Artiklid

Keskmine brutokuupalk oli 2013. aastal 949 eurot ja brutotunnipalk 5,73 eurot, teatab statistikaamet. 2012. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 7 protsenti ja brutotunnipalk 7,3 protsenti.

Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis 2013. aastal 4,1 protsenti. Pärast nii 2009. kui ka 2010. aastal toimunud langust, tõusis reaalpalk eelmise aastaga võrreldes kolmandat aastat järjest.

Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 6,9%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid 2012. aastaga võrreldes 9,2% ning mõjutasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,1 protsendipunkti.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2012. aastaga võrreldes kõige enam põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusala palgatöötajatel (kuus vastavalt 11,0 protsenti ja tunnis 15,9 protsenti). Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk langes kõige enam kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusala palgatöötajatel (kuus vastavalt 1,9% ja tunnis 3,4%).

2013. aastal oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1284 eurot ja tunnis 8,56 eurot. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus tõusis 6,7% ja tunnis 7,2% 2012. aastaga võrreldes.

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus tõusis 2013. aastal kõige enam mäetööstuses (10,6%) ja tunnis põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (15,5%). Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis langes kõige enam kutse-, teadus- ja tehnikaalasel tegevusalal (kuus vastavalt 2,3% ja tunnis 2,6%).

2013. aastal tõusis keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk kõigis maakondades ning ka kõikide omaniku liikide puhul. Keskmine brutokuupalk oli 2013. aastal avalikus sektoris 967 eurot ja erasektoris 942 eurot. 2012. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk avalikus sektoris 7,9% ja erasektoris 6,7%. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.

Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse arvutuste kohaselt kaotavad lühiajalise haiguse tagajärjel oma sissetulekust suurima osa ehk ligi 18 protsenti Eesti elanikud, samas kui Leedus ja Lätis on sissetuleku langus kümne protsendi piires.

Teabekeskuse arvutuste kohaselt väheneb 800-eurose brutokuupalgaga Eesti elaniku sissetulek kahenädalase haiguse korral viiendiku ehk umbes 115 euro võrra, Leedus ja Lätis on sissetuleku langus vastavalt 11 ja 10 protsenti ehk umbes 68 ja 54 eurot kuu kohta.

“Tuleb arvesse võtta, et haigekassa maksab hüvitist eelneva aasta jooksul sotsiaalmaksuga maksustatud tulult, mistõttu on halvemas seisus äsja tööle asunud ning näiteks lapsehoolduspuhkuselt tööle naasnud inimesed, kes haigestumisele eelneval aastal ei töötanud,“ märkis teabekeskuse juhataja Lee Maripuu.

Haige lapse eest hoolitsemise korral ulatub riigipoolne toetus 80 protsendini sissetulekust. Jäädes haige lapsega koju viieks tööpäevaks, kahaneb vanema sissetulek Eestis ja Lätis 8,7, Leedus vaid 1,5 protsendi võrra.

„Eesti ja Läti puhul arvestatakse haigushüvitist ka nädalavahetuse päevade eest, mistõttu võib nendes riikides olla sissetuleku langus väiksem juhul, kui vanem jääb lapsega koju pikemaks ajaks,“ tõi Maripuu esile. Kui peres on väikseid lapsi ja üks vanematest on eelmisel aastal saanud vanemahüvitist, tasub majanduslikus mõttes sageli lapsega hooldslehele jääda sellele vanemal, kes eelmisel aastal töötas. „Hoolduskoormuse jagamisel tasub olla paindlik ning isad võiksid julgemini haige lapsega koju jääda, see võib olla ka rahaliselt otstarbekam,“ tõdes Maripuu.

Teabekeskuse Balti-ülene analüüs näitas, et kui hooajalise haiguse korral on kolme riigi töötajate sissetulek suuremas osas sotsiaalkindlustuse kaudu tagatud, siis töökaotuse korral muutub pere-eelarve oluliselt pingelisemaks, vähenedes esimestel töökaotuse kuudel 30-40 protsenti, hiljem veelgi enam. Uue töö otsingud ei pruugi kohe edukalt lõppeda ja koondamise korral peab ära elama töötuskindlustushüvitisest, mis tagab esimesel sajal päeval 50 ja sealt edasi 40 protsenti endisest sissetulekust. Kui aga töösuhte lõpetab muu põhjus kui koondamine, tuleb töötuna arvele võttes hakkama saada 112-eurose töötutoetuse ja enda kogutud säästudega.

„Seetõttu on pika-ajalise haiguse, töövõime languse või töökaotuse korral senise elustandardi tagamiseks vaja lisaks isiklikku rahapuhvrit,“ võttis Maripuu kokku .

Aprillis valminud teabekeskuse uuringu kohaselt on viimase nelja aastaga oluliselt suurenenud nende perede osakaal, kes suudavad oma igakuisest sissetulekust säästa. Kui 2010. aastal suutis raha kõrvale panna 44 protsenti Eesti elanikest, siis tänavuse uuringu andmeil juba 51 protsenti peredest, keskmiselt jäi säästudeks 14 protsenti kuusissetulekust. Sissetuleku suurus mõjutab oluliselt inimeste valmisolekut säästmiseks. Kui väikseima, kuni 400-eurose kuusissetuelekuga elanikerühmast suurem osa (66%) kinnitab, et nad ei säästa, siis palgataseme tõustes paranevad oluliselt väljavaated raha kõrvalepanekuks. Leibkondadest, kelle pere kuu sissetulek on 700-1100 eurot, ütles 44 protsenti, et nad ei säästa ning ligi kolmandik sellest grupist säästab kuni 10 protsenti sissetulekust ja 14 protsendil jääb säästudeks 11-20 protsenti sissetulekust, selgus teabekeskuse uuringust.

„Kui 800-eurose kuusissetulekuga inimene säästab iga kuu kümnendiku oma palgast, kulub Balti riikides hinnanguliselt 1,5-2 aastat, et tagada näiteks koondamise korral senine elatustase umbes pooleks aastaks. Samuti tuleb võimalikule mustale stsenaariumile mõelda juba finantskohustuste võtmisel – kas ja kui kaua ollakse suutelised erinevaid kohustusi katma juhul, kui senine sissetulek peaks vähenema või ajutiselt hoopis kaduma,“ ütles Maripuu.

„Võimalusel peaksid inimesed tekitama endale püsiva harjumuse raha kõrvale panna, et ootamatuste korral tagada vajalik raha igakuiste sundkulutuste katmiseks. Selle jaoks on esimese asjana oluline alustada rahaasjade teadlikku planeerimist, et tekiks täpne ülevaade sellest, kui suured on sissetulekud ja väljaminekud, mille arvelt annaks kokku hoida ning kui palju on võimalik igakuiselt kõrvale panna,“ ütles Maripuu ja lisas, et vajaliku säästupuhvri tekitamine nõuab nii planeerimist kui ka järjepidevust.

Palgainfo Agentuuri ja partnerite koostöös läbiviidud töötajate ja tööotsijate küsitluse tulemused näitavad, et palgaootused on kasvanud kõigis ametirühmades.

Kui madalama ja keskmise palgaga gruppides on netotöötasu ootus kasvanud võrreldes aastataguse ajaga 100 euro võrra, siis kõrgemapalgalistel 200-500 euro võrra.

Kõige suurem on palgasurve müügi- ja teenindustöötajate ning seadme- ja masinaoperaatorite ametirühmas, kus netotöötasu ootused on protsentuaalselt kõige rohkem kasvanud ning lõhe saadava netotöötasu ja oodatu vahel on märgatavalt suurenenud.

Väiksem on palgasurve ametnike ja mootorsõidukite juhtide ametirühmades.

41 protsenti töötajatest ja tööotsijatest märkis, et nende töötasu on aasta taguse ajaga võrreldes kasvanud. Pea sama suurel hulgal (42%) töötasu muutunud ei ole. Töötasu keskmine netokasv oli 40-150 eurot ehk 11 protsenti (mediaan).

Võrreldes eelmise aasta sügisega on märgatavalt väiksem nende hulk, kes ootavad töötasu kasvu lähema kuue kuu jooksul (novembris 2013 27%, mais 2014 17%). Tagasihoidlikumate ootuste taga võib olla see, et töötasusid korrigeeritakse reeglina aasta esimeses pooles.

Keskmine oodatud töötasu kasv, võrreldes sügisega, on pisut suurem – 14 protsenti, sügisel vastavalt 10 protsenti (mediaan). Peamine põhjus, miks töötajad töötasu kasvu ootavad, on nende personaalne tööalane areng.

Tööandjate seas on kasvanud nende organisatsioonide osatähtsus, kus aasta jooksul on muudetud või kavandatakse muuta põhipalkasid. Peamine põhipalkade muutmise põhjus on palgaturul toimuvad muutused ja konkurentide poolt pakutavad palgatasemed.

Uuring viidi läbi maikuus koostöös Eesti populaarseima tööportaali CV Keskusega ja teiste koostööpartneritega. Uuring hõlmas aprilli töötasusid ning selles osales ligi 300 tööandjat ja üle 6500 töötaja ning tööotsija.

Majandus24»Raha
Toimetaja:
Kadri Inselberg

Lugeja küsib:
Mul jäi eelmisel aastal põhipuhkus kasutamata. Kas eelmise kalendriaasta väljavõtmata puhkust on tööandjal võimalik mulle rahaliselt hüvitada ilma et ma puhkust kasutaks või tuleb ikkagi puhkus ära kasutada? Tööandja pole eelmise aasta puhkust puhkuste graafikusse märkinud.

Vastab tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Valdmets:

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 70 lõige 3 kohaselt ei ole töösuhte kestuse ajal puhkuse rahas või muudes hüvedes hüvitamine lubatud. Seadusega ettenähtud põhipuhkuse eesmärk on eelkõige töölt eemalviibimine ja taastumine, et seejärel puhanuna tööle naasta.

Tööandjal on kohustus koostada puhkuse ajakava hiljemalt märtsi lõpuks (TLS § 69 lõige 2). Puhkuse ajakavasse on tööandjal kohustus kanda põhipuhkus ja kasutamata põhipuhkus ning poolte kokkuleppel muud puhkused, näiteks isapuhkus, lapsepuhkus, õppepuhkus. Puhkuse ajakava on pooltele siduv ja sinna märgitud puhkusi antakse vastavalt ajakavale (TLS § 69 lõige 4). Kui tööandja ei ole koostanud märtsi lõpuks puhkuse ajakava, siis on töötajal õigus 14 kalendripäeva ette teatada ning jääda puhkusele. Samasugune õigus on töötajal ka siis, kui puhkuste ajakava on küll koostatud, kuid seal ei ole näidatud kõiki kasutamata puhkusi, ka siis võib töötaja seda märkimata osa kasutada tööandjale vähemalt kaks nädalat ette teatades.

Töötaja saab oma põhipuhkust kasutada jooksval kalendriaastal ja sellele järgneval aastal ehk kokku kahe aasta jooksul. Seejärel puhkusenõue aegub. Näiteks 01.01.2013–31.12.2013 kalendriaasta põhipuhkust 28 kalendripäeva sai kasutada 2013.aastal ja veel käesoleval aastal, kuid 01.01.2015 selle aja eest ettenähtud puhkus aegub. Puhkusenõude aegumisel kaotab töötaja õiguse seda puhkust kasutada ning õiguse nõuda kasutamata põhipuhkuse hüvitamist rahas ka töösuhte lõppemisel.

Tööandja peab puhkuste kavandamisel arvestama, et puhkuse kasutamise järjekorra määramisel on oluline võimaldada töötajale väljatöötatud puhkuste kasutamist mõistliku aja jooksul enne puhkusenõude aegumist.

Riidekapp ja köögiriiulid vajavad kordategemist, kuurikatus parandamist, aed ülevärvimist ja parkett õlitamist. On nii palju töid, mida kogu aeg puhkuse ootuses on edasi lükatud! Samas tahaks randa ja kontserdile, lastega lõbustusparki, laulupeole ja suveetendusele. Kuidas selle kõigega 28 päeva jooksul toime tulla, nii et pärast puhkust rohkem väsinud ja stressis ei oleks kui enne?

Perearst Mirjam Türkson soovitab tegelda puhkuse ajal teiste asjadega kui töö. Parim, mis teha saab, oleks sõita kuhugi teise keskkonda, näiteks lihtsalt maale või teha võimetekohane matk lähiümbruses.

«Kindlasti peaks välja magama ning mitte kasutama arvutit ega teisi tehnoloogiasaavutusi. Aitab ka suhtlemine heade sõpradega, muusika kuulamine, lugemine, põlluharimine ja muu selline tegevus. Ehk kokkuvõtteks, tegeleda tuleks asjadega, mis on enda jaoks huvitavad ja meeldivad,» kõlab arsti soovitus.

Arengukeskuse Avitus psühholoogiline nõustaja ja koolitaja Anneli Valdmann on oma töös kohanud inimesi, kes ei suuda tööreþiimilt puhkamisele ümber lülituda. «Nad küll lahkuvad töö juurest, kuid tunnevad, et peavad kogu aeg edasi sebima, midagi korraldama ja ära tegema. Nad ei suuda niisama olla, istuda või lesida ja lihtsalt elu nautida. Samas on neil sageli juba ilmselged läbipõlemise tundemärgid,» kirjeldab ta olukorda, mida oma töös näinud on. Kui puhata ei osata, siis tuleb seda õppida, muidu võib tervis lõplikult käest minna. «Prefektsionism võib lõpuks ära tappa,» hoiatab psühholoog, sest püsiv stress põhjustab paljusid raskeid haigusi.

Häda on selles, et paljud teevad puhkuse ajal tööd edasi, ainult teistsugust tööd: nad remondivad maja, reisivad pidevalt ringi, korraldavad iga nädal grilliõhtuid ja käivad igasugustel suveüritustel.

Mõni ei oska puhata

«Organism töötab vanas tempos edasi. Kohustusi on nii palju, et närvisüsteem ei saagi puhata. Osa hakkab juba enne puhkust hirmu tundma selle ees, et nende elust kaob organiseeritud tegevus,» võtab Valdmann kokku nähtuse, mida võib nimetada suvepuhkuse depressiooniks. Vale on kogu puhkus tegevusi täis planeerida. Tasakaalustatud inimene oskab ühelt olukorralt teisele ümber lülituda ja naudib ka iseenda seltsi.

«Kust tulevad need täiskasvanud, kes puhata ei oska ja ennast surnuks töötavad?» küsib Valdmann ja vastab ise: «Eks ikka neist lastest, kelle elu on väiksest peale nii täis planeeritud, et vaba aega üldse ei jää.» Puhkusele minnes ei mõtle keegi sellele, mis puhkuse ajal juhtuda võib, kuid sellega tasuks kursis olla. Tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitam peab näiteks igal suvel vastama küsimusele, mis saab siis, kui inimesel on vaja graafikus olevat korralist puhkust muuta. Kui pooled sel juhul kokkuleppele saavad, on käik hästi, aga alati see nii ei lähe.

«Eks tööandja on arvestanud sellega, kuidas ta töötaja puhkuse ajal tööd korraldab, ja ka töötaja on oma plaanid juba teinud. Kui aga juhtub midagi ja tuleb muudatus, siis kerkib küsimus, kas töötaja peab tööandja ettepanekuga arvestama. Üldjuhul saab graafikus ette nähtud puhkust muuta või seda edasi lükata ainult poolte kokkuleppel,» selgitab jurist.

Samas tuleb ette ettenägematuid olukordi, kus tööandja võib töötaja puhkuse katkestada ja ta tööle tagasi kutsuda. Need võivad olla seotud mõne hädaolukorra või õnnetusega, aga ka ootamatult saadud suure tellimusega, mille täitmata jätmine tooks ettevõttele olulist kahju. Väikeettevõtete puhul, kus vähe töötajaid, võib selline olukord tekkida ka mõne töötaja haigestudes.

Tööandja võib seista valiku ees, kas panna näiteks pood kinni või kutsuda töötaja puhkuselt tagasi. Paljud ei tea, et tööandja peab sel juhul hüvitama töötaja puhkuseks tehtud kulutused, näiteks soetatud sõidupiletid või suvituskoha ettemaksu.

Siitami sõnul praktikas sellist asja eriti sageli ette ei tule. Esiteks ei pruugi töötajad sellisest võimalusest teada ja teiseks leitakse tavaliselt pooli rahuldav kompromiss. Vahel annavad töötajad tema hinnangul ka liiga kergesti järele tööandja soovile puhkuselt varem välja tulla, sest mingit hädaolukorda tegelikult pole. Teisalt annavad ka tööandjad vahel töötaja soovidele väga kergesti järele, mida mõned töötajad võivad hakata oma huvides ära kasutama.

Palju sagedamini põhjustab probleeme töötaja haigestumine puhkuse ajal. Kui varem pikenes puhkus automaatselt haiguspäevade võrra, siis nüüd see enam nii ei ole. Uue korra järgi peab töötaja tööandjat kohe oma haigestumisest teavitama ja ütlema, kas ta soovib puhkust pikendada või poolte kokkuleppel teisel ajal kasutada.

Sellist olukorda, et töötaja teatab tööandjale puhkuse viimasel päeval, et oli haige ja naaseb tööle hiljem, enam tekkida ei tohiks. «Keegi ei keela ju ka töötajal puhkuse ajal haige olemast,» märgib Siitam.

Plaanid tehakse vara

Uurisime, mida inimesed peagi saabuvalt puhkuselt ootavad ja milline oleks nende unistuste puhkus. Grete (25) ütles, et suure muusikasõbrana tahab ta koos sõpradega käia võimalikult palju kontsertidel ja festivalidel nii kodumaal kui ka naabrite juures. «Piletid on juba olemas Kings of Leoni kontserdile. Kindlasti lähen Positivuse festivalile Lätis ja folgile Viljandis.» Grete sõnul ei eelda parim puhkus ilmtingimata välisreisi ja palmide all mõnulemist. «Väga hästi puhkan end välja, kui saan linnast eemale maale vanaema juurde. Niidan seal muru, rohin peenraid ja teen vaimsele tööle vahelduseks veidi ka füüsilist.»

Kati (38) veedab suvepuhkuse perega Eestimaal. Osa ajast on nad kodus ja tahaks ka Eestimaal ringi sõita. «Oktoobris läheme abikaasaga kahekesi Ameerikasse. Parim puhkus minu jaoks on perega reis.»

Ira (66) tahab nii palju kui võimalik rannas käia ja ujuda ning tutvuda loodusega, külastada näiteks RMK matkakohti.

«Kuna minu kodulinnas Pärnus on suvel vilgas kultuurielu, siis külastan kindlasti ka paljusid kontserte. Neeme Järvi festivalile ja Monomaffiale on piletid juba olemas. Et hooldan oma vana ema, siis väga kaugele sõita praegu ei saa, ehkki Vahemere maad tõmbaksid.»

Tiina (46) ütleb, et veedab puhkuse Saaremaal koos perega. «Suvel on Saaremaal nii mönus!» Parim puhkus on see, kui saab olla koos lähedastega, sõpradega, lugeda raamatut, nautida merd ja päikest või hoopiski aias toimetada, näpud mullas, või metsas marjul käia. «Kindlasti soovin ka osa saada headest muusikaelamustest Saaremaal.»

Kommentaar
Jüri Ennet
psühhiaater

Kui süda tuksub, siis on inimene elus. Süda töötab aga nii: süstol ja diastol, süstol ja diastol. Töötab kogu eluaja tänu sellele, et tööle järgneb puhkus ja vahel on lõõgastumismoment. Siit saamegi esimese tarkuse.

Psühhiaatrina tean, et on olemas puhkepäeva neuroos. Toimetused ja tegemised, mida ei jõudnud nädala sees ära teha, kuhjuvad nädala lõppu. Sama kehtib aasta kohta. Puhkuse ajaks jääb palju kohustusi, mida enam edasi lükata ei anna, ja see tekitab stressi. Puhkus on puhkamiseks, muud asjad tuleb selleks ajaks sahvrisse või sauna eest ära lükata. Küll saabub aeg ka nende tegemiseks ja puhanult jõuame kümneid kordi enam.

Ära ei tohi unustada vana hea külakiige või pendli põhimõtet. Ühel pool on kehaline aktiivsus ja teisel passiivne puhkus. Kui oleme päeval kehaliselt aktiivsed olnud, on õhtul lihtsam kõigest välja lülituda ja magama jääda. Kehalise aktiivsuse all ei mõtle ma mööda kaubahalle jooksmist, vaid looduses tegutsemist – rannas või metsas jalutamist.

Järgmisena tuleb keskkond. Kui seda saab muuta, on väga hea. Keskkond paneb meie psüühikale märgi – pikalt üks ja sama ümbrus negatiivse. Ei pea kaugele reisima, võib näiteks ka mööbli toas ümber paigutada, et oleks teistmoodi. Kui aasta otsa käisime üht rada pidi tööle, siis nüüd võiks teisi radu sammuda.

Vägev asi on päevik. Paber ja pliiats võiksid olla öökapi peal ja kui und ei tule, siis pane sinna muremõtted kirja. Siis saab aju hommikuni ilusasti puhata. Tuleb aeg, hakkame ka kirjapandud probleemiga tegelema. See toimib.

Olulised on ka rituaalid. Kes loeb õhtul kaks-kolm lehte raamatust, kes joob teed, kes võtab tilku või tablette. Mina soovitaks teha enne magama minekut pingete maandamiseks mõned kehalised harjutused. Ise teen kolm-neli ringutust, sirutust ja painutust, et lõõgastada kukal, kael, õlad ja vöökoht. Pinge kaob kui nõiaväel.

Meid, inimlasi, on olnud viis miljonit aastat. Kui need 200 000 põlve enne meid on oma eluga hakkama saanud, siis miks meie ei peaks saama?

Tarbija24»Puhkus
Autor:
Sirje Niitra