Üksikasjad

Avaldatud: 20 mai 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

«Minu korraline puhkus õpetaja ametikohal (56 päeva) määrati ajavahemikku 23.06-16.08 2014. Kas on seadusega kooskõlas, et puhkus algab riigipühal ja siis nende päevade eest (23.06 ja 24.06 - riigipühad) puhkusetasu ei maksta?» küsib pedagoog.

Vastab Tiit Kruusalu METI personaliabist.

Eelistaksin mõelda, et Teie tööandja on puhkuste ajakava koostamisel eksinud töölepinguseaduse § 54 lõike 3 vastu teadmatusest. Nimelt öeldakse seal, et põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi.

Jättes välja pühad 23. ja 24. juuni, peaks Teie puhkus olema 25.06.- 19.08.2014. Kuna 20. august on samuti püha, siis esimeseks tööpäevaks jääb 21.08.2014.

Loomulikult on tööandjal võimalus puhkuste ajakava veel muuta, sest selle kinnitamise viimaseks tähtajaks jääb 31.03.2014. kuid igal juhul tuleb puhkusepäevade arvestusest välja jätta rahvus- ja riigipühad.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Tarbija24»Puhkus
Toimetaja:
Hanneli Rudi

Üksikasjad

Avaldatud: 19 mai 2014

• MAKSUKORRALDUSE SEADUS
• Äripäev

Juulist alustav töötajate register annab maksuametile õigusi juurde, näiteks võib ametnik takistada isiku lahkumist töökohast.

Seda lubab muutunud maksukorralduse seadus, juhul kui tekib probleeme isiku tuvastamisel tema töökohas. Maksuameti teatel kasutatakse seda aga vaid äärmuslikel juhtudel.

Lisaks mainitud seadusemuudatustele on ettevõtjail tekkinud teisigi küsimusi, näiteks, kuidas hakkab töötajate registrisse kandmine välja nägema. Teenindusettevõtetel pole aga selge, kuidas registreerida ajutist tööjõudu, eelkõige neid inimesi, kes tulevad suveks tööle, kuid otsustavad mõne päeva möödudes ametipostilt lahkuda, jättes sageli sellest tööandja teavitamata.

TÄISPIKKUSES NÄEVAD SEDA LUGU ÄRIPÄEVA TELLIJAD.

Üksikasjad

Avaldatud: 19 mai 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib:
Kas mul on õigus tööd või kahjutasu nõuda, kui osutusin konkursil valituks, kuid tööandja venitab tööle vormistamisega? Mulle anti suuline lubadus, et saan 1. maist tööle asuda, kuid nüüd selgus, et mu tööle asumine kandub teadmata kaugusesse.

Olen heauskselt oodanud tööle asumist. Millised õigused mul antud olukorras on? Kas mul on õigus nõuda hüvitist, kui tööle vormistamist venitatakse minust olenemata põhjustel? Kas tulevane tööandja võib lõpuks ka keelduda mind tööle vormistamast? Kaotasin ka teise pakutud töökoha, mistõttu olen praegu töötu.

Vastab Põhja inspektsiooni tööinspektor- jurist Kaia Taal:

Töölepingu seaduse (TLS) § 82 järgi on töölepingust taganemine keelatud. Tööleping ehk kokkulepe on sõlmitud, kui pooled on jõudnud kokkuleppele olulistes tingimustes. Olulised tingimused piiritlevad pooled ise. Eelduslikult on need tehtav töö, makstav tasu jm.

Tööle nn vormistamata jätmine ei takista tööle asumist, kuigi TLS eeldab, et kirjalik tööleping sõlmitakse ja töötingimused esitatakse töötajale kirjalikult enne tööle asumist. Tahteavaldused, mille alusel võib lugeda kokkuleppe sõlmituks, võivad olla otseste tahteavaldustena ka suulised või kaudsete tahteavaldustena ka mingi teona väljendatud.

Seega olenevad Teie õigused sellest, kas ja millistel tingimustel (sh tööle asumise aeg) kokkulepe on saavutatud ja kas need kokkulepped on vaidluse korral tõendatavad.

Kui töötaja tahe kattub tööandja ettepanekuga tööle asumiseks alates 1. maist ja ta on oma nõusoleku tööandjale edastanud, siis on kokkulepe sõlmitud ning alates 1. maist on töötajal õigus nõuda tööd või hüvitist keskmise töötasu ulatuses, kui töö mitteandmine pole põhjustatud töötajast ja töötaja on töö tegemiseks valmis (TLS § 35). Samuti on töötajal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda, kui tööandja rikub oluliselt kohustust, sh kohustust tööd anda (TLS § 91 lg 2), ning tööandjalt sellega seonduvalt hüvitist saada enda kolme kuu keskmise (kui töösuhe on alles alanud, siis kokkulepitud -) töötasu ulatuses (TLS § 100 lg 4).

Kui lepingupooled jäävad eriarvamustele õiguste ja kohustuste osas, on neil õigus pöörduda töövaidlusorganisse, s.o. töövaidluskomisjoni või kohtusse.

Üksikasjad

Avaldatud: 16 mai 2014

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Pensionikeskus

Teisest sambast põgeneja satuks hätta
Kui laseme inimestel teisest sambast lahkuda, siis inimeste säästud ei suurene, hoiatab Swedbank Investeerimisfondide juhatuse esimees Kristjan Tamla.

Äripäev püüab vaid 12 kogumisaasta järel hinnata pensionisüsteemi, mille tegelik positiivne mõju peaks tekkima pärast 30-40aastast kogumist.

Sageli unustatakse, et mitmel aastal ei saanud inimesed teise sambasse sissemakseid tehagi või said seda teha vaid piiratud mahus. Kahjuks langes see periood, 2009-2011 kokku viimase aastakümne parimate tõusuaastatega maailma aktsiaturgudel. Pealegi olid palgad 12 aastat tagasi tänasega võrreldes kohati 2,5 korda madalamad. Teisisõnu, teise sambasse praeguseks kogunenud sääste tuleb hinnata süsteemi algusaastatel tehtud oluliselt väiksemate sissemaksete valguses.

Tasub vaadata, kui palju oleks keskmist palka teenival inimese igakuised esimesest sambast saadavad pensionimaksed täna suuremad, kui ta poleks otsustanud pensioni kogumissüsteemiga liituda. Teiseks tuleb püüda hinnata, kas väikese igakuise pensionilisa põhjused peituvad vaid teise samba kogumisfaasis või on need seotud ka väljamaksete faasiga.

Esimesest sambast saadavad pensionimaksed sõltuvad suures plaanis kahest tegurist: kõigile pensioniealistele ühesugusest igal aastal riiklikult kehtestatud pensioni baasmäärast (tänavu 135 eurot ja töötatud aastate jooksul teenitud sissetulekust võrreldes Eesti keskmisega. Selle kohaselt ulatub keskmist palka teeniva ning 12 aastat töötanud inimese esimese samba pension täna 194 euroni kuus. Inimestel, kes on liitunud kohustusliku kogumispensioni süsteemiga, on see summa ligikaudu 10 euro võrra väiksem, sest osa sotsiaalmaksust on suunatud teise sambasse. Tänaseks on teise sambaga algusaastail liitunud ja keskmist palka teeninud inimesel pensionikontole kogunenud pea 6000 eurot. Teise samba väljamakseid pakkuvad kindlustusseltsid lubavad selle pealt 26-30 euro suurust kuist pensionilisa.

Eesti majandus ja siin kogutavad säästud on ja jäävad ka edaspidi maailma mõistes imepisikeseks. Nii nagu on suhteliselt väike meil tegutsevate pankade arv, ei ole põhjust oodata ka suurt hulka pensioni väljamaksete tegijaid – praegu pakub seda teenust vaid kolm ettevõtet. Inglismaal, kus pensioni väljamaksete turg on üks arenenumaid, on teenusepakkujaid pea kümme korda rohkem.

On tervitatav, et madala säästmis- ja investeerimiskultuuri arendamiseks pakutakse välja lahendusi. Nende eesmärk peaks olema eelkõige suunatud säästude suurenemisele. Kui aga laseme inimestel teisest sambast lahkuda, saavutame pigem vastupidise tulemuse.

Vabatahtlik säästmisharjumus on enamikul tööealistel inimestel Eestis kahjuks vähene. Seda näitab kas või kolmanda sambaga liitunute ja sinna aktiivselt säästjate väga väike hulk teise sambaga võrreldes – seda hoolimata kolmandale sambale kehtivast tulumaksusoodustusest. Vabatahtlikku pensionisambasse on inimesed täna kogunud pea 18 korda vähem raha kui kohustuslikku teise sambasse. Ehkki pensionisüsteem on mõeldud kolmesambalisena, ei toimi ta nii. Enamiku inimeste ainsaks tegelikuks säästuks on kohustuslik II sammas. Kui muudame selle vabatahtlikuks, toob see paarikümne aasta pärast kardetavasti kaasa hulga hädasolevaid inimesi ning olulise surve riigieelarvele ja maksumaksjale.