Üksikasjad

Avaldatud: 22 Oktoober 2015

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Pikalt laua taga istumine võib tervisele väga halvasti mõjuda. Tööle keskendudes on lihtne unustada, et tegelikult peaks ka oma kehale mõtlema. Sellest tulenevalt võib juhtuda, et istume töölaua taga vales asendis ja märkame seda alles siis, kui selg hakkab vaikselt tuikama.

New Yorgis tegutsev kiropraktik dr Todd Sinett jagas paar head nippi neile, kes istuvad terve päeva töölaua taga, kirjutab Youbeauty.

1. Pööra tähelepanu sellele, kuidas sa istud

Esimese asjana tõi dr Sinett välja selle, et laua taga istudes peaks inimene istuma mugavalt ja nii, et tool saab täielikult tema keha toetada. Seljatugi peaks olema mugav ja tugev, et saaksid selga täielikult selle vastu toetada. Küünarnukid peaksid olema 90-kraadise nurga all, siis on ka õlad õiges asendis. Ka jalad peaksid põlvest olema 90 kraadi kõverdatud, siis ei tasu karta, et alaselg on liiga kurnatud. Jalatallad peaksid olema vastu maad. Randmed peaksid olema neutraalses asendis, mitte surve all ega välja sirutatud.

2. Kui sul on kõrge laud, mille taga saad püsti seista, veendu, et töövahendid sellel oleksid õigesti paigutatud

Kõrge laua puhul peaks jälgima, et arvutikuvar ja klaviatuur oleksid sätitud nii, et need oleksid sinu keha suhtes õigel kõrgusel ja kaugusel. Küünarnukid peaksid jällegi olema 90-kraadise nurga all. Kui pead vaatama klaviatuuri kasutades alla, võib rüht paigast ära minna (ülaselga tekib väike kumerus ja õlad ei ole õigel joonel), seega arvutiekraani vaadates ürita hoida pead neutraalses asendis. Randmed peaksid olema neutraalses asendis, mitte surve all. Jalatallad peaksid olema kindlalt vastu maad, et keharaskust jaguneks võrdselt. Seda võib aga olla raske meeles pidada, mistõttu võiks sul laua all olla väike platvorm (paari sentimeetri kõrgune), kuhu saad kordamööda jalgu toetada. See aitab vähendada survet alaseljas.

3. Ära vaata sõnumeid saates alla

Dr Sinetti sõnul on tähtis jälgida ka seda, et nutiseadmeid kasutades ei vajuks pea liiga alla. Kui pead oma telefonist midagi vaatama või kellelegi sõnumeid saatma, hoia pead üleval. Tõsta telefon silmade kõrgusele ja ürita niimoodi oma asjad korda ajada. See võib veider välja näha, kuid sel moel ei kurna sa oma kaela.

NAINETERVIS

Üksikasjad

Avaldatud: 21 Oktoober 2015

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Maiken Mägi, reporter

Nii Eestis kui Euroopas on töökohtadel kõige levinumad psühhosotsiaalsed ning luu- ja lihaskonnaga seotud ohutegurid, selgus Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (EU-OSHA) uuringust.

«Ohutu ning tervist säästev töötamine vajab senisest märksa suuremat tähelepanu. Usun, et ka Eesti ettevõtjad hakkavad üha enam nägema riskide analüüsis ja tööohutuses üht majandusedu alustala, mitte pelgalt bürokraatlikku nõuet,» ütles tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu.

Uuringu tulemused näitavad, et kõige sagedasem ohutegur töökohal on suhtlemine probleemsete klientide, patsientide, õpilaste ja teiste isikutega, mis esines 70 protsendil Eesti organisatsioonidest, ELi keskmine näitaja oli 58 protsenti.

Kõikide tegevusvaldkondade puhul nimetatakse sageli luu- ja lihaskonna vaevusi põhjustavaid tegureid nagu väsitavad või valu tekitavad asendid (Eestis 64 protsenti, ELis 56 protsenti). Eestis on ohuteguritest kolmandal kohal raskete esemete või inimeste tõstmine või liigutamine (60 protsenti), ELis jääb see alles viiendale kohale (47 protsenti).

Esile tõusevad veel masinatega seotud tööõnnetused (Eestis 60, ELis 47 protsenti), sõidukitega seotud tööõnnetused (Eestis 51 ja ELis 45 protsenti) ning ajasurve (Eestis 49 ja ELis 43 protsenti). Pea kõiki ohutegureid hinnati Eestis keskmiselt kõrgemaks kui ELis keskmiselt.

Psühhosotsiaalsete ohutegurite hindamisel peetakse kitsaskohaks töötajate vastumeelsust neil teemadel rääkida, samuti madalat teadlikkust. Esile kerkib veel ka teadmiste ja spetsialistide puudumine.

Regulaarselt tegeleb riskihindamisega 76 protsenti ettevõtetest ja organisatsioonidest Euroopa Liidus, Eestis veidi vähem, 68 protsenti. ELi ettevõtted toovad peamise põhjusena riskide hindamiseks välja juriidilised nõuded. Eestis märgiti nende kõrval põhjusteks töötajate ootusi ja firma maine hoidmist. Asutused, kes regulaarselt riske ei hinda, nimetasid selle põhjustena asjaolu, et need on juba teada (83 protsenti) ning neil ei esine suuremaid probleeme (80 protsenti).

ESENER-2 uuringu raames küsitleti Eestis 750 töökohta ning uuriti, kuidas juhitakse töötervishoidu ja -ohutust erinevates organisatsioonides, sealhulgas ka mikroettevõtetes. Uuringu kokkuvõte on kättesaadav kodulehel ning saadaval on ka interaktiivne kaart uuringu tulemustega.

TARBIJA>TÖÖ

Üksikasjad

Avaldatud: 22 Oktoober 2015

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Kristiina Viiron
Eesti Päevaleht

Ülekoormushaiguse nähud tekivad aastatega, allergiaga seotud haigused ühe või kahe kuu jooksul.
Kaks aastat tagasi hakkas ajakirjanikuna töötava Kristiina (44) paremast käest jõud kaduma. „Mul oli raske tõsta näiteks vett täis ämbrit, milleks mul varem jagus jaksu küll ja veel,” märgib ta. „Kord tõstsime kahekesi tühja kappi ja käsi justkui kadus ära, nii et oleksin kapi maha pillanud, kui kõrvalseisja poleks sellest kinni haaranud.”

Kui tööl järgnes pingeline periood, kus tuli päevast päeva arvutis artikleid kirjutada, hakkas valutama ka käsivars. „Labakäsi tõmbus kirjutamise ajal justkui krampi, nii et pidin seda ühtepuhku lõõgastumiseks raputama. Lõpuks valutas käsi ka öösiti,” kirjeldab Kristiina. Esimestest sümptomitest kulus tõsise valuilminguni umbes nelja kuu jagu päevi.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 21 Oktoober 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• 60 pluss

Tervise Arengu Instituudi iga-aastase tervishoiutöötajate palgauuringu kohaselt oli täistööajaga töötavate arstide keskmine brutokuupalk koos lisatasudega 2250 eurot, kasv võrreldes eelmise aastaga oli 8,2 protsenti.

Täiskoormusega õendustöötajate brutokuupalk lisatasudega oli 1140 eurot ja hooldajatel 674 eurot, kasvades vastavalt 12,8 protsenti ja 15,5 protsenti.

Osalise- ja täistööajaga töötavate arstide keskmine brutotunnipalk ilma lisatasudeta oli tänavu märtsis 10,78 eurot, kasvades aastaga 6,6 protsenti.

Õendustöötajate ja hooldajate keskmine brutopalk ilma lisatasudeta oli vastavalt 5,47 ja 3,11 eurot tunnis, tõustes aastaga õendustöötajatel 9,8 protsenti ja hooldajatel 13,9 protsenti.

Vastavalt uuele kollektiivlepingule on alates tänavu 1. jaanuarist arstide tunnitasu alammäär üheksa eurot, õdedel, ämmaemandatel viis eurot ja hooldajatel kolm eurot tunnis.

Kuigi enamikul medistiinitöötajatest ületab palk kollektiivlepingus ettenähtut, on töötajaid, kelle tasu jääb alla kehtestatud alammäära. „Võrreldes eelmise aastaga on nende ametikohtade arv mitmekordistunud,“ selgitas Tervise Arengu Instituudi analüütik Hedi Liivlaid. „Võib arvata, et 2015. aasta märtsiks ei jõudnud asutused veel uute palgaalammääradega kaasa minna.“

Arstide hulgas on alla alammäära tasustatud ametikohti 16,2 protsenti, õendustöötajatest moodustavad nad 7,8 protsenti ja hooldajatest 2,5 protsenti. „Enamus alla alammäära tasustatud arsti ja õendustöötajate ametikohtadest asub perearstiabiasutustes ja haiglates, jagunedes arstide puhul vastavalt 40 ja 39 protsenti ning õendustöötajate korral 36 ja 38 protsenti. Perearstiabiasutuse puhul tuleb arvestada, et neis võetakse võrreldes teiste tervishoiuasutustega rohkem dividende,“ lisas Liivlaid.

Analüütiku sõnul on palgastatistikas oluline näitaja mediaan. Arstide põhitunnipalga mediaan oli käesoleval aastal 9,29 eurot – ehk pooltel arstidel oli põhitunnipalk madalam kui 9,29 eurot. Õendustöötajate põhitunnipalga mediaan oli 5,15 eurot ja hooldajatel 3,09 eurot.

Statistikaameti andmetel kasvas riigi keskmine palk võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 4,5 protsenti, moodustades 1010 eurot. Riigi keskmisest töötasust oli arstide palk 2,2 korda kõrgem, õendustöötajate palk ületas riigi keskmist 13 protsenti ja hooldajate tasu moodustas riigi keskmisest palgast 67 protsenti.

Tervishoiutöötajate palgauuringut on alates 2002. aastast läbi viidud iga aasta märtsikuus.