Artiklid

Palmse Mehaanikakoda on metsatõstukite ja –haagiste tootjana Euroopas turuliidri positsioonil. Tööandjana on ettevõtte maine sama tugev kui tootjana, nii et inimesed tulevad neile Soomest tagasi tööle, märkis ettevõtte juht Anti Puusepp.

Palmse Mehaanikakoda OÜ on paarikümne tegevusaasta jooksul investeerinud pidevalt tootlikkuse kasvu ning liikunud väärtusahelas lõpptarbijani ja loonud oma brändi.

Ettevõte alustas tegevust 1992. aastal põllumajandusmasinate tootmisega, keskendudes mõned aastad hiljem metsatehnikale ning praegu müüakse ettevõtte toodangut enam-vähem igasse Euroopa riiki. Kaubamärgi Palms tuntus on tänaseks ettevõtte põhiväärtus. Spetsialiseerumine, pidev toote täiustamine, kvaliteedi tõstmine käsikäes tehnoloogia arendamise, tootmise organiseerimise ja efektiivistamisega on andnud firmale tänaseks Euroopa Liidus turuliidri positsiooni metsatõstukite ja –haagiste valdkonnas. Eelmisel aasta oli firma kasum 1,3 miljonit eurot ja käive 14,9 miljonit eurot.

Puusepp rääkis, et neile tõi edu spetsialiseerumine, mis toimus mitmes järgus. Tootes põllumajandus- ja metsahaagiseid ning tõstukeid paralleelselt, tuli mahtude kasvades otsustada ühe või teise suuna kasuks. „Otsustasime, et jätkame metsatehnikaga ning see oli õige otsus, kuna võimaldas valdkonnas paremaks saada.

Tootmise alguses oli meil põhimõte, et kõik, mis toodame, oleme ise välja mõelnud ja välja töötanud, arvestades oma tehnoloogiliste võimalustega. Tänu sellele suutsime toota efektiivselt, väga nappide vahenditega ja seetõttu oli ka tootlikkus kõrge,“ selgitas ta. See oli orienteeruvalt 10 aastat tagasi, kui oma bränd Palms oli juba olemas. „Võib öelda, et see oli õige otsus. Meil oli päris palju kliente ja nägime, et meie tooted olid hinnatud ning sellest ajast oleme müünud oma toodangut välismaal ainult meie nime all,“ rääkis ta kaubamärgi sünnist.

Puuseppa soovitusel peab selleks, et edukaks saada ikkagi oma toodet tegema. „Taasiseseisvumise alguses oli juba levinud mõttelaad, et allhanketööga saab rikkaks ja õnnelikuks, kuid sain juba siis aru, et ega poltide treimisega me siin kaugele ei jõua.“ Kui vähegi võimalik soovitab edukas ettevõtja läbi murda oma toote või kaubamärgiga. Palmse Mehaanikakoja omanikud pole rõhunud kasumi väljavõtmisele, vaid on pidevalt investeerinud tehnoloogiasse, tegelenud toote arenduse ja kvaliteedi täiustamisega. „Minu kui ettevõtja jaoks on juba väga pikka aega põhiline mängu ilu. Selleks, et olla turuliider, ei saa jääda loorberitele puhkama, sest konkurents on tihe. Minu jaoks on äritegevus hobi,“ lausus Puusepp.

Mullu töötas metsatehnikat tootvas firmas keskmiselt 40 inimest, kelle keskmiseks palgaks oli 2536 eurot. Puuseppa kinnitusel on neil juhtkonna ja parimate töömeeste palgad võrdsed ning tööjõuvoolavusega probleeme pole. „Meie maine tööandjana on vähemalt sama kõva kui tootjana turgudel ning meile tullakse tööle Soomest tagasi. Me ei saagi enam väga palju palka tõsta, kuna siis hakkavad need suuremaks minema kui Soomes,“ lisas ta.

Katre Pilvinski

Viimased aastad 7% ringis püsinud palgatõus sunnib nagu majanduslanguski ettevõtteid efektiivsemalt tootma.

Eesti Panga president Ardo Hansson on öelnud, et tootlikkust võib käsitleda kui tööjõu oskust luua tarbijate jaoks järjest atraktiivsemaid ja kallimaid tooteid, mille lisandväärtus ning tootmisest teenitud tulu on suurem.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

«Mida arvata lasteaiajuhatajast, kes lubab su tööle võtta (lubab, et tööleping sõlmitakse esimesel tööpäeval), lubab ka koolitust. Lepib kokku su eelneva tööandjaga, et sa ikka töölt vabaks saad. Saad ta nõusoleku ja teada, millal. Sa oled esitanud ka lahkumisavalduse oma eelnevas töökohas. Seejärel teatab ta, et ikka ei võta sind tööle ja et sa jõuad ju oma eelmisest töökohast lahkumisavalduse tagasi võtta. Kuidas selliseid olukordi vältida?» küsib lugeja.

Vastab tööinspektor-jurist Kaia Taal tööinspektsiooni Põhja inspektsioonist.

Töölepingu seaduse (TLS) § 82 järgi on töölepingust taganemine keelatud. Tööleping ehk kokkulepe on sõlmitud, kui pooled on jõudnud kokkuleppele olulistes tingimustes. Olulised tingimused piiritlevad pooled ise. Eelduslikult on need tehtav töö, makstav tasu jm.

TLS eeldab, et kirjalik tööleping sõlmitakse ja töötingimused esitatakse töötajale kirjalikult enne tööle asumist. Tahteavaldused, mille alusel võib lugeda kokkuleppe sõlmituks, võivad olla otseste tahteavaldustena ka suulised või kaudsete tahteavaldustena ka mingi teona väljendatud, kuid dokumentaalne tõend nagu seda on kirjalik tööleping, kinnitab poolte tahet kõige selgemalt.

Niisiis on võimalik kokkuleppest taganemise olukorra tõenäolisemaks vältimiseks sõlmida kirjalik tööleping tööle asumiseks kokkulepitud kuupäeval ja teistel tingimustel juba enne olemasoleva töölepingu lõpetamist. Samuti võimaldab kirjalik kokkulepe sel juhul tõendada kokkulepitu rikkumist ning töö nõudmise põhjendatust ning seaduslikkust.

Töölepingu ülesütlemisavalduse tühistamine ehk tagasivõtmine on võimalik ainult kokkuleppel lõpetatava lepingu sõlminud tööandjaga.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Tarbija24

Lugeja küsib:
Soovin teada, millised õigused jäävad töötajale kui palgapäev pidi olema 15. kuupäeval, aga palk on siiani maksmata. Öeldakse kogu aeg - homme... Maksud vajavad aga maksmist! Ja elu elamist. Süüa ju poest ilma rahata ei anta. Ülemus näole ei anna, telefonile ei vasta ...

Vastab Grete Lüüs, jurist, Advokaadibüroo LMP:

Juhul, kui tööandja on viivituses palga maksmisega, on töötajal õigus nõuda viivist. Kuna töölepingutesse tavaliselt viivisemäärasid ei kirjutata, tuleb lähtuda seadusesjärgsest viivisest, mis on aga üpris väike summa, 0,02% päevas.

Kui töötasu maksmisega viivitamised kipuvad korduma või on väga pikaajalised, on sellel alusel õigus töötajal tööleping erakorraliselt üles öelda. See tähendab, et järgima ei pea etteteatamise tähtaegu ning tööandjal on kohustus maksta töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.

Töölepingut erakorraliselt üles öeldes peab põhjusi kindlasti ülesütlemisavalduses kirjeldama.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Lisatud 30.06.2014 | Uuendatud 01.07.2014

1. juulil käivitub töötamise register, mis võimaldab koguda infot Eestis tööd tegevate füüsiliste isikute kohta. Töötamise registreerimisel kogutavat infot on võimalik muu hulgas kasutada töötamise ajalisest kestvusest ja saadud tasust sõltuvate toetuste, hüvitiste, pensionite määramisel, hüvitiste maksmise ja sotsiaalteenuste osutamise õigsuse järelkontrolli teostamisel ning ravikindlustuskaitse perioodi arvestamisel, maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimisel.

Töötukassa hakkab töötamise registri andmeid kasutama töötuskindlustuse seaduse alusel makstavate hüvitiste ja töötutoetuse määramisel.

Alates 1. juulist muutuvad töötuskindlustusstaaþi arvestuse põhimõtted. Seni on toimunud töötuskindlustusstaaþi arvestus kassapõhiselt ehk üks kuu töötuskindlustusstaaþi tekib inimesel iga kalendrikuu eest, mil talle on makstud tasu ja millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Töötamise registri rakendumine annab võimaluse minna üle töötamise perioodide põhisele kindlustusstaaþi arvestusele ja sellega kaotatakse olukord, kus sama pikkade töötamise perioodide alusel tekiks erineva pikkusega kindlustusstaaþ. Senine kindlustusstaaþi arvestus säilitatakse töö tegemise korral võlaõigusliku lepingu alusel.

Kuigi tööandjal on aega töötamise registris lõpetamise kanne töötamise kohta teha kümne päeva jooksul lõpetamise päevast arvates, soovitame seda teha siiski esimesel võimalusel, kuna inimene võib juba töötamise lõppemisele järgneval päeval esitada avalduse nii töötuna arvelevõtmiseks ja töötushüvitiste taotlemiseks.

Hüvitis koondamise korral taotlemise kord ei muutu ning ka peale 1. juulit 2014 tuleb tööandjal esitada töötukassale avaldus küll aga ei pea tööandja kandma enam avaldusele töö- või teenistussuhte alguse ja lõppemise kuupäevi ega lõppemise alust, kui nimetatud andmed on kantud töötamise registrisse. Ülejäänud andmed (isiku nimi, isikukood, ametniku teenistusstaaþi pikkus, pangakonto number, e-posti aadress) tuleb tööandjal avaldusele kanda samamoodi nagu praegu.

Töötamise register aitab vähendada tööandja halduskoormust suhtlemisel töötukassaga ja annab töötukassale võimaluse liikuda veelgi „paberivabama“ menetluse suunas. Omalt poolt tahaksime julgustada tööandjaid rohkem kasutama avalduste esitamiseks ka töötukassa iseteenindusportaali.

Lisaks eelkirjeldatud muudatustele aitab töötamise register välistada õigusliku aluseta hüvitiste maksmist juhtudel, kui inimene ei teavita töötukassat oma tööleasumisest. Täna kahjuks unustatakse mõnikord teatada oma tööle asumisest või tehakse seda hilinemisega. See on toonud kaasa vajaduse töötukassal täpsustada tööle asumisega seotud asjaolusid ka tööandjaga. Töötamise registri rakendumisega on teave isiku töötamise kohta kättesaadav n.ö reaalajas ja aitab tulevikus välistada töötuna arveloleku ja töötamise kattumisi.