Üksikasjad

Avaldatud: 12 juuni 2014

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Valitsus algatas tänasel istungil sotsiaalhoolekande seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.

Eelnõu eesmärk on toetada tööealiste inimeste tööhõives püsimist, ennetada tööturult eemalejäämist ja püsiva töövõimekaotuse tekkimist, pakkudes tervisekahjustusega inimestele kompleksset abi tööturul osalemiseks, arvestades iga inimese individuaalseid vajadusi ja barjääre.

Terviklik lähenemine tähendab, et töövõime reformiga loodava töövõime hindamise süsteemi alusel toetatakse inimesele sobiva rehabilitatsiooni pakkumist: kas töölesaamist või töötamise jätkamist toetava tööturu- või igapäevaelu toetava sotsiaalteenusena ning inimese vajadusele vastava abivahendi võimaldamist.

Eelnõuga muudetakse senist üksnes sotsiaalhoolekande seaduses sotsiaalteenusena sätestatud rehabilitatsiooniteenuse ja abivahendite korraldust. Inimestel on edaspidi võimalik vabalt valida teenuse osutajat ning hüvitis teenuse kasutamise eest makstakse otse teenuseosutajale.

Inimese igapäevast toimetulekut toetavat sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust võimaldatakse edaspidi sotsiaalkindlustusameti kaudu isikutele, kes ei ole tööealised, samuti neile, kellel on reformi tulemusena loodud töövõime hindamise süsteemis tuvastatud töövõime täielik puudumine. Tööealistele isikutele, kelle töövõime on küll vähenenud, kuid kellel ei ole tuvastatud töövõime puudumist, osutatakse edaspidi uut tööle saamist või tööl püsimist toetavat tööalase rehabilitatsiooni teenust Eesti Töötukassa kaudu. Tööalase rehabilitatsiooni teenust on õigus saada ka puudega isikutel juhul, kui neil ei ole määratud töövõime puudumist ning enne käesoleva reformi läbiviimist kehtinud alustel tuvastatud püsivalt töövõimetutel inimestel. Osalise töövõimega isikutel, vanuses 16 aastat kuni vanaduspensioniiga, on õigus saada tööalase rehabilitatsiooni teenust kui nad pöörduvad töötukassasse, kus tuvastatakse isiku teenuse vajadus.

Muudatused rehabilitatsiooni teenuste osutamisel hõlmavad ka teenuse korralduslikku külge. Eelnõu kohaselt selgitab isiku rehabilitatsioonivajaduse välja teenuse korraldamise eest vastutav asutus. Kui isik vajab rehabilitatsiooni ning on suunatud teenust saama, valib ta oma vajadusele vastava teenuse osutaja ise. Sotsiaalkindlustusamet ja töötukassa võtavad inimeselt üle talle osutatud teenuse eest tasu maksmise kohustuse, kuid ei osale ise aktiivselt teenuse korraldamises või osutamises.

Eelnõu jõustub 1. juulil 2015, samaaegselt töövõimetoetuse seaduse eelnõuga.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 juuni 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Palgatöötaja kuu keskmine brutotulu oli 2013. aastal 900 eurot, teatas statistikaamet. Võrreldes 2012. aastaga kasvas see kõigis maakondades.

Eesti keskmistest kõrgemat brutotulu teeniti Harju ja Tartu maakonnas, kõige madalamat tulu Valga maakonnas (746 eurot).

Viimastel aastatel on kõrgeima brutotuluga Harju maakonna näitaja püsinud Eesti keskmisest veidi üle 10 protsendi kõrgem ja madalaima brutotuluga Valga maakonna näitaja Eesti keskmisest umbes 15 protsenti madalam.

Linnade ja valdade võrdluses teenisid suurimat tulu Harju maakonna palgatöötajad. Kõige suuremat brutotulu teeniti Viimsi vallas (1293 eurot) ning kõige väiksemat Kallaste linnas ja Peipsiääre vallas (kummaski veidi üle 630 euro). Viimastel aastatel on vahe suurima ja väikseima brutotuluga omavalitsusüksuse vahel vähenenud, kui 2012. aastal oli see 55 protsenti, siis 2013. aastal 51 protsenti. Tallinnas oli palgatöötaja keskmine brutotulu 985 eurot kuus.

Kokku oli 2013. aastal 509 323 brutotulu saajat, varasema aastaga võrreldes kasvas nende arv 4600 inimese võrra. Brutotulu saajate arvu kasv tuli peamiselt 63-aastaste ja vanemate tulusaajate hulga suurenemisest 6 protsenti. Tulusaajate arv kasvas enim Harju maakonnas, järgnesid Tartu ja Ida-Viru maakond. Tulusaajate arv kahanes Järva, Saare, Lääne ja Lääne-Viru maakonnas.

Analüüsi aluseks on maksu- ja tolliameti andmed seisuga 31.03.2014. Palgatöötaja kuu keskmine brutotulu on saadud, jagades kuu keskmine väljamaksete summa kuu keskmise väljamaksete saajate arvuga.

Majandus24Ȁriuudised
Toimetaja:
Merike Teder

Üksikasjad

Avaldatud: 12 juuni 2014

• RAVIKINDLUSTUSE SEADUS
• Maaleht

Linda Sassian
haigekassa välissuhete osakonna peaspetsialist
Maaleht

Haigekassasse pöördub igal aastal üha rohkem inimesi, kes muretsevad ravikindlustuse ja arstiabi saamise pärast mõnes teises Euroopa Liidu riigis töötades.

Variante on palju: inimene lähetatakse teise riiki tööle või töötab ta mitmes liikmesriigis korraga; inimene elab ühes, kuid töötab teises riigis. Sage on ka küsimus, kuidas saab arstiabi Eestist, kui elatakse ja töötatakse võõrsil.

Aina rohkem esineb ka juhtumeid, kus pensionile jäänud vanavanemad kolivad teise riiki oma laste ja lastelaste juurde ning soovivad teada sealse arstiabi võimalustest.

Kõikide nende juhtumite puhul kehtivad kindlad reeglid, millisest riigist inimene ravikindlustuse saab. Peamine on see, et igaüks võib olla kindlustatud vaid ühes liikmesriigis korraga. Mitmes liikmesriigis töötav isik (või tema tööandja) peaks kindlasti lisaks haigekassale ühendust võtma sotsiaalkindlustusametiga ning vajadusel ka maksu- ja tolliametiga.

Sotsiaalkindlustusamet määrab kindlaks riigi, kes isiku ravikulusid kandma hakkab. Lisaks väljastatakse tõend, mis näitab, kuhu riiki hakatakse sotsiaalmaksu maksma. Maksu- ja tolliametiga tuleb suhelda juhul, kui osaliselt teises riigis töötava, kuid Eestis elava isiku eest peab teise riigi tööandja hakkama sotsiaalmaksu maksma Eestisse.

Teise liikmesriiki lähetatud töötaja

Lähetatud töötaja asub mõnda teise liikmesriiki tööle, harilikult ka elama. Tema tööandja jääb Eestisse ja tema sotsiaalmaks tasutakse samuti siia. Esmalt peab lähetatu tööandja pöörduma sotsiaalkindlustusameti poole vormikohase tõendi A1 saamiseks (lisainfot saab kodulehelt www.sotsiaalkindlustusamet.ee).

A1 tõendab, et lähetatu suhtes jäävad kehtima Eesti sotsiaalkindlustusalased õigusaktid, kuid selle alusel ei saa välisriigis viibides arstiabi. Lühiajaliste ehk alla ühe aasta kestvate lähetuste puhul saab vajaminevat arstiabi kohapeal Euroopa ravikindlustuskaardiga.

Kui lähetus kestab üle aasta, väljastab Eesti Haigekassa sotsiaalkindlustusametist saadud tõendi A1 alusel lähetatule või tema tööandjale vormi E106. See tuleb lähetusriiki jõudes registreerida (sarnases asutuses, nagu Eestis on haigekassa) ning selle alusel tekib õigus saada igasugust arstiabi võrdselt elukohariigi kindlustatutega. Kui kaasas on ka pere, märgitakse nemadki E106 vormile ja nad saavad samuti lähetusriigis kindlustuse. Ravikulud hüvitab töökoha riigile Eesti Haigekassa.

Töövõimetushüvitisi maksab lähetatule Eesti Haigekassa vastavalt siinsetele õigusaktidele.

Näide:
Mart lähetatakse kaheks aastaks tööle Portugali. Mardi sotsiaalmaks laekub Eestisse. Lähetus on vormistatud sotsiaalkindlustusametis ja tööandjale väljastatakse sellekohane tõend A1 kehtivusega 2 aastat. Eesti Haigekassa väljastas Mardile vormi E106, mille Mart registreeris Portugali pädevas asutuses. Nüüd saab Mart käia Portugalis arsti juures ja ta maksab arstivisiidi eest täpselt sama palju nagu kõik teised Portugalis kindlustatud isikud. Raviteenuse kulud esitab Portugali pädev asutus tasumiseks Eesti Haigekassale.

Kui Mart haigeks jääb, esitab ta tööandja kaudu Eesti Haigekassale Portugali arsti väljastatud töövõimetuslehe. Mart saab töövõimetushüvitist Eesti ravikindlustuse seaduse kohaselt.

Kui Mart reisib nädalavahetuseks Hispaaniasse ja temaga seal midagi juhtub, saab ta vajaminevat arstiabi Eesti Haigekassa väljastatud Euroopa ravikindlustuskaardi alusel.

Töötamine mitmes riigis korraga

Töötamisel mitmes riigis on oluline see, kus inimene elab ja kus on tema peamine töökoht. Harilikult saadakse ravikindlustus riigist, kus töötatakse ja elatakse. See tähendab, et seal riigis, kus tehakse küll tööd, kuid ei elata, ravikindlustust ei ole.

Mitmes riigis töötamise puhul tuleks jällegi alustada oma dokumentide kordaajamist sotsiaalkindlustusametist, kes määrab kindlustajariigi. Eri riikide tööandjad peavad hakkama makse tasuma isiku kindlustajariiki.

Riigis, kus isik töötab, aga kindlustatud ei ole, saab ta vajaminevat arstiabi kindlustajariigist väljastatud Euroopa ravikindlustuskaardi alusel. Töövõimetushüvitist makstakse samuti ainult kindlustajariigi õigusaktide kohaselt.

Kui riigis, kus isik ei ole kindlustatud, juhtub temaga tööõnnetus, tuleb tööandjal see kindlasti registreerida isiku kindlustajariigis.

Näide:
Lea elab Eestis ja töötab kolm nädalat kuus Eesti ühes haiglas meditsiiniõena. Samas käib ta ühe nädala kuus õena tööl ka ühes Soome haiglas. Et Lea elab ja töötab põhikoormusega Eestis, peab tema Soome tööandja maksma Lea sotsiaalmaksu Eestisse. Selleks pidi Soome haigla ennast Eesti maksu- ja tolliametis registreerima kui mitteresidendist tööandja.

Leaga juhtus Soomes tööl olles tööõnnetus. Soome haigla registreeris selle Eesti tööinspektsioonis. Leale väljastas Soome arst töövõimetuslehe ja selle esitas Lea oma Soome tööandja kaudu Eesti haigekassale. Lea sai töövõimetushüvitist, mille arvutamisel arvestati nii Eesti kui ka Soome haigla poolt Eestis Lea eest tasutud sotsiaalmaksu. Lea sai Soomes arstiabi Eesti Haigekassa väljastatud Euroopa ravikindlustuskaardi alusel.

Elan ühes, töötan teises riigis

Kui isik elab ühes, aga töötab teises riigis, saab ta ravikindlustuse riigist, kus ta tegelikult töötab ja kuhu laekub sotsiaalmaks või ravikindlustusmaksed. Tavaliselt tekib vajadus arstiabi järele aga just elukohariigis. Selleks annab kindlustajariik inimesele vormi E106, mis lubab pärast selle elukohariigis registreerimist käia arsti juures, nagu ta oleks kindlustatudki oma elukohariigis. Töövõimetushüvitist maksab aga jällegi kindlustajariik oma õigusaktide kohaselt.

Näide:
Jüri on kaugsõiduautojuht. Ta elab Eestis, kuid tööandja on Rootsis. Jüri teeb oma tööd mitmes ELi riigis, ja on kindlaks määratud, et tema kindlustajariik on Rootsi. Selleks et Jüri võiks Eestis endale perearsti valida ja eriarsti juures käia nagu kõik Eesti Haigekassa kindlustatud, sai Jüri Rootsi pädevalt asutuselt vormi E106, mille ta Eesti Haigekassas registreeris. Nüüd ongi Jüril Eestis perearst ning tal on õigus kõikidele tervishoiuteenustele ja soodusravimitele nagu tavalisel Eesti kindlustatul. Ainult tema töövõimetushüvitist ei maksta Eesti õigusaktide kohaselt, vaid Jüri peab töövõimetuslehe esitama Rootsi pädevale asutusele ja Jüri saab haigusraha nii nagu Rootsis kindlustatud isikud.

Kui Jüri läheb perega Hispaaniasse puhkama, saab ta seal vajaminevat arstiabi Rootsi pädeva asutuse poolt väljastatud Euroopa ravikindlustuskaardi alusel.

Kuidas saab Eestis arstiabi teises riigis kindlustatu?

Kui inimene on ravikindlustatud mõnes teises ELi riigis, kuid vajab Eestis viibides ootamatult arstiabi, saab ta seda oma kindlustajariigist väljastatud Euroopa ravikindlustuskaardi alusel.

Kui ta tuleb Eestisse mõnele ette planeeritud raviprotseduurile (plaaniline arstiabi), peab tal selleks olema kaasas eelluba.

Eelloa puudumisel peab ta ravi eest ise tasuma ning taotlema kulu hüvitamist oma kindlustajariigi pädevalt asutuselt.

Plaanilise ravi kulude katmine teises liikmesriigis saadud tervishoiuteenuste korral on riigiti väga erinev, seetõttu on alati kasulik enne ravile minemist kulude hüvitamise korda oma kindlustajariigi pädevalt asutuselt uurida.

Näide:
Diana sai Soomes tööd ja kolis koos lastega Eestist ära. Ta on Soomes kindlustatud. Samas käib ta päris tihti Eestis oma sugulastel külas ja hoolitseb siinse maamaja eest.

Suvel Eestis puhates jäi Diana haigeks ja vajas arstiabi. Diana pöördus endise perearsti poole ja haigekassa tasus perearstile vastuvõtu eest, sest Diana esitas arstile Soome pädeva asutuse poolt väljastatud Euroopa ravikindlustuskaardi.

Talvel plaanib Diana tulla Eestisse operatsioonile, sest tunneb end eestikeelses haiglakeskkonnas turvalisemalt. Diana teab, et plaanilise ravi eest tuleb tal Eestis kogu ulatuses ise tasuda.

Pärast saab ta kulud esitada Soome

KELA-le, kes otsustab, kas kulu kuulub hüvitamisele või mitte.

Teises Euroopa Liidu riigis elav pensionär

Eestist riiklikku pensioni saaval inimesel, kes on elama asunud mõnda teise ELi riiki, on õigus nii vajaminevale kui ka plaanilisele arstiabile sarnaselt oma elukohariigi kindlustatutega. Arstiabi ja retseptiravimite eest ei pea ta maksma rohkem kui asjaomases liikmesriigis kehtivad patsiendi omaosalustasud (visiiditasud, protsent teenuse maksumusest). Neid ületava kulu hüvitab Eesti Haigekassa hiljem teisele riigile. Selleks et teises riigis tõendada õigust saada igasugust arstiabi nagu sealne pensionär, tuleb Eesti Haigekassast võtta tõend E121 ja registreerida see oma elukohariigis ravikindlustusega tegelevas asutuses.

Kui aga Eestist pensioni saav isik asub teises ELi liikmesriigis tööle, tekib tal selles riigis õigus ravikindlustusele töötamise alusel ja ta peaks sellest kohe teavitama Eesti Haigekassat.

Näide:
Tiia saab Eestist töövõimetuspensioni. Naine otsustas Soome tütre juurde minna, et olla abiks laste hoidmisel. Tiia teavitas Eesti Rahvastikuregistrit välisriiki elama asumisest ja taotles Eesti Haigekassast vormi E121. Soomes registreeris ta vormi

KELAs ja omab nüüd õigust saada seal arstiabi nii, nagu ta olekski Soomes kindlustatud. Mõnda aega Soomes elanuna leiab Tiia, et tal oleks aega seal ka osalise koormusega tööl käia. Et tal on kaheaastane tööleping, tekib tal õigus saada Soomes kindlustust töötamise alusel. Tiia kirjutas Eesti Haigekassale, et asus nüüd Soomes tööle ning Eesti Haigekassa tühistab vormi E121. Eesti Haigekassa teavitamine on vajalik, et ei tekiks topeltkindlustust.

Pea meeles

Ärge jääge lootma ainult tööandjale

- Kui töötate välismaal või mitmes riigis korraga, tuleb enne sinna minekut kindlasti suhelda sotsiaalkindlustus­ameti (www.sotsiaalkindlustusamet.ee), haigekassa (www.haigekassa.ee) ning mitmel juhul ka maksu- ja tolliametiga (www.emta.ee). Tööõnnetustega seoses saab infot tööinspektsioonilt (www.ti.ee).

- Teie maksud peavad laekuma ainult ühte riiki (ka näiteks juhtudel, kus töötate FIEna ühes riigis, töötajana teises jne) ning teie ravikindlustus saab olla ainult ühes riigis korraga.

- Eesti Haigekassat tuleb teavitada ka juhul, kui teil on ravikindlustus ükskõik millisel muul alusel (üliõpilasena, pensionärina, töötuna jne) ja te asute tööle teises ELi liikmesriigis.

- Ärge jääge lootma ainult tööandjale – tundke ka ise huvi, kas teil on ravikindlustus olemas ning kõik õigusaktidest tulenevad kohustused täidetud! Paljudes riikides on töötajal kohustus tasuda makse ja ravikindlustatuna ennast ise arvele võtta.

- Kindlasti olge tähelepanelik, kui lähete teise riiki hooajalisele tööle, sest tihti ei teki isikul õigust ravikindlustusele, kui ta kavatseb riigis viibida või töötada vaid mõne kuu. Sellisel juhul võib abi olla reisikindlustusest.

Üksikasjad

Avaldatud: 11 juuni 2014

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• RMP

Puhkusteperioodil kasutavad tööandjad sageli hooajatöötajaid, kellele tuleb samuti tagada ohutud töötingimused ning tervise säilimine.

Kogu artiklit saab lugeda
http://www.rmp.ee/toooigus/ohutus/17183