Artiklid
- Üksikasjad
Ametiühingute Keskliit tervitab avatud diskussiooni, mille põhjustas Indrek Neivelti väljakäidud idee tõsta miinimumpalk 1000 euroni kuus ning peab seda hädavajalikuks, kuid lisab, et miinimumpalga tõus peab olema järk-järguline, läbi kaalutud tihedas koostöös majandusteadlastega ja turvatud massiivse koolituse pakkumisega töötajatele. Ühtlasi paneb Ametiühingute Keskliit südamele neile tööandjatele, kes kriisi ajal palku langetasid, tõsta palk tagasi vähemalt kriisieelsele tasemele, kui seda siiani veel tehtud pole.
Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Petersoni sõnul tähendab praegune palgatõusu tempo seda, et jõuaksime Euroopa tasemele alles 24 aasta pärast. See perspektiiv ei ole töötajatele ega ühiskonnale tegelikult vastuvõetav, sest hinnatasemelt ja kasumitelt oleme me Euroopale juba praegu tunduvalt lähemal. „Tegelikult on iga inimese töö väärt seda, et eluga iseseisvalt toime tulla ilma, et riik talle sotsiaaltoetusi juurde maksaks. Tänane palgaskaala seda ei võimalda,“ kommenteeris Peep Peterson.
Ametiühingujuhi sõnul puudutab Neivelti jutt otse või kaude poolt elanikkonda, kes teenivad täna alla mediaanpalga, sest uus alampalk sunnib ka teisi alumise poole palku suurendama. „Eestis kipuvad lõhed liiga suureks ja ühiskond vajab hetkel Neivelti idee taolist majanduse elavdamise mootorit,“ ütles Peterson. Ta lisas, et alampalk on ainult üks näitaja palgapoliitika maailmas. Teine teema on mediaanpalk ehk keskmise töötaja palk. Rohkem tahakski rääkida just mediaanpalga mõjutamisest, sest sellel on töötajaskonnale ja elukvaliteedile suurem mõju,“ lisas Peep Peterson.
Ta tõi välja Neivelti idee kasuteguri sisetarbimisele: 10protsendine palgatõus 300-400 eurot teenivale töötajale ja sama protsent tippjuhtidele tähendab jätkuvalt mitme tuhande euroseid vahesid inimeste sissetulekutes. Töötajad, keda on tippjuhtidest kordi rohkem, ei elavda 30-eurose palgatõusuga sisetarbimist oluliselt, nagu ei suuda seda teha ka väiksem osa suure palgatõusuga tippjuhte.
Petersoni sõnul vajavad ametiühingud aga miinimumpalga kiire tõusu tagajärgedele tõsist majanduslikku analüüsi ning argumentatsiooni selle kohta, mis saab inimestest, kes töökohtade ümbervaatamise käigus võivad töötuks jääda. „Mõistame, et praegusest tempost kiirem tõus tähendab ühtlasi töötajale ohtu tööturul – palga tõstmise eesmärgil vaadatakse järsult üle kõik töökohad, nende efektiivsus. Peame seetõttu olema valmis kõiki inimesi massiliselt koolitama, et tegelikult kõik saaksid võimaluse asuda senisest keerulisemale ja tasuvamale tööle,“ selgitas Peterson.
„Tähtis on saavutada selline maksimaalne tõus, mida järgmise kriisi ajal hoobilt ära ei võeta. Eelmise kriisi ajal juhtus, et väga kiirelt tõusnud palgad kukkusid 40-50%. Paljudele tähendas toonane käitumine elukvaliteedi olulist langust ja isiklikke tragöödiaid,“ selgitas Peterson.
Petersoni rõhutas ka, et alustuseks võiksid need ettevõtted, kes veel ei ole taastanud oma palgataset kriisieelse tasemega, seda esimeses järjekorras taastada. „Keskmised majandusnäitajad, mis lubavad vähemalt kriisieelset palka maksta, on juba tükk aega saavutatud ning tänaseks keskmisest juba mööda läinud. Meil on aga ühiskonna jaoks väga olulisi majandussektoreid, kus pole pikki aastaid palgatase üldse tõusnud,“ ütles Peep Peterson.
- Üksikasjad
Lugeja küsib:
Kas töötaja peab tagastama ekslikult tööandja poolt, talle topelt kantud töötasu? Nimelt tööandja eksimusel kanti kaks korda eelneva kuu töötasud kõigile töölistele.
Vastab jurist Grete Lüüs, Advokaadibüroo LMP
Töötaja peab tagastama ekslikult tööandja poolt topelt kantud töötasu. Tegemist on summaga, mille saamiseks puudus töötajal õiguslik alus ning seega tuleb see tagastada. Tööandja ei või ilma töötaja kirjaliku nõusolekuta iseseivalt töötaja järgmisest palgast kinnipidamisi teha, kuid tööandjal on õigus enam makstud summa tagasi saamiseks pöörduda kohtu või töövaidluskomisjoni poole kui töötaja nõusolekut ei anna või vabatahtlikult enam makstut ei tagasta.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: .
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
- Üksikasjad
Kristiina Viiron
Et ravikindlustus ei katkeks, peab ettevõtja suutma kohe teenida miinimummääras tasu.
Kui aastaid ühes valdkonnas töötanud Toomas (nimi muudetud) sügisel koondati, otsustas ta, et kõige õigem oleks rajada oma ettevõte. Ta läbis töötukassa toel ettevõtluskoolituse, kirjutas äriplaani ja küsis töötukassast vajaliku seadme ostuks ka ettevõtluse alustamise toetust (4474 eurot). Suur oli aga tema ehmatus, kui samal päeval, mil toetus pangakontole laekus, lõpetati tema töötuna arvel olek ja ta ei saa enam töötuskindlustushüvitist. Toetus on küll pangaarvel, kuid seda tohib kasutada üksnes seadme ostuks. Ravikindlustus kestab veel kaks kuud ja kui ta ei ole selleks ajaks ettevõtjana suuteline endale tasu maksma, on parem haigeks mitte jääda, sest siis tuleb raviarved ise tasuda. „Otsin kiiremas korras palgatööd,” tõdeb Toomas, et nii saab ta vähemalt ravikindlustuse. Tal pole ka nii palju sääste, et saaks nende arvelt endale tasu maksta ja nii end haigekassas kindlustada, sest tema hinnangul ei ole ettevõte veel niipea võimeline tulu teenima. „Niisugune tunne on, et saaks töötu riigi kaela pealt maha,” nendib Toomas, lisades, et loogiline oleks, kui töötustaatus lõpeks ettevõtte loomisega (seadus annab selleks aega kuus kuud), mitte toetuse laekumisega, sest sellega ei liigu töötu veel reaalselt hõivesse tagasi.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Tallinncity toimetusega jagas nördimust linlane, kelle meelest siirduvad pealinna ettevõtted peaaegu nagu üks mees kollektiivpuhkusele.
Mees kirjutas:
«Suvel remonti teha, mõnd vajalikku juppi lasta valmis treida või ametnike jutule pääseda on praktiliselt võimatu, sest teatatakse: meil algab kollektiivpuhkus! Hästi mõttekas, kui arvestada, et näiteks oma majas ümberehitust ei tee ju keegi veebruaris, ikka juulis! Ilusa ilma puhul hoitakse uksed lihtsalt lukus. Kas Nõukogude Liit on tagasi, et raha pole vaja teenida, vaid saab kogu kollektiiviga mõnusalt suvel peesitada?» viskab vihane lugeja kinda.
Kollektiivpuhkuste teemat kommenteerib Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu:
Töölepingu seadus kollektiivpuhkuse mõistet ei reguleeri, tegemist on käibeväljendiga, mis iseloomustab olukorda, kui ettevõttes kõik töötajad korraga või terve osakonna või tsehhi töötajad viibivad üheaegselt puhkusel ja ettevõtte või ka asutuse tegevust sel ajal ei toimu. Kollektiivpuhkusi on alati kasutatud, seda just teatud valdkondades, näiteks tootmisettevõtetes suvel või talvel, lasteaedades suvel, ehitussektoris talvel jne.
Kollektiivpuhkuste enamkasutamist Tööinspektsioon täheldanud ei ole. Seaduse kohaselt peab tööandja igal aastal koostama puhkuste ajakava ja tegema selle töötajatele teatavaks hiljemalt 31.märtsiks. Puhkuse ajakava koostamisel peab tööandja arvestama mõistlikult töötaja huvidega ning lisaks arvestama teatud töötajate õigusega nõuda puhkust neile sobival ajal (TLS § 69 lg 7). Puhkuste ajakava koostamisel või ka töökorralduse reeglite kehtestamisel võib tööandja ette näha, eelnevalt töötajaid informeerides ja nendega konsulteerides, reegli, et puhkust kasutatakse üheaegselt konkreetses ajavahemikus, näiteks juulikuus. Seejuures jäävad aga puutumatuks ikkagi need töötajad, kellel on seadusest tulenevalt õigus nõuda puhkust neile sobival ajal.
Kui tööandja on kehtestanud organisatsioonis kollektiivpuhkuse aja, peab ta ka uue töötaja tööle asumisel töötajat sellest informeerima ning see võib olla üks oluline tingimus, miks töötaja otsustab just selle tööandja juures töötada või hoopis loobuda tööpakkumisest. Teisiti on olukord siis, kui tööandja ühtäkki otsustab kollektiivpuhkuse kasuks. Sel juhul tuleb tal alustada töötajatega läbirääkimisi ja jõuda vastavale kokkuleppe. Kui leidub töötaja, kellega kokkuleppele ei jõuta ning kelle puhkus ei ühti ülejäänud kollektiivi puhkuse ajaga, siis tuleb sellele töötajale tagada töötamise võimalus ka sel ajal kui teised puhkavad.
Toimetas:
Tallinncity.ee
- Üksikasjad
Tuuli Jõesaar
Kahte riiki sotsiaalmaksu maksjate passiivsus nurjas Eesti ja Soome pensionikampaania.
Veebruaris algas Eesti sotsiaalkindlustusameti ja Soome Eläketurvakeskuse ühine suur kampaania „Topelt ei maksa maksta”, millega püüti nii Eestis kui ka Soomes töötavatele eestlastele teadvustada, et sotsiaalmaks tuleb maksta ainult ühte riiki. Praeguseks on selge, et kuigi kampaania levis hästi ja oli kommunikatsiooni mõttes edukas, ei andnud see tulemusi. „Kampaania on läinud väga hästi, selle veebilehel on käinud üle 14 000 unikaalse kasutaja,” ütles Eläketurvakeskuse kõneisik Antti Karkiainen. Arvestades seda, et korraga nii Eestis kui ka Soomes töötavaid inimesi on mitteametlikel andmetel kuni 6000, peaks täpselt sihitud kampaania haare olema piisav. Ometi selgus, et elavast huvist hoolimata ei hakanud inimesed oma probleemi lahendama.
Loe edasi, miks töötajad kahes riigis ametis olemisest ei taha teada anda.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Lehekülg 1031 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee