Üksikasjad

Avaldatud: 29 mai 2014

• RAVIKINDLUSTUSE SEADUS
• Sotsiaalministeerium

Alates 1. jaanuarist 2015 saab tööandja töövõimetuslehte välja kirjutada ja esitada vaid elektroonilisel kujul. Muudatus kiirendab haigekassast töövõimetushüvitiste saamise aega. Samuti muutub kogu protsess paberivabaks, mis hoiab kokku kulusid nii tööandjale kui riigile.

Digitaalse süsteemi arendus valmis juba eelmise aasta lõpus. Käesolevast aastast on süsteemiga liitumine olnud kõigile tööandjatele vabatahtlik.
Märtsi lõpuks esitati 55% kõigist töövõimetuslehtedest digitaalselt ja süsteemiga on liitunud juba üle 8000 tööandja.

„Tulemused on näidanud, et ettevõtjad on süsteemi kiiresti omaks võtnud isegi siis, kui selleks puudub seadusest tulenev kohustus,“ ütles tervise- ja tööminister Urmas Kruuse. „Tegemist on järjekordse tiigrihüppega, mis lihtsustab töötajate ja tööandjate igapäevaelu,“ lisas Kruuse.

Andmete elektroonilise esitamise aeg haigekassale on tööandjatel lühenenud kordades. Teenust kasutanud ettevõtete töötajad saavad hüvitise kätte üldjuhul juba järgmisel päeval.
Kui tehnilistel põhjustel ei ole võimalik andmeid elektrooniliselt edastada, võib töövõimetuslehe välja kirjutada ka paberkujul.

Elektroonilise töövõimetuslehe väljakirjutamise ja esitamise sätted jõustuvad 1. jaanuarist 2015. 2014. aastal võib töövõimetuslehte välja kirjutada kas paberil või elektrooniliselt.

Täpsemat infot leiate Eesti Haigekassa kodulehelt:
www.haigekassa.ee/tooandjale/toovoimetusleht

Parimat,
Armo Vask Sotsiaalministeeriumteavituse peaspetsialist

Tel: 626 9304
Mob: 5666 8581

Üksikasjad

Avaldatud: 28 mai 2014

• RAVIKINDLUSTUSE SEADUS
• Postimees

Seoses hiljuti meedias kajastatud juhtumiga Soomes vältimatut arstiabi vajanud ravikindlustamata eestlasega, uuris Tarbija24 haigekassalt, kuidas peaksid periooditi välismaal töötavad inimesed oma tervist kindlustama.

Möödunud nädalal kajastas Eesti meedia juhtumit, kus eestlasest ehitaja vajas Soomes infarkti tagajärjel vältimatut arstiabi. Paraku polnud mees aga ravikindlustatud ja alustas seetõttu raviarvete tasumise üle hiljem kohtuteed haigekassaga.

Haigekassa välissuhete osakonna assistent Kadri Eisenschmidt selgitas, et Euroopa Liidus kehtivad isiku suhtes tavaliselt selle riigi sotsiaalkindlustusalased õigusaktid, kus ta töötab.

Seega peabki inimene kõigepealt uurima, millised tingimused peavad olema täidetud kindlustuse saamiseks ja milliseid toiminguid ta kindlustuse saamiseks ise tegema peab (vastupidiselt Eestis kehtivale korrale peab isik tihti endale ise kindlustust taotlema). Kui ta oma töökohariigis ei täida kõiki tingimusi, mis on vajalikud kindlustuse saamiseks, peaks ta tegema endale erakindlustuse.

Eisenschmidt nentis, et Eesti haigekassa ei ole pädev kommenteerima Soome seadusandlust ega oska jagada informatsiooni selle kohta, kuidas saada Soomes töötades ravikindlustust.

«Üldjoontes teame, et Soome puhul hakkab sotsiaalkindlustussüsteem kehtima vähemalt 4 kuu pikkusest töölepingust alates. Kui tekib olukord, kus eelmise töösuhte kaudu kehtinud ravikindlustus lõppeb ja uue töösuhte kaudu veel ravikindlustus ei kehti, tasub mõelda eraravikindlustuse võimalustele,» selgitas ta. Eestikeelset infot Soome sotsiaalkindlustussüsteemi kohta leiab siit.

Eisenschmidt tõdes, et juhtumite hulk, kus haigekassa peab esitama välismaal vältimatut arstiabi saanule nõude, pigem kasvab. Nende nõuete hulk jääb esialgu veel alla 100. Isikuid on aga veelgi vähem, kuna ühe isiku kohta võib saabuda mitu arvet. «Arvestades, et teiste ELi liikmesriikide poolt Eesti Haigekassale esitatud arveid on tuhandetes, siis nõuete arv ei ole suur,» lisas ta.

Enamlevinud riigid, kus kindlustamata ELi ravikindlustuskaarti kasutatakse on Saksamaa, Soome, Rootsi, Hispaania.

Tarbija24»Tervis
Toimetaja:
Liis Velsker

Üksikasjad

Avaldatud: 29 mai 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Bianca Mikovitš

Lapse suvine töölesaamine sõltub eeskätt lapse enda ettevõtlikkusest ning tahtmisest tööd teha. Ka on hooajalisi tööpakkumisi rohkem kui mullu.

Tallinna kesklinnas liikujatele on suviti silma jäänud valjuhäälne lehepoiss, kelle müügitöö on nii hea, et ta on lehte suutnud müüa isegi ajakirjanikele endile.

Teeneline lehepoiss Valter Õunapuu jagab nüüd juba ise uutele lehelastele teadmisi ja kogemusi, kuidas selles äris edukas olla ning juhendab neid igapäevases töös.

Artikkel jätkub ...
Parima lugemiselamuse saamiseks loe teisi Maalehe artikleid digilehest.

Üksikasjad

Avaldatud: 27 mai 2014

• TÄISKASVANUTE KOOLITUSE SEADUS
• Ärileht

Kristiina Viiron

Arvesse läheb nõutava aine hinne, lõputunnistuse keskmine hinne või sisseastumiseksam.

Neile, kes lõpetasid gümnaasiumi ajal, mil riigieksameid veel ei tehtud, või on keskharidust tõendava tunnistuse saanud kutsekoolist, ei pea kõrgkooli tasuta kohad sõltuvalt erialast püüdmatuks jääma. Kui riigieksami tulemust ei ole ette näidata, küsivad koolid vajalikus aines lõputunnistusele saadud hinnet või lõputunnistuse keskmist hinnet. Samuti on erialasid, millele õppima asumine sõltub täielikult sisseastumiseksami tulemusest. Iga meie riiklik kõrgkool pakub ka töötavale täiskasvanule mõeldud nn kaugõpet, kus sessidel käiakse kord kuus või harvemgi ning põhirõhk on iseseisvalt õppimisel. Täiskoormusel õppetöö kaugõppes on tasuta ning kaugõppe tudengile laienevad kõik üliõpilasele mõeldud õigused ja sotsiaalsed garantiid.

Tartu ülikooli vastuvõtu peaspetsialist Kaja Karo ütles, et nende ülikooli kaugõppesse ehk avatud ülikooli õppesse tulija saab küll ka riigieksami alusel teatud erialadele õppima asuda, aga selle olemasolu ülikool ei eelda.

Näiteks soovides hakata õppima Tartu ülikooli avatud ülikooli õppes eripedagoogikat, kus on tänavu 20 õppekohta, kujuneb pingerida eesti keele ja matemaatika riigieksami tulemuse või lõputunnistusel oleva hinde järgi (kummagi osakaal on 25%) ning 50% ulatuses motivatsioonikirja alusel.

Soovides aga sisse saada Tartu ülikooli Pärnu kolledžisse turismi- ja hotelliettevõtlusse (24 õppekohta), tuleb teha neljast osast koosnev kirjalik sisseastumiseksam, mille paremusjärjestus ongi õppima pääsemise alus.

Vastuvõtueksam

Tallinna ülikooli kaugõppesse ehk tsükliõppesse sissesaamisel ei ole samuti riigieksamite olemasolu nõutav. Ja kuigi kooli koduleheküljelt võib esmapilgul välja lugeda, et paljudele erialadele, sh tsükliõppesse õppima pääsemise tingimuseks on riigieksam, siis paljude erialade lähema tutvustuse juurde on märgitud, et „kandidaadid, kes ei ole sooritanud riigieksameid, saavad kõrghariduse esimese astme õppekavadele kandideerides vastuvõtupalli 100% ulatuses vastuvõtueksami tulemusest”.

Tallinna ülikoolis saab tsükliõppes õppida näiteks klassiõpetajaks (20 kohta), kehakultuuri (20 kohta) ja sotsiaaltööd (50 kohta).

Eesti maaülikoolis saab kaugõppes õppida kahel õppekaval: maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine ning tehnika ja tehnoloogia. Puuduolev riigieksam asendatakse lõputunnistuse keskmise hinde või vastuvõtukatsega.

Kõigis kolmes eelnimetatud koolis koostatakse kaugõppesse pürgijatest ja päevase õppe tudengikandidaatidest eraldi pingeread. Teisiti talitab Tallinna tehnikaülikool, kus erialadele, millel pakutakse nii kaugõpet kui ka statsionaarset õpet, kandideeritakse samas pingereas.

Kaugõppes saab TTÜ-s õppida näiteks elektrotehnikat ja halduskorraldust. Kui riigieksamit ei ole, tuleb teha sisseastumiskatse.