Artiklid
- Üksikasjad
Toimetas:
Ragnar Teeveer
Palga saladuses hoidmiseks on mitmeid põhjuseid. Peamine põhjus on see, et palka avalikustades peaks käituma kapitalistlike turureeglite järgi – kes rohkem pakub, saab valida paremate töötajate seast. Enamik palka varjavaid ettevõtteid soovib aga saada odavat orjatööjõudu, mitte pakkuda turuhinda.
1. Kui palka varjata, säilib alati lootus, et mõni konkursil sõelale jäänud kandidaatidest ei tunne turusituatsiooni piisavalt hästi, ega tea vastava ameti keskmist töötasu.
2. Kui inimene on nõus läbima palka teadmata mitmeosalise konkursi, siis on lootust, et tema majanduslik olukord on nii keeruline, et ta on sunnitud leppima ka turuhinnast madalama palgaga.
3. Pärast pika konkursi voorude läbimist on inimene panustanud nii palju aega ja vaeva, et osutudes võitjaks ei jaksa ta enam uuele ringile minna.
Olgu põhjus milline tahes, ilma palgapakkumiseta töökuulutus viitab sellele, et tööandja on juba algusest peale orienteeritud töötaja pügamisele. Võimalusel tuleks sellist pakkumist ignoreerida. Kui aga pakutav töö paistab huvitav, tasub otse küsida, kui palju on palk alguses ja kui suurt palgatõusu on esimese aasta jooksul oodata, kui inimene suudab oma võimekust näidata. Kui ka otsesele küsimusele mingit konkreetset vastust ei tule, siis peaks kindlasti otsima mõne muu töö.
- Üksikasjad
Eile kokkulepitud alampalga tõus kergitab lapsevanemate jaoks ka lasteaia kohatasu, mis on seotud riikliku alampalgaga.
Kui alampalk tõuseb eilse kokkuleppe kohaselt 2017. aastaks 390 eurolt 470-ni, siis toob see lapsevanematele näiteks Tartus kaasa lasteaia kohatasu tõusu tuleval aastal seniselt 58 eurolt 64,5 euroni ja 2017. aastaks kasvab kohatasu juba 70,5 euroni, vahendas ERRi uudisteportaal «Aktuaalset kaamerat».
Tartu ei plaani vähendada lastevanemate osalust ja neil tuleb ka edaspidi maksta kohatasuna 15 protsenti alampalgast, Tartu haridusosakonna juhataja Riho Raave sõnul on rohkem kui aasta tagasi tehtud otsus seotud sellega, et iga lasteaiakoht toob omavalitsusele kaasa kulusid.
Ta lisas, et alampalga tõus toob omakorda kaasa ka paljude lasteaiatöötajate palgatõusu, sest mitmed majahoidjad, koristajad, kokad ja abiõpetajad saavad alampalka või selle lähedast palka.
Kui Tallinn jätab kohatasu protsendi samaks, tähendab see, et tuleval aastal tõuseb kohatasu 45,58 eurole ning 2017. aastal 49,82 eurole ilma söögirahata ning see teeb Tallinna lasteaedade hoolekogude liidu murelikuks.
MAJANDUS
Toimetaja: Piret Lakson
- Üksikasjad
Toimetas: Kristiina Ojamets
Majandusajakirja Forbes-i töötaja tundis omal nahal kui kurnav on päev läbi ühe koha peal istuda ning otsustas seda lihtsate harjutuste ning muudatuste kaudu muuta.
Ühe tavalise kontoris töötava täiskasvanu igapäev näeb ette vähemalt 8 tundi istumist ning hiljem kodus veel tööpäevast väsinuna diivanil lamasklemist. Kõik see tõstab ülekaalulisuse, seljavalude, halva rühi, krampide ja tõsise tülpimuse ning kurnatuse riski. Proovi neid nippe, et kontoris tunde istudes keha turgutada ja tööpäeva veidigi vaheldust saada.
Kontoritooli treeningplaan
Lihtsaid harjutusi, mida teha e-kirjade saatmise, konverentskõnede pidamise ja tööülesannete täitmise ajal, on mitmeid. Muidugi ei pea kontoris hingeldades rassima hakkama nii et higimull otsa ees, aga järgnevat võid proovida küll.
Kõige kergem on näiteks panna iga poole või tunni aja tagant mobiiltelefoni alarm helisema, et see sulle veidi aktiivsemat liikumist meelde tuletaks. Inimesed üldjuhul mitte ei taha end tööl olles liigutada, vaid muude toimingute käigus unustavad. Iga kord kui alarm heliseb, siruta end, kõnni näiteks tiir kontoriruumidele peale ja jätka siis tööd. Nii saab ka pea korra käsil olevast tööülesandest puhata ja ehk naased selle juurde isegi värskema pilguga.
Istudes võiks sama aja möödudes pead küljelt-küljele aeglaselt painutada ning ka rindkere sirutada, sidudes käed selja taha sõrmseongusse, sügavalt sisse-välja hingates ja rinnakut ette surudes. Nii annad kehale kerge vahelduse pikast istumisest.
Füsioterapeudid ütlevad, et istumisasendit tuleks samuti iga 20 minuti möödudes kohendada, vältides jalg üle põlve istumist, mida enamik naisterahvaid ikka ja alati eelistavad.
Kui aga arvutiga töötades lausa füüsilisi harjutusi tahta teha, siis võib proovida välja sirutatud jala kõverdamist enda ette. Jalga ei pea tõstma nii kõrgele, et põlv täiesti "lukku" läheks ja pigem teha harjutust aeglaselt, hoides jalga 2 sekundit välja sirutatuna ka üleval. Nii saavad tööd reiepealsed lihased ja ka põlvesidemed.
Kõik algab õigest istumisasendist
Lihtne viis selle kontrollimiseks on seista töölaua ees tooli kõrval ja vaadata, kas tooli istumisalus jääb põlve kõrgusele. Toolile arvuti taha istudes veendu, et klaviatuuri ja hiirt kasutades, tekiks käsi- ja küünarvarre vahele täisnurk. Käed võiksid töötades olla toestatud, õlad mitte tõstetud ja vabalt ning selg sirge, mitte küürus.
Enne ja pärast tööd
Olles terve päeva istunud, ootab ees veel ühistranspordiga kojusõit, kus iga iste on pikalt tööl olnud inimeste jaoks kulla hinnaga. Talita täpselt vastupidi- kui sul pole just rasket toidukotti ja kompsusid, mida vedada, siis jäta iste näiteks vanemale inimesele. Olles terve päeva tööl või koolis niigi istunud, seisa kas või see ühistranspordisõit.
Tööle tulles võid aga päeva energiliseks alustamiseks lifti asemel eelistada treppi. Keegi ei ootagi, et sa kuus korrust treppe roniksid ja kontorisse hingeldavana jõuaksid. Kõndida soovitatakse kas või korrus-kaks.
- Üksikasjad
Simoona Hion,
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja jurist
Eesti Päevaleht
Arsti juurde minekuks on ette nähtud mõistlikkuse piires vaba aega, haiguslehel võib olla kuni neli kuud aastas.
Töötajal on õigus tööajast arsti juures käia ja tööandja peab selle aja eest maksma talle keskmist töötasu. See on üldine reegel. Siinkohal ei ole tähtis, kas töötaja soovib minna hambaarsti või ilukirurgi juurde.
Ometi ei saa sellest järeldada, et töötaja võib arsti juures käia oma äranägemise järgi nii tihti, kui soovib.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
«Kas tööandjal on õigus kontrollida riieteusruumis olevate töötajate isiklike riietekappide sisu?» uurib lugeja.
Vastab tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna.
Tööandja poolt ruumide jms kontrollimine peab olema reguleeritud – nt töökorralduse reeglites –, sest tegemist on isikuandmete töötlemisega. Töötaja peab olema teadlik kontrolli eesmärgist, selle teostamise tingimustest ning tal peab olema võimalus tutvuda kontrolli käigus kogutud andmetega.
Tõenäoliselt saab ainus põhjendus kappide kontrolliks olla vara kaitse. Siinkohal on aga oluline arvestada, et selline meede – kapi kontroll – peab olema põhjendatud ehk tuleb hinnata meetodi proportsionaalsust – ja seega selle lubatavust –, kas valitud abinõu on vajalik ja sobiv eesmärgi saavutamiseks. Kui on olemas muu tegevus, mille abil eesmärk – vara kaitse – on saavutatav, kuid mis riivab põhiõigusi vähem, siis ei ole valitud abinõu – kapi kontroll – proportsionaalne.
Seoses sellega, et antud juhtumi puhul ei ole rohkem informatsiooni, siis oleneb vastus eelkõige asjaoludest. Seejuures tuleb aga silmas pidada eelpool mainitud põhitõdesid. Õigusliku hinnangu tööandja tegevusele – rohkema info põhja – saab anda andmekaitse inspektsioon.
TARBIJA»LUGEJA KÜSIB
Toimetaja: Siiri Liiva
reporter
Lehekülg 905 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee