Artiklid
- Üksikasjad
Poeketid tunnistavad, et kui muidu on klienditeenindaja ameti kehva maine tõttu inimesi raske leida, siis suveks on töölesoovijaid palju. Kaupluses tahavad siis töötada nii õpilased kui ka õpetajad.
Nii nagu igal suvel, värbab ABC Supermarkets tänavugi töötajaid Solarise toidupoodi ja Comarketitesse. Ettevõtte juhatuse liikme Andrus Põllu sõnul on nende keskmine suvetöötaja innukas gümnasist, värskelt keskhariduse kättesaanu või ülikooli esmakursuslane.
Üks neist on 19-aastane Merilin Heinlaid, kes lõpetab praegu gümnaasiumi. Eelmisel suvel pani ta end proovile Solarise toidupoes ning see kogemus innustas teda klienditeenindajaks kandideerima tänavugi. Mullu valiti Heinlaid koguni kaupluse kuu parimaks töötajaks.
Sel suvel töötab ta osakoormusega Comarketis. «Mulle tundus, et see on hea võimalus töökogemuse saamiseks ja taskuraha teenimiseks,» põhjendas neiu oma valikut.
ABC Supermarkets pakkus Tallinnas ja selle lähiümbruses suveks tööd 20 inimesele, kes leiti nii oma töötajate kui ka avaliku reklaami kaudu.
Põllu hinnangul on klienditeenindaja amet noortele hea proovikivi ja võimalus saada esimesi töökogemusi. «Meil on palju ka neid, kes on just suvetöö kaudu leidnud endale selle, mida nad teha armastavad.»
Ettevõte maksab suvetöötajatele sõltuvalt ametikohast 460–620 eurot brutopalka kuus. «Mida laiapõhjalisemaid ülesandeid on noor valmis tegema, seda suuremat töötunnitasu saame maksta,» nentis Põld.
Suveabilisi palkavad innukalt ka teised poeketid. Rimi Eesti ootab suveks tööle ligi sada inimest. Paljudesse poodidesse on töötajad ka juba leitud.
Soovija leiab ise tee
Rimi Eesti alustas äsja ka suure värbamiskampaaniaga, et leida oma ridadesse ambitsioonikaid noori pikemaks ajaks. Värbamiskampaania klipis meelitatakse soodsamate spordi- ja terviseteenustega, tasuta vene- ja ingliskeelse õppega ning tublimatele lubatakse ülikooli stipendiumit. Suvetöötajad neist soodustustest paraku osa ei saa.
«Kuna me maksame iga sellise soodustuse pealt erisoodustuse maksu, siis tahame, et inimesel oleks meie juures tulevikku,» rääkis Rimi pressiesindaja Katrin Bats, kes pidas loomulikuks, et neist saavad osa katseaja läbinud töötajad.
Palka saavad Rimi suvetöötajad sama palju kui põhitöötajadki, kuid palga suurust pressiesindaja Katrin Bats siiski ei avaldanud. «Kindlasti ei ole meil väiksem palk kui teistes kauplustes.»
Selveri avalike suhete juhi Annika Vilu sõnul on suveabilisi lihtsam leida kui pikaajalisi töötajaid. «Seejuures ei kandideeri suveks tööle pelgalt õpilased, vaid ka näiteks õpetajad, kellel on pikk suvepuhkus ja soov lisaraha teenida,» möönis ta.
Eraldi kampaaniat Selver suvetööliste leidmiseks ei tee. «Enamasti leiavad noored meid ise üles,» märkis Vilu. «On ka selliseid abilisi, kes tulevad igal suvel tagasi ja nii juba aastaid.»
Teenindajate brutokuupalk jääb Selveris vahemikku 500–600 eurot, sõltuvalt kogemusest ja panusest. Sportimisvõimalustest, massaažidest ja muudest hüvedest saavad suvetöötajad samuti osa.
Niisamuti laienevad kõik soodustused Prisma ja Maxima suveabilistele. Maxima pakub suveajaks täisealistele noortele Tallinnas ja Pärnus lisaks tasuta majutust ning vajadusel kompenseerib sõidukulu.
«Huvi suvise töövõimaluse vastu on suur, meile on juba tänaseks laekunud mitusada sooviavaldust,» märkis Maxima Eesti brändi- ja kommunikatsiooniosakonna direktor Ty Lehtmäe. «Paljud noored hindavad võimalust teha oma esimesed sammud tööjõuturul just suveperioodil paindliku graafiku alusel.»
Saalitöötaja saab Maximas 500–600-eurost brutokuupalka, Lehtmäe sõnul võib kassatöötaja hea teeninduse eest saada lisaks preemiat ja muid lisatasusid. «Töötasud on väga erinevad, sõltudes näiteks ametikohast ning vastavalt seadusele võimaldatud töötatud töötundide arvust,» selgitas ta.
Samasugust palka, 475–645 eurot kuus, maksab ka Prisma Peremarket, kes ootab suveks tööle umbes 45 inimest. Praeguseks on täidetud enam kui pooled kohad.
Tarbija24»Töö
Autor:
Piret Lakson
- Üksikasjad
«Meie asutuse peakontor asub Tallinnas ja seal toimuvad koolitused. Minu töökoht ei ole Tallinnas. Töötan graafiku alusel summeeritud tööajaga. Koolitusele edasi-tagasi sõiduks kulub kokku ligi neli tundi. Tavaliselt on koolituse pikkuseks neli töötundi ja nii läheb ka graafikusse kirja. Kas nii on õige?» küsib lugeja.
Vastab Tiit Kruusalu METI personaliabist.
Jah-ei vastust olemasolevate andmete põhjal ei saa anda. Reeglina ei lähe sõit tööle ja töölt koju arvesse tööajana. Samamoodi tuleks üldjuhul vaadelda ka koolitusele sõitu. Teiselt poolt tuleks aga arvestada Teie tavapärast töölejõudmise aega ning hinnata ajalist proportsiooni, kui palju kulub Teil koolitusel käimiseks rohkem isiklikku aega?
Kõigi asjaolude lõplikuks hindamiseks tuleks tutvuda Teie töölepinguga ja kui on siis ka tööandja poolt kehtestatud töökorralduse reeglitega.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
Tarbija24»Lugeja küsib
Toimetaja:
Tarbija24
- Üksikasjad
Tööandjal on kohustus kuumade ilmade puhul hoolitseda, et temperatuur kontoris oleks tööks sobilik ning teha vajadusel tööruumides või –korralduses muudatusi.
Seadus ei sätesta, milline on optimaalne temperatuur tööruumides, vaid ütleb, et töökoha õhutemperatuur ja –niiskus ning õhku liikumise kiirus peavad olema tööülesannete täitmiseks sobivad. Tööandja ülesandeks on sisustada ja kujundada töökohad nii, et töötaja suudaks säilitada töövõime ja heaolutunde. Kuna konkreetset temperatuuri töö tegemiseks ei ole kehtestatud, tuleb iga töökohta hinnata eraldi, tulenevalt töö eripäradest.
Tööinspektsiooni töötervishoiu peaspetsialisti Silja Soone sõnul tuleb töötajal, kui ta tunneb, et tingimused töö tegemiseks on ebasobivad pöörduda tööandja poole. „Tööandja peab võimalusel arvestama töötaja tehtud kaebuste ja ettepanekutega. Töötaja ja tööandja peavad tegema koostööd selleks, et töökeskkond oleks ohutu.“
Soon lisas, et kuna kuumad ilmad korduvad aastast aastasse tasub tööandjal kuumuse leevendamiseks kaaluda pikemaajaliste ja efektiivsemate lahenduste kasutamist nagu näiteks jahutussüsteemide paigaldamist tööruumidesse. „Kindlasti tuleks pingutada selle nimel, et töötajatel oleks võimalik kuumuse korral teha sagedasi lühiajalisi puhkepause puhkeruumis, kus on värske ja jahe õhk ning võimalus tarbida kvaliteetset joogivett,“ märkis Soon.
Välistingimustes kuumusega töötamine
Seadus ei piira ka välistingimustes töötegemist ülemääraste kuumakraadidega, vaid lubab tööandjal lähtuda mõistlikkuse ja inimlikkuse printsiipidest. Üheks abinõuks kõrge temperatuuri käes töötavate inimeste tervisekahjustuste vältimiseks on kindlustada töötajad piisava koguse külma ja kvaliteetse joogiveega.
Kuumakraadide puhul võimalik tööandjal ümber korraldada ka töötamise aeg. Näiteks alustada teetöödega varajastel hommikutundidel, et kasutada efektiivselt seda aega, kui päikesekiirgus on madalam ning pidada pikem paus sel ajal, kui kiirgus on oma haripunktis. Seejuures tuleb tööandjal loomulikult teavitada ümberkorraldustest ka töötajaid ning arvestada töötajate põhjendatud vastuväidetega.
Ilmastikust tingitud erakorraliste töötingimuste tekkimist nagu liiga kuum või külm temperatuur ei ole võimalik inimestel ära hoida. Küll aga on inimeste võimuses võtta kasutusele mitmesuguseid abivahendeid nii külma kui ka liigse kuuma leevendamiseks. Oluline on lähtuda inimlikkuse ja mõistlikkuse printsiipidest ning püüda keeruliste olukordade leevendamiseks parimal võimalikul moel koostööd teha.
- Üksikasjad
Katre Pilvinski
ärileht.ee
Eesti peab endale suuri sihte seadma, kuid enne tootlikkuse kasvu ei saa suureneda ka palk.
Ettevõtja Indrek Neivelt pakub, et Eesti miinimumpalk võiks nelja aasta pärast olla tuhat eurot. Majanduspublitsist Andres Arrak aga leiab, et seadusega võib miinimumpalgaks kehtestada mida tahes, kuid mitte ükski majanduslikult mõtlev ettevõtja ei palka inimest, kes ei too rohkem sisse, kui talle maksma peab. Mida kõrgemale tõstame miinimumpalga, seda rohkem jääb ühiskonnas üle inimesi, kes ei suuda selle summa eest oma tööandjale kasulikud olla. „Kuid see on kahe otsaga asi. Me justkui tuleme inimeste ootustele vastu ja tõstame palka, aga sellega suurendame samal ajal tööpuudust. Selles mõttes pole ma Indrek Neiveltiga nõus,” selgitas Arrak.
Loe edasi, et Eesti vanim õlletootja oleks võimeline sellist miinimumpalka maksma.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Maksu- ja tolliameti, haigekassa ja töötukassa kinnitusel vähendab alates 1. juulist rakenduv töötamise register ettevõtete ja asutuste halduskoormust, kuna töötamine tuleb juulist registreerida vaid e-maksuametis ning ära jääb dubleeriv tegevus andmete esitamisel, kogumisel ja töötlemisel.
Kui seni pidi tööandja esitama andmed töötaja kohta haigekassasse seitsme päeva jooksul, siis 1. juulist peab töötamine olema registreeritud enne inimese faktilist tööle asumist. Haigekassasse alates juulist enam töötaja andmeid esitama ei pea ning haigekassa senised andmed kantakse automaatselt uude registrisse üle, teatas maksu- ja tolliamet.
Haigekassa klienditeeninduse osakonna juhataja Lii Pärg sõnas, et 1. juulist ravikindlustuse saamise põhimõtted ei muutu. "Muutub see, et töötajate ravikindlustuse alustamise ja lõpetamise andmeid ei pea tööandjad enam eraldi esitama, need jõuavad haigekassa süsteemi töötamise registrist," ütles Pärg. "Kui varem esines juhtumeid, et tööandjad unustasid töötaja kindlustuse alustamiseks või lõpetamiseks haigekassale andmed esitamata, siis uue registri oodatav efekt oleks õigeaegsed ja täpsemad töötajate ravikindlustusandmed."
Maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhi Rivo Reitmanni sõnul tuleb sõltumata lepingutüübist registreerida kõik töötamised, mille puhul tekib Eestis maksukohustus. Lisaks tuleb registreerida vabatahtlik töötamine äriühingus ja füüsilisest isikust ettevõtja juures.
"Muudatuste tulemusel pole tööandjal võimalik enam öelda, et töötaja on esimesest päeva tööl. See peaks vähendama oluliselt ümbrikupalga maksmist ja tagama seeläbi võrdsema konkurentsikeskkonna. Lisaks paraneb töötajate kindlustunne, et tema palgalt on maksud tasutud ning sellest tulenevalt õigus sotsiaalsetele tagatistele," rääkis Reitmann.
Töötukassa juhatuse liige Erik Aas märkis, et kui praegu saab töötukassa iseteenindusportaali kaudu esitada e-avaldusi näiteks töötuna arvele võtmiseks, töötutoetuse või töötuskindlustushüvitise taotlemiseks, siis töötamise registrisse jõudvad andmed aitavad liikuda taotluste paberivaba menetlemiseni. "See tähendab, et otsuse töötushüvitiste maksmise kohta saab edaspidi reeglina teha üksnes elektrooniliste andmete põhjal, ilma, et oleks vaja tööandjatelt täiendavaid dokumente taotleda," sõnas Aas.
Töötamise registris sisalduvad andmed on edaspidi aluseks töötamisega kaasnevate sotsiaalsete tagatiste nagu ravikindlustus, pension, töötuskindlustushüvitis ja muu sellise tuvastamisel eriseadusega ettenähtud juhtudel ning töötamisega seotud kohustuste täitmise kontrollimisel. Registrit hakkavad kasutama maksu- ja tolliamet, töötukassa, sotsiaalkindlustusamet, tööinspektsioon, haigekassa, politsei- ja piirivalveamet.
Allikas: BNS
Lehekülg 1034 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee