Üksikasjad

Avaldatud: 21 mai 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib:
Tööandja väidab mulle, et on mind 2014. aasta algusest tööle võtnud (töölepingule), olen täheldanud, et ta maksab makse, mis tuleb tööandjal riigile maksta, korduvalt on ta mulle kui töötajale väitnud, et ma olen tema ettevõttes töölepinguga tööl. Kas temapoolne suusõnaline väide kinnitab seda, et mul on õigus nõuda töölepingu seadusest tulenevaid õigusi?

Ma ei ole töölepingut siiani paberkandjal näinud ja seda allkirjastanud, tööandja väidab, et tal ei ole selleks aega olnud.

Vastab advokaadibüroo LMP OÜ jurist Tanel Melk

TLS § 4 lg 2 teisest lausest tulenevalt loetakse tööleping sõlmituks ka juhul, kui töötaja nõustub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Ütlete, et olete tööle asunud alates 2014. a algusest, töötasu Teile makstakse ning tööandja tasub Teie eest ka kohustuslikke makse. Kui kõik tingimused on täidetud, on Teil olemas kehtiv tööleping. Kirjaliku vormi mittejärgimine ei muuda sõlmitud töölepingut tühiseks. Järelikult võib tööleping olla ka suuline.

Võimalike arusaamatuste vältimiseks soovitame siiski tööleping vormistada kirjalikult. Mida ammendavamalt ja täpsemalt on töölepingu tingimused kirjalikult vormistatud, seda suuremad on poolte eeldused lepingu täpseks täitmiseks.

Töölepingu seadusest (TLS § 4 lg 2) tuleneb ka nõue töölepingu kirjalikuks sõlmimiseks. Võiksitegi sellele viidata tööandjaga suheldes. Ilmselt ei ole viide ajapuudusele töölepingu allkirjastamiseks piisav põhjendus, miks jätta töötajaga tööleping kirjalikult sõlmimata. Töölepingule alla kirjutades pange tähele, et selles oleks märgitud tegelik tööle asumise aeg.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: .

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Üksikasjad

Avaldatud: 20 mai 2014

• MAKSUKORRALDUSE SEADUS
• Äripäev

Juulist toimima hakkav tööregister peaks vähemasti idee poolest tööandja elu lihtsamaks tegema: selle asemel et andmeid töötajate kohta anda mitmele asutusele korraga, piisab nüüd maksuametisse teatamisest. Hoolimata mõningatest piiripealsetest juhtumitest ja üksikutest küsitavustest on tegu õige asjaga.

Äripäeva arvates peaks ausal ettevõtjal töötajate registri toimima hakkamise üle ainult hea meel olema, sest selle eesmärk on hea õige: vähendada ümbrikupalku. Ümbrikupalkade vähenemisest võidab iga aus ettevõtja, sest mustalt makstud palk tähendab alati ka ebaausat konkurentsi. Tõsi, osa sektorite esindajaid on kahtlust avaldanud, kas töötajate registri loomine ümbrikupalku vähendab. Ühte ja ainsat võluvitsa, mis ümbrikupalgad maa pealt kaotaks, mõistagi ei ole: kui oleks, ei tuntaks sellist nähtust enam. Ent kui selle ühe meetme mõju ühtlasi ka tööandja elu muus mõttes lihtsamaks teeb, ei peaks seda laitma.

Uue korra kohaselt peab andmed töötamise kohta maksuametile edastama enne seda, kui inimene tööd alustab – enne oli sellega aega seitse päeva. Selles olukorras polnud maksuametnikul eriti midagi teha, kui ehitusplatsitäis töömehi talle teatas, et on esimest päeva tööl. Seda argumenti enam tarvitada ei saa, sest andmed peavad nüüd registrisse jõudma enne, kui töötegija töökohale. Muidugi võib väita, et see, kes ümbrikupalka maksta tahab, ei kavatsegi töötajaid registreerima hakata, ja maksab ikka ümbrikupalka edasi. Üks seadusemuudatus tõepoolest seaduste eirajat seaduskuulekaks ei tee, ent nõnda, nagu tilk uuristab kivisse augu, suureneb seaduskuulekus ajapikku mitmete tegurite koosmõjus. Arusaamine, et makse maksab ja tuleb maksta, on Eesti ühiskonnas süvenemistrendis. Töövõtja mõistab, et ümbrikupalga vastuvõtmisega võib ta saada küll lühiajalist kasu suurema netosissetuleku näol, aga pikemaajalises perspektiivis jätab ta ennast ilma sotsiaalsetest garantiidest. Seega on tal mõistlik eelistada tööandjat, kes maksab makse ausalt.

1000 euro ja autode maksumuudatustega kaasas käinud seaduseandja kiirustamisest ja kehvast kommunikatsioonist hellaks tehtud ettevõtjal võib uue seaduse rakendumisega seoses muidugi mõningaid hirme olla.
Maksuameti pakutavate koolituste aega jääb tõepoolest napiks. Samas, ega aktiivne hoiak enese seadusemuudatustega kursishoidmisel siiamaani kellelegi kurja teinud. Tõsi, mõningad piiripealsed alad muidugi sellelgi seadusel. Keerulisem on seadust täita neil tööandjatel, kes kasutavad palju hooajalist tööjõudu. Samuti nendel, kellel probleeme kaadri voolavusega: kui päevakese tööd teinud otsustavad hulkade viisi hõlmad vöö vahele panna, siis läheb maksuametile teatamine tihedaks tõesti. Ent kaadri voolavus on probleem, mis vahest mõnel muulgi põhjusel lahendamist väärib. Ja kui maksuametisse teatamine käib ühtlasi ka haigekassa ja töötukassaga suhtlemise eest, siis läheb asi ju lihtsamaks.

Üksikasjad

Avaldatud: 21 mai 2014

• Eesti Tööandjate Keskliit
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Riigikogu võttis kolmapäeval vastu seaduse, mis võimaldab tööinspektsioonil kasutusele võtta uue elektroonilise kanalina kliendiportaali.

Praegu on tööinspektsiooniga võimalik suhelda posti, telefoni ning e-posti teel ja isiklikult kohale minnes, teatas BNS-ile riigikogu pressiteenistus.

Tööinspektsiooni kliendiportaali kasutuselevõtmist takistas praegu kehtivas seaduses olev nõue esitada dokumendid kirjalikult. Kliendiportaali loomise eesmärk on võimaldada klientidele selle kaudu lihtsamat ja kiiremat elektroonilist suhtluskanalit erinevates toimingutes. Veebilehe abil saavad erinevad pooled inspektsiooniga elektrooniliselt suhelda ja dokumente vahetada.

Seaduses muutub ka tööõnnetusest ja töötajale tööõnnetuse tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest teatamise skeem. Uue korra kohaselt hakkab edaspidi arsti asemel tööandjat tööõnnetusest ja tööõnnetuse tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest teavitama tööinspektsioon. Samuti saab tööinspektsioon luua vastu võetud seaduse alusel ohutu tööelu andmekogu.

Seadus jõustub 1. septembril.

Allikas: BNS

Üksikasjad

Avaldatud: 20 mai 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib:
Kas tööandja võib mulle esitatud töölepingu ülesütlemisavalduse tagasi võtta, kuigi ma olen sellele juba alla kirjutanud?

Vastab Tööinspektsiooni teavituse peaspetsialist-nõunik Niina Siitam:

Töölepingu seaduse § 95 lõike 1 kohaselt tuleb tööleping üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Avaldus on kättesaamisest arvates kehtiv. Töötaja võib avalduse kättesaamist oma allkirjaga kinnitada, aga avalduse kehtivusele see mõju ei avalda.

Töölepingu ülesütlemisavalduse näol on tegemist tahteavaldusega, mille tagasivõtmist reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 72. Tahteavalduse võib selle teinud lepingupool tagasi võtta juhul, kui tahteavaldusega ühel ajal jõuab saajani tagasivõttev tahteavaldus. Muudel juhtudel pärast tahteavalduse kehtima hakkamist ei ole võimalik tahteavaldust enam tegija poolt tagasi võtta ega tühistada.

Seega on tööandjal ühepoolselt õigus ülesütlemisavaldus tagasi võtta, kui ta koos sellega esitab tagasivõtva avalduse. Pärast ülesütlemisavalduse töötajale kätteandmist on ütlemisavaldus kehtiv ja seda on võimalik tagasi võtta vaid poolte kokkuleppel. Ettepaneku ülesütlemisavaldus tagasi võtta võib tööandja teha kuni avalduses näidatud töölepingu lõppemise kuupäevani. Soovitav on sel juhul vormistada sellesisuline kokkulepe kirjalikult.