Üksikasjad

Avaldatud: 30 mai 2014

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Kelli Seiton

Valitsus kiitis eile avalikkuses kirgi kütva töövõimetoetuse seaduse eelnõu heaks ja saatis edasi riigikokku. Valdkonna inimesed aga leiavad, et 180 miljonit eurot Euroopa fondide raha kulutatakse valele asjale. Juhime tähelepanu reformi neljale kriitikat saanud aspektile.

Hindav riik?

Üks töövõimereformi küsitav aspekt on see, kuidas töövõimet hindama hakatakse. Sotsiaalkindlustusameti asemel tehakse seda nüüd töötukassas, kus töövõime hinnang kujuneb kahe hindamise koostöös. Esiteks paneb arst inimese terviseandmed kokku hinnatava täidetud ankeediga, kus too ise oma töövõimet hindab. Näiteks peab ankeedis määrama oma võimet tõsta ja liigutada pooleliitrist vedelikuga täidetud anumat. Kui saadud infost ei piisa, võib arst inimese ka visiidile kutsuda. Sotsiaalministeeriumi asekantsleri Rait Kuuse sõnul võiks visiiti vajada umbes 20% inimesi. Arsti hinnang läheb töötukassa juhtumikorraldajale, kes inimesega lõpuks ka näost näkku kohtub, saadud andmete ja vestluse põhjal lõpliku töövõime määrab ning edasisi tegevusi planeerib. „Täna määratakse inimesele protsent ja keegi ei vaata, mis edasi saab,” märkis Kuuse.

Loe edasi, kuidas töövõimet hindama hakatakse ja milline on kriitika reformile.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 29 mai 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Terhi Pääskylä-Malmström

Eestlased ei lähe põhjanaabri juurde kriminaalset elu elama või sotsiaaltoetusi nautima

Just sel kuul on Soome meedias aktiivselt polemiseeritud võõrtööliste, eelkõige eestlaste teemal. Kõigepealt kritiseeris põlissoomlaste partei eurokandidaat Jussi Halla-aho sotsiaaltoetusi, mida makstakse Soome riigikassast Soomes töötavatele eestlastele ja nende Eestis elavatele peredele. Sõna võttis ka partei esimees Timo Soini, kes küll rõhutas töötingimuste ja palkade võrdsusele soomlaste omadega, kuigi arvas, et erisoodustusi ei peaks saama need, kes nende rahastamises ei osale. President Toomas Hendrik Ilves kaitses oma kaasmaalasi ja tuletas meelde, et võõrtöölisedki maksavad Soomes makse.

Vestlesin sel teemal Helsingist pärit eesti keele tõlgi Mikko Haapaneniga, kes tunneb põhjanaabri juures tööl käivate eestlaste eluolu läbi ja lõhki. Tema töögraafik täitub nii arsti vastuvõttudest ja argistest kohtumistest tööhõiveameti esindajatega kui ka raskemat sorti kohtu- ja kriminaalasjadest. Sõltumata kurbadestki inimsaatustest, millega Haapanen oma tööl kokku puutub, on ta veendunud, et eestlased ei lähe põhjanaabri juurde kriminaalset elu elama või sotsiaaltoetusi nautima, vaid omakasupüüdmatult rasket tööd rabama.

Enamasti ei tea Soome saabujad neile kuuluvast abirahast midagi. Tegelikkuses võib neil olla õigus sadadele eurodele kuus näiteks Eestis elavatele järeltulijatele makstavate lastetoetuste näol. Võõras riigis sotsiaaltoetuse taotlemine on siiski paras pähkel ja Haapaneni sõnul vajab üks tavaline võõrtööline alguses abikätt ka lihtsamateski asjades.

Näiteks elukoha registreerimine on Soomes üpris keeruline, pealegi ei pruugi ametnikud igat ühismajutust elamiskõlbulikuks pidada. Ka pangakonto avamisega kaasnevad tihti üllatavad probleemid: pank võib nõuda näiteks töö- ja palgatõendeid või Soome ID-kaarti, mis on päris kallis ja ei kehti isegi reisidokumendina. Ehkki palka võib tänapäeval maksta ka välismaa kontole, vajatakse Soome kontot ikka veebipanga paroolide kättesaamiseks. Nendeta ei õnnestu asjaajamine näiteks Kela ehk pensioniameti e-teeninduses.

Ametlike andmete järgi elab Soomes umbes 40 000 eestlast, aga tegelikkuses võib neid olla juba pea 100 000. Mis saab, kui nad kõik hakkavad Soome riigi käest sotsiaaltoetusi nõudma? Kas põlissoomlastel on siiski õigus? Kas eestlastest võõrtöölised teevad Soome vaeseks?

Haapanen siiski nii ei arva: „Kui maksud makstakse Soome, ei näe ma mingit põhjust, miks riik peaks meile suureks abiks olevate võõrtööliste toetusi eirama. Soomele on siin töötavatest eestlastest nii palju kasu, et ega me kahjumisse ei jää.”

Ühest suvalisest ehitusest möödudes on temaga lihtne nõustuda: kuidas meie majad küll eestlasteta kerkiksid? Ja kes mind eestlastest bussijuhtide asemel küll kesklinnast koju sõidutaks?

Töökohta kaotada ei taha

Enamikul Soomes elavatel ja töötavatel eestlastel läheb hästi ning nad saavad palka nagu kord ja kohus. Probleemide puhul ei teata siiski tingimata, kuidas ja kelle poole pöörduda. Üldjuhul oskavad eestlased küll ametiühingutega liituda, aga kui tööl tekivad lahkarvamused, ei tihka nad ühinguga ühendust võtta. Kardetakse, et jäädakse tööst ilma, sest ka uusi tulijaid on jalaga segada.

Kui oma õiguste eest võitlevale töötajale kinga antakse ja ta asemele kohe uus eestlane palgatakse, on tegemist diskrimineerimisega, ning viimasel ajal on esimesed vaprad eestlased tööl toimunust Soome politseid teavitanud. Siiski on tavaline, et probleemolukorras n-ö lihtsalt kannatatakse ära. Peaasi, et palk laekub. Pealegi pole uut töökohta lihtne leida. Suur osa võõrtöölisi tuleb Soome tuttavate kaudu, aga kui on vaja uut töökohta, ollakse hädas.

Paljud sinisilmsed tulijad jätavad ka vajaliku taustauuringu tegemata arvates, et Soome tööandjaga on nagunii kõik korras. Soome firmad on väga osavad manipuleerijad. Näiteks koristusala ettevõtted pakuvad Haapaneni sõnul tihti osaajalist nn null-lepingut, mille alusel on lubatud ka täiesti töökohustusteta nädalad.

Tavaline on panna ka 20 aastat koristajana töötanud inimene praktikandi koha pealt alustama. Seetõttu on palgakulu miinimumis, kuigi töökohustused staažika töötaja omadest ei erine. Kaval, kas pole?

Eestlased omavahel ei suhtle, kui nad just väga lähedased pole. Kaasmaalast ei hakata ka probleemolukorras kaitsma, sest kardetakse tööandja sanktsioone.

Siin ongi näha Soome ja Eesti töökultuuride vist kõige suurem erinevus: seal, kus eestlased ülemuste ees kummardavad ning isegi keset puhkust nurisemata tööle naasevad, avaldavad soomlased probleemide tekkides ühiselt kõva häälega meelt ja hakkavad vajadusel streikima. Aga miks ka mitte? Soome seadus kaitseb eelkõige töötajat.

Soomlased jäävad tööta?

Põlissoomlaste Halla-aho kritiseeris oma sõnavõtus ka üldisemalt piiri tagant tulevat odavtööjõudu, mis viivat soomlaste töötuseni. Ilmselt ei teadnud ta, et väikesepalgalistel aladel pole Soomes piisavalt tööjõudu. „Soomlastest koristajaid lihtsalt pole,” märgib ka Mikko Haapanen. „Pealegi on meil miljon üle 65-aastast, kes vananevad ja vajavad hooldusõdede abi.”

Olukord on ideaalist siiski kaugel. Soomlastele on siin töötavatest eestlastest ilmselgelt kasu, aga mis saab eestlastest endist ja nende kodumaast?

Senikaua on lugeda kurbi lugusid ka eraldi elavatest rikutud peredest, kus isa, ema või mõlemad teenivad elatist teisel pool Soome lahte. Väikesele lapsele piisab mõnest nädalast, et vanematest võõranduda.

Siiski, nagu Mikko Haapanen rõhutab, elatakse Soomes üldiselt rahulolevalt, seaduskuulekalt ja tagasihoidlikult. Suur osa teenitud palgast saadetakse Eestisse ja kui seadusest kõrvale kaldutakse, on tegemist peaasjalikult kergete kuritegudega.

Kõigest hoolimata on eestlaste maine visa püsima. Soome meediat huvitavad peamiselt lõunanaabri passiga roolijoodikud ja kullapoe röövijad. Kui soomlase keldriuks ühel hommikul irvitab, on kahtlus kerge tulema: nähti ju kõrvaltänaval eile Eesti numbrimärgiga autot. Haapaneni austus eestlaste vastu on siiski vankumatu: „Ma tõesti imetlen meie vennasrahvast. Neil on meeletu töömotivatsioon ja nad on tõelised ellujääjad, kes ei anna alla isegi siis, kui asjad hakkavad kiiva kiskuma. Ikka aetakse kõik korda ja alustatakse otsast peale.”

Raske on temaga mitte nõustuda.

Üksikasjad

Avaldatud: 30 mai 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

«Töötaja arvuti varastati autost. Tööandja soovib kaotatud arvuti eest töötajalt nõuda summa, mis võrdub arvuti jääkväärtusega. Arvuti on kaks aastat vana ning hetke jääkväärtus on turuhinnast ligi kaks korda suurem. Samas on lepingus kirjas, et kui vara kaob või saab kahjustada, kannab Töötaja vastava kahju eest materiaalset vastutust vastavalt kehtivale seadusandlusele. Kas tööandja tegutseb ikka seadustega kooskõlas?» küsib lugeja.

Vastab jurist Tanel Melk advokaadibüroost LMP.

Selleks, et töötaja vastu kahjunõue esitada, tuleb tuvastada töötaja poolt töökohustuste rikkumine ja rikkumise ulatus.

Kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. Kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks.

Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra.

Seega suure tõenäosusega töötaja 100% arvuti väärtusest (sh jääkväärtusest) hüvitama ei pea, kuid konkreetsema vastuse andmine eeldab asjaoludega põhjalikumat tutvumist.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Üksikasjad

Avaldatud: 29 mai 2014

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Valitsus otsustas algatada töövõimetoetuse seaduse eelnõu, mis reguleerib töövõime hindamist ning töövõimetoetuse määramist ja maksmise tingimusi. Eelnõu on osa töövõime reformist, millega soovitakse pakkuda tervisekahjustusega inimestele kompleksset abi tööturul osalemiseks, arvestades iga inimese individuaalseid vajadusi ja võimalusi.

Eelnõuga tekib inimesel õigus ja võimalus saada töötukassast rahalist toetust ja töölesaamiseks vajalikku igakülgset abi. Toetuste ja teenuste saamise eelduseks on, et inimene kasutab talle pakutavaid võimalusi, et oma töölesaamise väljavaateid suurendada. Tööealisi inimesi ei paigutata edaspidi pensioniskeemi, neid käsitletakse tööturu ja tööhõive kontekstis.

Töövõimetoetuse seaduse eelnõuga luuakse uut liiki toetus – töövõimetoetus – ning lõpetatakse töövõime kaotuse protsentide ja töövõimetuspensionide määramine. Uus hindamismetoodika ei ole seotud püsiva töövõimetuse protsentidega ning töövõime hindamisel ei lähtuta inimesele varem määratud töövõime kaotuse ulatusest.

Töövõimetoetust on õigus saada inimesel, kellele on määratud osaline töövõime või kellel töövõime puudub. Töövõimetoetust makstakse kahes suuruses. 180 eurot osalise töövõimega inimesele, 320 eurot puuduva töövõimega inimesele. Teatud sissetulekupiirist (640 eurot) alates hakatakse toetust vähendama.

Töövõimetoetust indekseeritakse igal aastal pensioniindeksiga. Toetuse suurus säilitatakse varasema töövõimetuspensioni suuruses, kui varasemalt oli inimesele määratud töövõime kaotus vähemalt 2 aastaks ning töövõimetuspension oli suurem kui töövõimetoetus.

Riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud töövõimekaotuse protsentide määramise ja töövõimetuspensionide kadumisega kaovad ka eriseaduste alusel makstavad töövõimetuspensionid. Uude töövõime toetamise skeemi inimese töökohast või kutsealast tulenevaid eritingimusi ei looda. Ametnikele (sh eriteenistustele) ei tule erisusi toetuse suuruses ega aktiivsusnõuetes. Tööst tingitud riskide katmine tagatakse tööandja poolt, seega kohtleb töövõime toetamise skeem töövõimeprobleemidega inimesi võrdselt.

Reformi põhialused on välja töötatud arvesse võttes rahvusvahelist praktikat, OECD riikide töövõimetusskeemide analüüse ja nende põhjal koostatud soovitusi, PRAXISe poolt tehtud analüüse ning riigikontrolli soovitusi. Analoogseid reforme on teinud mitmed riigid.