Artiklid

Piia Puuraid
Eesti Päevaleht

„Kadunud” noortel on valikute rohkuses raske orienteeruda, seetõttu viivitatakse otsustega. Nende seas on nii pikaajalisi töötuid, noori emasid, õigusrikkujaid kui ka lihtsalt seiklejaid. Riik soovib kolme aasta jooksul 4300 sellist noort haridus- või tööturule tagasi tuua.

Kristi kadus nii koolikaaslaste kui ka enamiku tuttavate jaoks pildilt keskkooli esimeses klassis, kui ta 16-aastaselt lapseootele jäi. Neiu pingutas kogu väest, et kümnes klass distantsilt ja väikese poja kõrvalt lõpetada, kuid emakohustused ja toe puudumine tegid oma töö. Peagi möödus aasta, kaks ja siis läks laps lasteaeda. Kristil oli aga keeruline tagasi kooli minna. Tema sõnul olid kõik vanad tuttavad juba ammu eluga edasi liikunud ja kuidagi totter oli noorte sekka õppima minna, kuigi kool pakkus talle võimalust. Täiskasvanute gümnaasiumi peale ta ei mõelnudki. Mõne nädala käis ta kohalikus poes müüjana tööl, kuid tüdines. „Ma ei näinud mingisugust põhjust seda tööd teha. Me saame hakkama ja mõtlesin, et küll ma jõuan ja saan ja olen ja ega aeg eest ei jookse.” Praegu on Kristi 24-aastane ja kahe lapse ema. Ta elab endiselt samas väikeses Jõgevamaa alevis, kus ta on sündinud ja kust ta pole kauemaks kui päevaks lahkunud. Niipea ta tööle minna ei kavatse.

Ka 27-aastane Tiit ei õpi ega tööta. „Ma ei näe nagu põhjust minna tööle näiteks kuhugile. Mitte et mul töö tegemise vastu oleks midagi, aga lihtsalt kõik asjad toimivad pluss mul jääb aega enda jaoks ja tegeleda asjadega ja mõelda, mis saab homme. Mul ei ole vaja rassima minna kuhugi,” seletas ta.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Kuni 29-aastaste tööotsijate kandideerimisaktiivsus on tööportaali CV Keskus andmetel aastaga tõusnud 4,4 protsenti ning noorte palgasoov jääb 233 euroga alla Eesti keskmisele palgaootusele, kuid ei korva tööandjate silmis vähest töökogemust ja noorte tööturule sisenemine on endiselt probleemne.
Euroopa Liidus on alla 29-aastaste noorte jaoks üks suuremaid probleeme töötus ning hiljutisest riigikontrolli kokkuvõttest selgus, et Eestis ei töötanud ega õppinud eelmisel aastal 34 000 noort vanuses 15-29 eluaastat, teatas CV Keskus.

Noorte kandideerimisaktiivsus tõusis möödunud aastal aga 4,4% ning on viimase nelja aastaga kasvanud koguni 17%, kuid tööjõupuudusest tingitud aasta-aastalt keerulisemaks muutuv olukord tööturul ei ole täna veel lihtsustanud noorte sisenemist tööturule ning seda suuresti tänu tööandja ja tööotsija ootuste lahkhelidele.

Enam kui 10 500 palgasoovi analüüsimisel selgus, et kuni 29-aastaste tööotsijate palgasoov oli tänavu 920 eurot. Kõrgem haridustase loob küll tööotsijale lisavõimalusi, kuid kergitab paralleelselt ka ootusi.

Kõrgharidusega noore palgasoov kerkib 1080 euroni. Lisaks torkab noorte palgasoovides silma endiselt tugev sooline palgalõhe, kus mehed küsivad enam kui 1000-eurost brutopalka, kuid naiste palgasooviks on 795 eurot.

Helve Toomla, jurist
Eesti Päevaleht

Lugeja küsib:
„Kas tööandja võib mis tahes ajal kontrollida, kas töötaja on tarvitanud alkoholi või mitte? Kas puhumisest võib keelduda?”

Kahjuks ei selgu küsimusest, mis ametit töötajad peavad. Transpordivahendite juhte võib ja peab kontrollima. Praegu kaalutakse koguni võimalust võtta kasutusele alkolukud, mis ei laseks joobes juhil autot käivitada.

Kõikide töötajate mis tahes ajal üleüldine alkomeetriga joobe kontrollimine võib olla vastuolus inimese põhiseadusliku isikuvabaduse põhimõttega. Samal ajal on töötajal keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all. Juhul kui tööandjal tekib kahtlus töötaja kainuses, on tööandjal töötervishoiu ja -ohutuse seadusest tulenev kohustus joobes töötaja töölt kõrvaldada. Et seda teha, peab ta töötaja joobes veenduma.

Saada oma tööalane küsimus: . Vastused ilmuvad esimesel võimalusel.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Agne Narusk
Eesti Päevaleht

Kui töötaja kannatab vaimse vägivalla all, on juhtimises ja töökorralduses midagi väga valesti.
Alati, kui Reet tööruumi astus, jäid teised vait. Nad muigasid äraseletatud nägudega ja kinnitasid pilgud ekraanile. Vahel õhtuti mõtiskles Reet: kuidas küll toakaaslased kõigega õigeks ajaks valmis jõuavad, aga mina teen juba teist ületundi? Ühel päeval juhtus ta pealt kuulma kolleegi ärplemist heast elust, sest „üks tobu teeb ise teadmata kõik teiste eest ära ja teised saavad rahus kaubamajja minna”.

Reedale kui uustulnukale jäeti juba mitmendat kuud teha terve osakonna töö. Kas see on rebase ristimine? Tegelikult on see töökiusamine, mis erineb koolikiusamisest vast ainult selle poolest, et rusikad ja WC-sse lukustamine tööl tavaliselt käiku ei lähe. Tööl on meetodid „intelligentsemad”.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Lugeja küsib:
"Töötan täistööajaga, aga tööandja pakub mulle nn poolt kohta. Kas ma pean pakkumise vastu võtma või millised on minu võimalused?"

Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Galina Kreintzberg.

Kui tööandja pakub teile tööaja vähendamist ehk osalise tööajaga töötamist, tuleb tähelepanu pöörata sellele, et töölepingu tingimuste muutmised toimuvad vaid poolte kokkuleppel (töölepingu seadus, edaspidi TLS § 12). Poolte kokkulepe eeldab mõlema poole tahet ja nõusolekut töölepingu tingimuste muudatuste osas.

Tööaja muutmisel tasub üle vaadata ka muud olulised tingimused. Näiteks kas koormuse vähenemisega väheneb ka töötasu, kas muutub tööülesannete iseloom jne. Oluline on, et töötajale oleks teada, mis muutub, kui ta asub tööle osalise tööajaga. Andmed selle kohta peavad olema töötajale arusaadavad ja selgeks tehtud. Muudatused peavad olema kirjalikult fikseeritud, soovituslik on lepingu muudatused vormistada lepingu lisana.

Oluline on teada, et osalise tööajaga töötamisel ei kaasne piiranguid iga-aastase puhkuse kestuse osas, tööstaaþi arvutamise osas ja muudes tööalastes õigustes.

Olukorras kus töötaja ei ole muudatustega nõus, tuleb sellest tööandjat teavitada. Siinkohal peab teadma, et töötaja keeldumine asuda osalise koormusega tööle pole iseenesest aluseks töösuhte erakorraliseks ülesütlemiseks.

Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes juhul, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu ehk tööandjal pole majanduslikel põhjustel enam täistööaega pakkuda (nt töömaht on oluliselt vähenenud).

Sellisel juhul öeldakse töötajaga töösuhe koondamise tõttu üles ja tööandjal on kohustus maksta töötajale hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Ühtlasi peab tööandja järgima koondamise korral töötaja töösuhte kestuse pikkusest olenevat etteteatamistähtaega 15, 30, 60 või 90 päeva või hüvitama vähem etteteatatud aja rahas.