Üksikasjad

Avaldatud: 25 juuni 2014

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib:
Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele tuleb ettevõttes, kus töötab üle 10 töötaja valida töökeskkonnavolinik. Asutuses on üle 10 töötaja, aga mitte keegi töötajatest pole nõus hakkama töökeskkonnavolinikuks. Inimest sundida ei saa, aga seadus nõuab. Mida peaks sellisel juhul tegema tööandja?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni jurist Liis Valdmets:

Töökeskkonnavolinik on töötajate esindaja töökeskkonnaalastes küsimustes. Volinik jälgib töökeskkonna olukorda töötajate seisukohast lähtuvalt ning on tööandjale koostööpartner töökeskkonna parandamisel, näiteks koondades töötajate ettepanekuid ning rääkides kaasa isikukaitsevahendite valimisel.

Tööandja ülesanne on korraldada töökeskkonnavoliniku valimiseks töötajate üldkoosolek, milles on võimalik osaleda kõikidel töötajatel (otse või lihtkirjalikult volitatud esindaja kaudu). Valimised loetakse toimunuks, kui üldkoosolekul osaleb vähemalt 50% töötajatest. Voliniku kandidaadid seavad üles töötajad. Tööandja saab volinike valimist toetada, tutvustades voliniku õigusi ja kohustusi ning töötajate esindaja rollist tulenevat lisakaitset (näiteks töölepingu seadusest tulenev eelisõigus koondamiste korral tööle jääda). Töökeskkonnavolinikku ei tohi asetada ebasoodsasse olukorda, kui ilmneb tema ja tööandja huvide konflikt.

Mitu töökeskkonnavolinikku võiks organisatsioonis olla, sõltub ettevõtte suurusest ja töökorraldusest – võimalus volinik valida tuleb anda igas ettevõttes ja selle tegevuskohas või vahetuses, milles töötab 10 või rohkem töötajat. Näiteks peaks 10 töötajaga kontorifirma korraldama valimised ühe voliniku valimiseks. Kui ettevõttes on töötajaid aga 30 ja nii öises kui päevases vahetuses töötab 15 inimest, tuleks valimised korraldada mõlemas vahetuses ning siis esindab töötajaid ettevõttes kaks volinikku. Voliniku valimisest teavitab tööandja 10 päeva jooksul tööinspektsiooni, saates kohalikku inspektsiooni e-kirja voliniku nime ja ametkoha. Töökeskkonnavoliniku volitused kehtivad kuni neli aastat. Õigus enne tähtaja möödumist volinik tagasi kutsuda ning uus esindaja valida on töötajate üldkoosolekul.

Olukord, kus töötajad volinikku valida ei soovi või ükski töötaja ei taha voliniku ülesandeid täita, on lubatav. Kuigi seadus näeb ette voliniku valimise, ei saa tööandja ise kedagi volinikuks määrata. Sellisel juhul tegutseb ettevõte ilma töökeskkonnavolinikuta. Tööandja võib mõne aja möödudes korraldada uued valimised. Kindlasti tuleb valimised korraldada siis, kui töötajad selleks soovi avaldavad. Juhul, kui töötajate koosolek on kokku kutsutud, kuid volinikku ei valitud, märgitakse see koosoleku protokollis.

Üksikasjad

Avaldatud: 20 juuni 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Delfi

Nõu annab arengukeskuse Avitus psühholoogiline nõustaja ja koolitaja Anneli Valdmann turvaportaalis julgedhoolida.ee.

Väga paljud inimesed „ei oska“ puhata. Neisse on sisse programmeeritud paaniline vajadus päevast-päeva aktiivselt sebida ja sekeldada. Neid tabab "tühja nädalalõpu paanika ja "suvepuhkuse depressioon". Pealiskihi alla kiigates võib näha, et neil on suur hirm olla "mõttetu inimene", "laisk" või "nohik", kui nad ka väljaspool tööaega vahetpidamata kasulikud ja toimekad ei ole. Nad ei saa puhkuse ajal töökõnesid ja meile mujale suunata. Nad võtavad puhkuse ajal ette suuremad remonttööd või pikema reisi. Nädalavahetused on otsast otsani täidetud klubiõhtute ja üritustega. Nii saab ka puhkusest tõestamine, et "olen tubli".

Mittemidagi tegemine on suur oskus

Kuidas siis õppida puhkamise kunsti? Iseenesest ei ole vale veeta puhkuse aega aias kaevates, reisides, ühistegevust organiseerides või kodu kaunistades, kui selle kõrval või selle sees on kehal ja meelel luba ja võimalust olla ka säästurežiimil. Paljude inimeste jaoks pole sugugi enesestmõistetav, et organism vajab puhkust nii iga päev kui igal nädalal või et restardiks on väga vaja ka „mittemidagi-tegemist“.Mittemidagi-tegemise oskus on ütlemata suur oskus! Õnnelikud on inimesed, kellele juba hea lastetuba on selle oskuse kätte andnud. Neil on üksjagu rohkem rõõmus, rahulolus ja tasakaalus elatud päevi ja aastaid. Õnneks on see oskus õpitav ka täiskasvanuna, kuigi selleks võib aega minna üksjagu aastaid.

Närvisüsteemil on piiratud ressursid, mis ülejõu pingutades läbi põlevad. Kogu aeg kolme eest elades põletame need kiiresti läbi.

Kord aastas palmi all lesimine ei anna püsiva heaolutunde, vaimse ja füüsilise tervise seisukohast erilist kasutegurit. Füüsilise koormusega on pisut lihtsam. Kui ikka jalg enam ei tõuse ja selg hullupööra tulitab, on mõistust pingutus lõpetada. Ei osata teadvustada, et sama kehtib ka mõtete ja tunnete kohta – peaks olema aeg, kus me lülitame need „madalsageduslikule töörežiimile“.

Eneselaadimine meeldivate tegevuste läbi

Kuidas närvisüsteem sellisele režiimile ehk poolmeditatiivsele tasandile läheb? Siis kui me ei kiirusta, ei analüüsi, ei muretse, kui me tegeleme loovate tegevustega, mõtleme headele asjadele, oleme toredate inimeste keskel. Seepärast on võtmeks väga lihtsad asjad. Magage, lugege ennelõunakohvi juurde rahulikult oma ajalehte või raamatut, vaadake ilma ja inimesi. Muusika, tuli, voolav vesi ja rohelus on „looduslik hüpnoos“.

Liikumine lagundab stressihormoone. Aga ainult siis, kui tegevus meeldib ja emotsionaalselt laadiv on. Pealesunnitud liikumise puhul tühistavad rahulolematuse hormoonid võimaliku heaolutunde ära. Nii võib jõusaalist palju kasulikum olla tantsimine, saunaehitus, talgutöö või matkamine. Ikka see, mis hinge ka kõnetab.

Ka sõpradega koostoimetamine ei pea olema teismeliste tormine elu – otsast otsani rahmeldamist, enda näitamist ja millegi tõestamist täis. Suur väärtus on koos tehtud lihtsatel asjadel – rahulik kodune toiduklubi, mänguõhtu, jalutuskäik… Tõelised sõbrad ja elutargad inimesed laevad üksteist ka kõrvuti vaikides.

Jälgi, et puhkusest ei saaks tormamine

Turismireisidel on kasu ja puhkamise tunnet kindlasti rohkem siis, kui päevakava ei ole mõeldud hüpearktiivikutele – üks ekskursioon ja aktsioon ei aja teist taga. On tühja ruumi, mida saab ise täita, kas tänavakohvikus elu vaatlemise, fotomatka, lesimise või muude tegevustega, mis keha ja meele rahuseisundisse ja aeglasesse rütmi lülitavad.

Kui töö kipub puhkusest võitu saama

Kuidas siis selle mobiili ja meilidega on? Kas neid saab ignoreerida või ümber suunata? Sageli öeldakse selle peale: „See pole ju võimalik!“. Siis küsige endalt, kumb peab lõpuks surema – kas teie (teie tervis ja heaolu) või teie organisatsiooni ootused.

Vaimse pingutuse puhul ei osata ülekoormuse ohumärke sageli lugeda.

Nähakse alles tagajärgi – läbipõlemine, püsiv stress, pidev haigestumine, unehäired, raskemal juhul depressioon või tõsised ainevahetuse- ja tervisehäired (diabeet, menstruaaltsükli häired, maohaavad, südameprobleemid jmt). Kasulikum oleks enda eest järjepidevalt hoolitseda, st endale aega, hingamist ja olemisruumi lubada.

Hea puhkuse indikaator on see, et oled pärast rahulikum ja kenam inimene. Kui seda pole, siis sa ainult arvasid, et sa puhkad.

„Krooniliste aktivistide“ puhul alustame puhkamise õpetamist väga väikeste sammude kaupa: „Proovi sel nädalal pool tundi „niisama“ olla“. Suurem ülesanne hirmutaks ära.

Vaadake kuidas teil sel puhkusel läheb!

Üksikasjad

Avaldatud: 25 juuni 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

«Mul muudetakse tunnitasu kindlaks kuupalgaks. Kuidas arvestatakse sel juhul palgata puhkus kuutasust maha? Varem, kui võtsin näiteks ühe päeva palgata puhkust või tervisepäeva kuus, lahutati palgata puhkuse päeva töötunnid ja maksti sedavõrd vähem. Kuidas see kindla kuupalga puhul toimub?» küsib lugeja.

Vastab jurist Grete Lüüs advokaadibüroost LMP.

Kindlal kuupalgal on samamoodi normtunnid, millega see kuupalk on vastavusse viidud. Kindla kuupalga korral tasustamata puhkusepäevi kasutades arvutatakse välja tööpäeva tasu (bruto kuutasu jagatakse selle kuu kõigi tööpäevade arvuga) ning lahutatakse see summa kuupalgast. Igal kuul on erinev arv tööpäevi.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Tarbija24»Lugeja küsib
Toimetaja:
Tarbija24

Üksikasjad

Avaldatud: 20 juuni 2014

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Joosep Värk

Firmasport on Eestis üsna levinud. Selle edendamiseks asutatud firmaspordiliit annab igal aastal välja kõige sportlikuma ettevõtte auhinda. Eesti Päevaleht uuris sportlikelt firmadelt, kuidas ja miks soodustavad nad oma töötajate sportimist.

„Sportlikud inimesed on aktiivsemad. Aktiivsemad inimesed on kasulikumad ettevõttele,” vastab Eesti firmaspordiliidu juhatuse liige Marti Soosaar küsimusele, miks peaks ettevõte rahaliselt toetama oma töötajate spordiharrastust. „Mida rohkem töötajad liiguvad, seda tervemad nad on. See omakorda tähendab ju ettevõttele, et töötajad suudavad töö juures anda suurema panuse ning on ka harvemini haiged,” annab samale küsimusele vastuse Elisa kommunikatsioonijuht Marika Raiski. Elisa on üks ettevõte, kes töötajate aktiivset liikumist innustab, muu hulgas ka igakuise sporditoetusega.

Loe edasi, milliseid nippe ettevõtted oma töötajate aktiivse eluviisi soodustamiseks kasutavad.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.Logi sisseTelli digileht 3.99€ Maksa mobiiliga