osakonna juhiga. Mida ma peaksin sellises olukorras tegema?» küsib lugeja.

Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Mari-Liis Ivask.

Seksuaalse alatooniga märkused ja naljad ei sobi töökeskkonda, sest need tekitavad töötajates ebamugavust ja on täiendavaks pingeallikaks. See, mis on ühe inimese jaoks naljakas, võib teise inimese jaoks olla solvav – seega tuleks töökeskkonnas vältida teise inimese üle nalja tegemist. Soovimatud märkused ja solvangud töötaja suhtes - nii seksuaalse alatooniga kui töötaja rahvust, usku, perekonnaseisu või muud taolist puudutavad, on üks ahistamise ja töövägivalla avaldumise vormidest.

Ahistamine ja töövägivald rikuvad sotsiaalsete suhete ja töö kvaliteeti ning tekitavad stressi. Stressi mõjul võib töötaja muutuda vastuvõtlikumaks haigustele või tal võivad välja kujuneda psühhosomaatilised tervisehäired. Ahistamise ja töövägivalla puhul on oluline selle teadvustamine ja sellega tegelemine, sest kannatamine võib põhjustada tervisekahjustust ja pikaajalist töövõimetust.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt on tööandjal kohustus luua ja tagada töötaja tervisele ohutu töökeskkond, muuhulgas tema vaimsele tervisele ohutud töötingimused. Seega puudutab ahistamise probleem nii töötajat kui tööandjat. Kui töötaja tunnetab ahistamist, siis tuleb sellest rääkida. Kui ettevõttes on olemas töötajate esindaja (töökeskkonnavolinik, töötajate usaldusisik, töötajate poolt valitud töökeskkonnanõukogu liige), on töötajal võimalus murega pöörduda tema poole.

Kui ettevõttes töötajate esindajat ei ole või tema poole pöördumisest ei ole abi, siis tuleb probleemist informeerida tööandjat pöördudes vahetu juhi, töökeskkonnaspetsialisti, tegevjuhi või juhatuse liikme poole. Rääkimisest alati ei piisa, seega tuleks tööandjat teavitada ka kirjalikult. Kui kannatajateks on mitu töötajat, siis tasub neil töötajatel pöörduda üheskoos tööandja poole, et ta mõistaks mure tõsidust ja ulatust.

Tööandja peab välja selgitama probleemi olemuse ning leidma sellele lahenduse. Teie probleemi puhul tuleks tööandjal seletada nimetatud osakonna juhile, et tema käitumine ei sobi töökeskkonda ning kontrollida, et ta oma käitumist muudab. Kui too oma käitumist ei muuda, võib tööandja juhtida tema tähelepanu esinenud rikkumisele ja hoiatada, et rikkumiste jätkumise korral võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduse alusel.

Kui tööandja aga ignoreerib antud probleemi ja töötajate korduvaid pöördumisi ning laseb ahistamisel töökeskkonnas jätkuda, siis on töötajal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduse alusel. Kui töö jätkamine tundub võimatu, tasub oma tervise huvides kaaluda teise töö otsimist ja töölepingu ülesütlemist.

Üksikasjad

Avaldatud: 19 jaanuar 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Signe Kalberg
Eesti Päevaleht

Töötaja arvates halvendas uutes ruumides töötamine järjepidevalt tema tervist ja töösuhe tuli lõpetada.
Raamatupidaja Mari (nimi toimetusele teada) leidis, et töötamine firma uues kontoris ja printeriga ühes ruumis kujutab endast ohtu tema tervisele, ning otsustas töölepingu lõpetada. Ühtlasi soovis ta firmalt saada hüvitist 3367 eurot ja 35 senti vastavalt töölepinguseadusele.

Selleks et mõista, miks otsustas Mari pöörduda maakohtusse ja edasi ringkonnakohtusse, on vaja alustada 2012. aasta augustist, kui Mari asus tööle raamatupidajana aktsiaseltsi Itella Information. Veidi üle aasta sai ta seal töötada, siis kontor kolis.

Seitse kuud hiljem saatis Mari tööandjale töölepingu ülesütlemise avalduse, põhjendades seda asjaoluga, et töötamine kujutab endast ohtu tema tervisele.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.