Üksikasjad

Avaldatud: 02 jaanuar 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Möödunud aastal menetles Saaremaa töövaidluskomisjon mitut avaldust, kus töötaja esitas nõude tasu saamiseks konkurentsipiirangu kokkuleppe järgimise eest pärast töösuhte lõppemist ja komisjon mõistis töötajale õiguse tasu saada.

Töötajate tööle võtmisel on laialdaselt levinud praktika, et lepingutesse lülitatakse muude tingimuste hulgas ka konkurentsi osutamise keeld, mis üldjuhul kehtib kuni lepingu lõppemiseni, kui seda ei laiendata lepingu lõppemise järgsele perioodile.

Tööinspektsiooni hinnangul jääb mulje, et seda kõike tehakse teinekord läbimõtlematult, kaalumata, kas üldse on vajadust taoliste piirangute järele või siis lihtsalt igaks juhuks, et hoida töötaja tegevus kontrolli all või mis iganes muul põhjusel. Sellisel juhul kipuvad need kokkulepped hiljem ka meelest minema ning endised lepingupartnerid võivad ühel hetkel jõuda töövaidluskomisjoni laua taha.

Konkurentsipiirangu kokkuleppega pannakse töötajale kohustus mitte töötada tööandja konkurendi juures või tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Piirangu võib kehtestada, kui see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladustega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada.

Peale töölepingu lõppemist saab konkurentsipiirangu kokkulepet laiendada maksimaalselt kuni üheks aastaks ning tingimusel, et töötajale makstakse selle eest igakuist mõistlikku hüvitist.

Kui seadusega sätestatud nõuded konkurentsipiirangu kokkuleppele ei ole täidetud, on kokkulepe tühine.

Töövaidluste korral püüavad tööandjad just sellele tuginedes oma käitumist õigustada, väites, et tegelikkuses puudus firmal vajadus konkurentsipiirangu kehtestamiseks, samuti on piirang ebaselgelt sõnastatud ning seda ei ole võimalik järgida. Leitakse, et sisuliselt on lepingus olev konkurentsipiirangu kokkulepe tühine ega too kaasa tasu maksmise kohustust peale lepingu lõppemist.

Paraku ei ole asi nii lihtne ja ühepoolne. Määravaks saab asjas see, kuidas töötaja vaidlusalust lepingutingimust tõlgendas ja sellest aru sai. Kui selgub, et töötaja jaoks oli konkurentsipiirang arusaadavalt sõnastatud ning ta järgis seda ka peale lepingu lõppemist, on töötaja omapoolsed kohustused täitnud ning tööandja ei saa tugineda seadusega kehtestatud nõudeid rikkudes sõlmitud kokkuleppe tühisusele.

Töölepingu kehtivuse ajal ei ole tööandjal kohustust konkurentsipiirangu kokkuleppe järgimise eest tasu maksta. Vastav kohustus tekib alles töölepingu lõppemisel, kuid lahkunud töötajale tavaliselt enam mingeid tasusid maksta ei soovita, eriti veel olukorras, kus töötaja näiteks ütles töölepingu üles erakorraliselt tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise tõttu või ütles tööandja ise lepingu üles põhjusel, et töötaja rikkus töökohustusi, ei täitnud katseaja eesmärki jne. Konkurentsipiirangu järgimise eest tasu maksmine peale töölepingu lõppemist ei sõltu sellest, mis alusel leping lõppes.
Toimetas: Kadri Inselberg

Üksikasjad

Avaldatud: 01 jaanuar 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Kuidas lahendada tööl tervisele hakkav olukord, kus ustest tuleb kogu aeg külma, aga nõutud on esinduslik riietus? soovib üks lugeja teada.

«Tegemist on administratiivse tööga ja töökohaks fuajee. Fuajees on kivipõrand, mis on tohutult külm. Ka on seal madal temperatuur. Ruum ise pole suur ja iga kord, kui keegi välisuksest siseneb, tuleb pahvak külma õhku. Samuti on suured paraaduksed pidevalt täiesti lahti, näiteks kui tuleb catering, siis on uksed lahti pea tund aega. Peale selle võtab tohutult aega, enne kui temperatuur veidikenegi tõuseb. Seejärel aga tulevad juba uued, kes ukse lahti teevad (helitehnikud, valgustajad, muusikud jne), samamoodi hakkab pärast üritust nende lahkumine. Nii ongi päev otsa meeletult külm. Tööl aga nõutakse meilt esindusliku kostüümi kandmist. Võime küll kostüümi alla panna kampsuni/sviitri, aga see palju ei muuda. Mida ma saan ette võtta? Külmetamisest on juba terviseprobleemid tekkinud.,» kirjutas murelik töötaja.

Vastab tööohutuse spetsialist Kristi Jõeorg Riskianalüüsi OÜst.

Kõigepealt soovitan rääkida tööandjaga ning selgitada temale situatsiooni ning selle tõsidust (tervisehäirete tekkimine). Läbirääkimiste tulemusena peaks leidma lahenduse töökeskkonna parandamiseks - põranda soojendus, kütte tõhustamine, ukse ette õhk-kardinad, töökoha asukoha muutmine, läbipaistva seina ehitamine (kui selleks on ruumi) jms.

Kui läbirääkimised ei paranda olukorda, on võimalik pöörduda kohaliku tööinspektsiooni poole edasise nõu ja abi saamiseks.
Viimane variant on töölepingu erakorraline ülesütlemine vastavalt töölepingu seaduse § 91. Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
Toimetas: Tarbija24

Üksikasjad

Avaldatud: 01 jaanuar 2013

• Postimees
• Elatisabi seadus

«Ma tahaksin lapse isalt välja nõuda lapsele elatisraha, kuid ta töötab Soomes. Kas siis on võimalik nõuda rohkem kui 139 eurot (Eesti miinimumpalga järgi)? Tööl peaks ta nüüd olema ametlikult, kuid lapsele kannab elatisraha, kuidas jumal juhatab. Kas mul on õigus nõuda ka tagantjärele need summad, mis tal tasumata on? Kuidas seda taotlust teha ja kus seda teha?» soovib üks ema teada.

Vastab õigusbüroo Puurits & Partnerid jurist Hanna Kivirand.

Lapse elatisraha suurus oleneb peaasjalikult lapse vajadustest ja rolli ei mängi üldjuhul asjaolu, kus elatise maksmiseks kohustatud isik elab ning milline on sellega seoses tema sissetulek.

Seega, kui lapse vajadused ühes kalendrikuus on suuremad kui alampalk, mis on käesoleval hetkel 290 eurot, on põhjendatud nõuda lapsele ka ülalpidamist suuremas ulatuses. Seejuures tuleb arvestada sellega, et elatise nõudmisel miinimumist suuremas summas peab lapse ülalpidamiseks tehtud kulutusi tõendama.

Elatise väljamõistmiseks tuleb esitada kohtule vastav hagiavaldus või algatada maksekäsu kiirmenetlus elatisnõudes. Erinevalt maksekäsu kiirmenetlusest on hagiavalduse esitamisel võimalik nõuda elatist 1 aasta tagasiulatuvalt, samuti puudub nõutava elatise ülemmäär, milline on maksekäsu kiirmenetluse korral 200 eurot.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Toimetas: Tarbija24

Üksikasjad

Avaldatud: 31 detsember 2012

• SOTSIAALMAKSUSEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

Järgnevalt anname ülevaate olulisematest, 1.01.2013 jõustuvatest muudatustest maksustamisel.

1. Tulumaksuseaduse muudatused

Muudetakse tulumaksuseaduse § 21 lõikeid 21, 3, 31 ja 6, mis käsitlevad täiendava kogumispensioni väljamaksete maksusoodustuse tingimusi.

Alates 2013. aastast on võimalik liikuda fondipensioni ja kindlustuspensioni kogumissüsteemi vahel ilma, et katkeks viieaastane kogumisperioodi nõue 10% maksumäära rakendamisel vähemalt 55-aastastele täiendava kogumispensioni süsteemiga liitunutele. Kui seni ei saanud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu tagastusväärtust paigutada vabatahtlikku pensionifondi ilma, et sellega katkeks viieaastane kogumisperioodi nõue, siis muudatuse kohaselt loetakse viieaastast tähtaega varaseimast kindlustuslepingu sõlmimise kuupäevast arvates. Samuti on edaspidi võimalik pensionifondi osakute tagasivõtmishinda kanda kindlustuslepingu sõlmimisel kindlustusmakseks ilma, et sellega katkeks viieaastane kogumisperioodi nõue. Viieaastast tähtaega loetakse osakute esmasest omandamise kuupäevast arvates, kui see on kindlustuslepingu sõlmimise kuupäevast varasem. Tähtaega loetakse varaseimast kuupäevast, st kas lepingu sõlmimise või osakute esmase omandamise kuupäevast.

Kogumisreservi ümberpaigutamisel tehtud sissemakset ei saa tuludeklaratsiooni esitamisel tulust maha arvata, sest sellelt osalt on isikul olnud juba varasemalt õigus maksusoodustust saada.

2. Uus maksuleping Indiaga

2013.aasta 1.jaanuaril jõustub Eesti ja India vahel sõlmitud tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise leping. Üldjoontes on lepingu aluseks Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) mudelleping. Topeltmaksustamise vältimisel kasutatakse valdavalt vabastusmeetodit, dividendi, intressi ja litsentsitasu puhul krediidimeetodit. Maksuleping Indiaga on avaldatud Riigi Teatajas.

3. Maamaksuseaduse muudatused

2013.aasta 1. jaanuaril jõustuvad maamaksuseaduse § 11 muudatused, mis puudutavad kodualuse maa maksuvabastust.

Maamaksu tasumisest on vabastatud maa omanik tema omandis oleva või maamaksuseaduse § 10 sätestatud maakasutaja tema kasutuses oleva maa osas, kui sellel maal asuvas hoones on maa omaniku elukoht vastavalt rahvastikuregistri andmetele. Maksuvabastust saab vaid elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas kuni 0,15 ha ulatuses tiheasustusega alal (st linnas, vallasiseses linnas, alevis, alevikus ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsusüksuse või maakonnaplaneeringuga maavanema poolt tiheasustusega alaks määratud alal) ja mujal kuni 2,0 ha ulatuses.

Seega kui kortermaja aluse maa sihtotstarbeks on osaliselt ärimaa ja osaliselt elamumaa, siis ärimaale maksuvabastus ei laiene ning kaasomanikule/korteriomandi omanikule jääb kohustus tasuda maamaksu ärimaa eest.

Maamaksuvabastus kohaldub automaatselt, selleks ei pea maa omanik või kasutaja eraldi avaldust tegema.

Kodualuse maa maksusoodustuse rakendamise kohta saab täiendavalt lugeda ka Rahandusministeeriumi veebilehelt.

Alates 2013.a muutub maksuvabastus 5 eurot valla/linna põhiseks, seni arvestati seda iga maakasutuse kohta eraldi. See tähendab, et kui isikul on ühes vallas/linnas mitu maad, millede maksumus eraldi on alla 5 euro, kuid kokku liidetuna on summa üle 5 euro, siis erinevalt varasematest aastates tekib isikul maamaksu tasumise kohustus.

4. Käibemaksuseaduse muudatused

Käibemaksuseaduste olulisematest muudatustest saab lugeda siit

5. Töötuskindlustusmakse määrad alanevad

2013. aastal on töötaja töötuskindlustusmakse määr 2% ja tööandja maksemäär 1%.

6. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär tõuseb

2013. aastal on sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 290 eurot, st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on tööandja jaoks 95,7 eurot kuus ja FIE jaoks 287,1 eurot kvartalis (1148,4 eurot aastas).

7. Alkoholitoodete aktsiisimäärad tõusevad

Alkoholitoodete aktsiisimääradega saab tutvuda siin

8. Tubakatoodete aktsiisimäärad tõusevad ja kasutusele tuleb uue kujundusega maksumärk

Tubakatoodete aktsiisimääradega saab tutvuda siin

Uue maksumärgiga kaasnevast saab lugeda siit