Artiklid

Lugeja küsib:
Kas FIEna peab enda töö eest saadud tulu kõik panema oma enda arvelduskontole? Mis saab kui ei pane?

Vastab Keijo Lindeberg, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP

FIE võib oma rahalisi vahendeid hoida ka sularahas. Arvelduskonto olemasolu ja selle kasutamine pole kohustuslik.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli tänavu esimeses kvartalis 7200 vaba ametikohta, teatas statistikaamet. Võrreldes eelmise kvartaliga suurenes vabade ametikohtade arv 13 protsenti ja võrreldes 2013. aasta esimese kvartaliga 3 protsenti.

Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus (hõivatud ja vabad ametikohad kokku) oli 2014. aasta I kvartalis 1,3 protsenti.

Kõige kõrgem vabade ametikohtade määr oli muudes teenindavates tegevustes (3,3 protsenti) ja kõige madalam kinnisvaraalases tegevuses (0,04 protsenti). Muude teenindavate tegevuste alla kuuluvad pesumajad, keemiline puhastus, iluteenindus, arvutite ning tarbeesemete parandus jne.

Ametikohtade koguarvus oli kõige suurem töötleva tööstuse ametikohtade osatähtsus (19 protsenti), samas kui muude teenindavate tegevuste ametikohtade osatähtsus oli vaid 1 protsenti.

Kõige rohkem lisandus vabasid ametikohti majutuse ja toitlustuse tegevusalal, kus vabu ametikohti oli 2013. aasta I kvartaliga võrreldes 2,4 korda rohkem.

Asukoha järgi vaadates asus 66 protsenti vabadest ja 55 protsenti hõivatud ametikohtadest Harju maakonnas (sealhulgas Tallinn). Vabade ametikohtade määr oli samuti kõige kõrgem Harju maakonnas (1,6 protsenti) ning kõige madalam Hiiu maakonnas (0,04 protsenti).

Vabadest ametikohtadest 24 protsenti oli avalikus ja 76 protsenti erasektoris. Avalikus sektoris oli vabade ametikohtade määr 1,2 protsenti ja erasektoris 1,4 protsenti. Avalikku sektorisse kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.

E24Ȁriuudised
Toimetaja:
Merike Teder

Villu Zirnask

Ettevõtja Indrek Neivelt selgitab oma ettepanekut, et Eesti ettevõtjad võiksid miinimumpalga tõsta 1000 euroni.

Kas on õige võtta sinu ettepaneku loogika kokku järgmiselt: paljud Eesti ettevõtted on muutunud liiga mugavaks ja miinimumpalga tõstmine 1000 eurole viiks nad mugavustsoonist välja ja paneks otsima võimalusi töötajatele kõrgema palga maksmiseks?

Ettepaneku loogika on selles, et kui ettevõtjal on mingi ressurss liiga odavalt käes, siis ta raiskab seda. Me oleme juba üle 20 aasta olnud rahvusvahelisel turul. Kuidas on võimalik, et endiselt saab siin töötajatele 300–400 eurot palka maksta – mitu korda vähem kui Skandinaavia maades? Ma saaks aru, kui makstaks 70% Soome tasemest või, olgu peale, poole vähem. Aga ikka veel mitu korda vähem maksmine näitab, et midagi on valesti.

Loe edasi, kuidas ikkagi jõuda tuhande euro suuruse miinimumpalgani ja kas Indrek Neiveltiga seotud ettevõtetes makstakse töötajatele palka üle tuhande euro.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Miinimumpalga tõstmisel 1000 euroni, mida soovitas teha pankur ja ettevõtja Indrek Neivelt, pole majanduslikku sisu, ning hoopis otstarbekam oleks tõsta maksuvaba miinimumi, vahendab ERR uudisteportaal riigikogu liikme, endise rahandusministri Aivar Sõerdi (Reformierakond) seisukohta.

Pankur ja ettevõtja Indrek Neivelt rääkis eelmisel nädalal ETV saates «Terevisioon», et miinimumpalka kümne euro kaupa tõstes ei saavuta Eesti midagi ning see vaid süvendab meie probleeme, sealhulgas rahvastiku kadu. Seepärast arvab ta, et 2018. aastaks peaks miinimumpalk olema 1000 eurot.

Sõerdi sõnul pole põhiteema miinimumpalk, vaid üldine palgatõus. Ta ütles, et palgad kasvavad küll 6-7% aastas, kuid tõi näiteks hotellinduse madalad palgad (toitlustus- ja majutussektori keskmine brutopalk 2012. aastal oli 577 eurot).. Kui seal kasvaksid palgad isegi 10% aastas, ei jõutaks seal 2018. aastaks ka keskmise palgana soovitud 1000 euroni kuus.

E24Ȁriuudised
Toimetaja:
E24

Lugeja küsib: Kui ma töötan osalise tööaega kas minu puhkus on lühem kui 28 kalendripäeva?

Vastab tööinspektsiooni Ida inspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Kool:

Puhkuse kestus ei olene sellest, kas töötaja töötab täis- või osalise tööajaga, puhkust antakse nii mitu kalendripäeva, kui seadus ja töötajaga sõlmitud tööleping ette näevad. Osaline tööaeg ei tähenda osalist puhkust, seda saab sama palju kui täistööajaga töötamise korral. Töölepingu seaduse § 55 järgi eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole kokku leppinud pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Seega vähemalt 28 kalendripäeva puhkust on iga kalendriaasta eest ette nähtud igale töötajal, olenemata sellest kas ta töötab täis- või osalise tööajaga.