Üksikasjad

Avaldatud: 21 jaanuar 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Toimetas: Triinu Laan

Lugeja küsib: Töötajaga oli sõlmitud kahekuuline tähtajaline tööleping. Kuna seadus ei võimaldanud töölepingu sõlmimisel määrata pikemat katseaeg kui üks kuu, siis kas nüüd kui poolte kokkuleppel pikendaks lepingu tähtaega veel kuueks kuuks või muudaks tähtajalise töölepingu tähtajatuks, on võimalik rakendada töötaja suhtes veel seni kasutamata kolmekuulist katseaega?

Vastab tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Urve Stroom:

Tähtajaliste töölepingute puhul sõltub katseaja kestus lepingu kestusest. Kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu katseaeg peab piirduma poolega lepingu kogu kestuses. Kuna kaheks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu puhul ei saanud katseaja kestus olla pikem kui 1 kuu ja katseaeg tähtajalise töölepingu alusel on möödas, siis töölepingu tähtaja pikendamisel ega töölepingu tähtajatuks muutumisel, ei saa rakendada töötaja suhtes uut ega pikendatud katseaega

Üksikasjad

Avaldatud: 20 jaanuar 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Delfi

Merilin Kruuse

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper ütles Delfile, et kuigi riigi tasandil räägitakse laste saamise olulisusest, siis tööjõuturul lapsevanemaks olemist ei hinnata ning vanemate haavatavamat positsiooni kasutatakse erinevate skeemide abil ära.

Voliniku kantseleis on viimastel aastatel pööratud suuremat tähelepanu väikelastevanemate probleemidele tööturul. Seadus keelab inimese ebavõrdse kohtlemise seoses lapsevanemaks olemise või perekondlike kohustuste täitmisega, kuid reaalselt eksivad tööandjad selle reegli vastu tihti.

„2011., aga ka 2012. aastal on minuni jõudnud mitmeid juhtumeid, mis näitavad ilmekalt, milliste probleemidega seisab silmitsi inimene, kes naaseb tööle lapsehoolduspuhkuselt,” ütles Sepper ja lisas, et kuigi lapsega saavad koju jääda ka mehed, siis volinikuni jõudnud juhtumid on seotud naistega (ka riiklik statistika näitab, et läbi aastate jääb üle 90 protsendil juhtudest lapsega hoolduspuhkusele naine).

Nii on läbi volinikuni jõudnud kaasuste ilmnenud erinevad skeemid, mida tööandjad on lapsehoolduspuhkuselt naasnud naiste suhtes kasutanud.

Püütakse kasutada JOKK-skeeme

„Need on sellised kaasused, kus tööandja ei soovi inimest tagasi võtta. Olgu ta ära olnud poolteist aastat või rohkem. Siis üritatakse kasutada JOKK-skeemi ning isik koondatakse töö ümberkorraldustele viidates esimesel päeval pärast lapsehoolduspuhkuselt naasmist,” märkis volinik.

Sepperi sõnul unustatakse aga, et vaidluse korral peab tööandja suutma tõendada, et ümberkorraldused olid tõesti vajalikud ning töömaht on suurenenud. Kui samal ajal võetakse näiteks juurde uusi töötajaid, ei ole puhkuselt naasnud töötaja koondamine kuidagi õigustatud.

„Siis on skeemid nagu PRIA juhtum, kus naise palka vähendatakse kas teatud protsendi võrra ja ajutiselt või jäetakse palk samale tasemele, mis see oli enne lapsehoolduspuhkusele minekut, ehkki kõigil teistel töötajatel on vahepeal palk tõusnud,” kirjeldas Sepper, kuidas lapsevanemaile liiga tehakse.

„Kui ettevõttes on palgad tõusnud, siis ei ole mingit seaduslikku põhjendust, miks lapsehoolduspuhkuselt naasnud naisel ei peaks palka tõstma,” rõhutas Sepper.

Madalama kategooria töökoht

Kolmas skeem, mida lapsehoolduspuhkuselt tagasi tuleva töötajaga on kasutatud, on madalama töökoha pakkumine.

„Tööandjad teavad, et neil on kohustus pakkuda inimesele, kes tuleb tagasi, võrdväärne koht sellega, mis tal on enne olnud. Aga vahel minu meelest n-ö testitakse, kuivõrd naine ise ka teab, et tal on õigus saada tagasi selline koht, mis enne oli, ning kas naine on valmis selle õiguse eest ka seisma,” kõneles Sepper.

Nii püütakse naisele pigem anda madalama kategooria ametikoht. „On ka radikaalsemaid juhtumeid, kus osakonnajuhatajale räägitakse, et pole seda tööd tagasi anda ja pakutakse tootmisüksuses lihttööd, mida ta pole võib-olla kunagi selles ettevõttes teinud.”

Paradoksaalne olukord

Toodud juhtumid on võrdõigusvoliniku hinnangul kahetsusväärsed. Ühelt poolt räägitakse riigi tasandil, et laste saamine on oluline, sest rahvaarv väheneb. Sündide arvu suurendamiseks on loodud vanemahüvitise süsteem ja tööandjat kohustatakse säilitama lapsehoolduspuhkuse ajaks vanema töökoht. Teiselt poolt on töökohtades levinud lapsevanemate ebavõrdse kohtlemise praktikad.

„Meil on paradoksaalne olukord. Üks asi on erinevad valitsuse jõupingutused, et inimesel ei tuleks valida pere või töö vahel, vaid töö ja pereelu ühitamine oleks järjest lihtsam. Ja teine asi on see, kuidas tegelikult lapse saamine mõjutab naise olukorda tööturul. Probleemi tõsidusest arusaamiseks pruugib minna vaid perefoorumitesse – naistel on suur hirm selle ees, mis saab lapsehoolduspuhkuse lõppedes,” märkis Sepper.
Voliniku kantselei võtab kodanikke vastu igal kolmapäeval kell 10–14. Vastuvõtule tuleb registreeruda 626 9259 või info[a]svv.ee.

Sääraste skeemide ja hirmude tõttu on paljud lapsehoolduspuhkuselt naasjad Sepperi sõnul õnnelikud, kui saavad mingigi tööotsa tagasi. Töö kaotamise hirmus ei söandata sageli oma õiguste eest seista.

Selle teemaga kavatsetakse voliniku kantseleis lähiaastatel intensiivselt edasi tegeleda. Lähiaastatel kavatseb volinik suunata tähelepanu just tööandjate õigusteadlikkuse ja -kuulekuse tõstmisele ning aidata kaasa sellele, et tööandjate seadusvastane diskrimineeriv tegevus ei jääks õigusliku reaktsioonita.

Üksikasjad

Avaldatud: 20 jaanuar 2013

• SOTSIAALMAKSUSEADUS
• Maaleht

Olavi Kärsna, ettevõtlus­konsultant,
Maaleht

Alustuseks tuleb rõhutada kaht asja. Esiteks: ettevõtluses teenitud raha kasutamisel inimese isiklikeks ostudeks tuleb sellelt kunagi makse maksta, ja ravikindlustusest rääkides nii tulu- kui sotsiaalmaksu.

VASTAB
OLAVI KÄRSNA
ettevõtlus­konsultant

Teiseks: sotsiaalmaksu miinimumnõue on sama nii FIE-l kui OÜ omanikul-juhatajal. Vähema raha eest ei anta ravikindlustust kellelegi, kes seda töise tulu maksude eest saab. Fienduse poolel on pensionärid sotsmaksu avansilistest maksetest vabastatud, sest neil on ravikindlustus niikuinii olemas, aga see on hoopis omaette jutt.

FIE maksab aasta sees avansilisi makseid ja teeb järgmise aasta 1. oktoobriks juurdemakse kui vaja. Esimesel tegutsemisaastal maksab FIE ainult sotsiaalmaksu avansilisi makseid, ja esimest korda tuleb tulumaksu maksmine küsimuseks alles teise aasta 15. juunil, kui on II kvartali avansiliste maksete laekumise tähtaeg.

Tulumaksu avansiliste maksete suurus arvutatakse eelmise aasta ettevõtlustulu järgi. Kui aasta lõppes nulli või kahjumiga, ei pea järgmisel aastal tulumaksu avansilisi makseid tegema. Samuti ei pea neid tegema, kui ühe makse arvutatud summa tuleb väiksem kui 64 eurot.

Sotsiaalmaksu avansiliste maksete suurus on seadusega ette kirjutatud ja kõigil aastatel sama: see on parasjagu kehtiva sotsmaksu minimaalse maksu kolmekordne kvartali kohta.

Seda ei suurenda eelmise aasta ettevõtluse tulu ja vähem maksta ei luba seadus. Juhul kui aasta tulu oli nii suur, et sotsmaksu peab minimaalsele lisaks veel juurde maksma, tuleb seda teha järgmise aasta 1. oktoobriks.

Kui tegutseda läbi OÜ, peab ravikindlustuse saamiseks kohe algusest peale igas kuus ära maksma miinimumpalga tulumaksu ja parajasti kehtiva minimaalse sotsmaksu. Kui see maksmata jääb, on tekkinud maksuvõlg. Nii palju, kui mina elu tunnen, on vähemasti alguses lihtsam leida raha kord kvartalis maksmiseks kui kord kuus maksmiseks.

Ja sotsmaksu miinimumnõue on sama nii FIE-l kui äriühingu juhatajal, ärge seda unustage! Väga levinud jutt, et fiendus piinatakse sotsmaksuga surnuks, OÜga on hoopis lihtsam. Jama! Ilma miinimumsotsmaksuta ravikindlustust ei saa. Iseasi on see, et meie seaduste praeguse rakendamise juures saab OÜga läbi ajada ilma endale juhatuse liikme tasu maksmata, kui ravikindlustusest loobuda julgetakse. Kui kaua sellele aga loota võib, ei hakka ennustama.

OÜga on seadusi täites võimalik teha nii, et aasta sees makstakse endale ravikindlustuse saamiseks miinimumpalga jagu juhatuse liikme tasu ja ülejäänud osa rahast võetakse pärast aasta lõppu isiklikku tarbimisse dividendina. Dividendilt tuleb maksta ainult 26,6% tulumaksu ja null sotsmaksu. FIEde tulu osalisest maksustamisest dividendi reeglite järgi on küll aastaid räägitud, kuid ära tehtud pole veel midagi.

Selles osas on küll OÜ läbi tegutsemisel selge pluss. FIE saab osa rahast erikontol hoides maksustamisest kõrval hoida, aga kui seda isiklikuks tarbeks kunagi kasutada, tuleb ära maksta mõlemad maksud. Küll mitte kohe, vaid järgmise aasta 1. oktoobriks.

Teisalt võib öelda, et FIE-l on raha kauem enda käes, sest OÜs tuleb mõlemad maksud juhatuse liikme tasult ja tulumaks dividendilt ära maksta täies ulatuses kohe järgmise kuu alguses.

OÜ läbi tegutsedes tuleb ravikindlustuse saamiseks nii tulu- kui sotsmaks ära maksta sõltumata ettevõtluse käekäigust. FIE saab taotleda tulumaksu avansiliste maksete vähendamist kuni nullini, kui sel aastal ettevõtluse tulu eelmise omast miskipärast palju väiksem on.

Üksikasjad

Avaldatud: 19 jaanuar 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

«Tööleping on sõlmitud tähtajatult Eesti firmaga. Katseaeg on läbi. Millised tasud kehtivad lähetuse korral? Samas, kui hetkel tööd ei ole, saadeti mind tagasi Eestisse. Kas mul on õigus saada ka tasu selle aja eest, kui tööd ei ole? »küsib lugeja.

Vastab Merike Michelson METI personaliabi.

Siinkohal oleks oluline teada, mis on märgitud Teiega sõlmitud töölepingus töö tegemise kohaks? Kui Soome Vabariik, siis seda välislähetusena tõlgendada ei saa. Kui Eesti Vabariik, siis reguleerib seda valitsuse määrus «Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord».

Töötajal on õigus nõuda tööandjalt töölähetusega kaasnevate sõidu- ja majutuskulude ning tööülesande täitmisega kaasnevate muude mõistlike kulude (näiteks sõidupiletite ostmisega kaasnevad, reisikindlustuse, viisa vormistamise, pagasiveo, valuutakursside vahest tulenevad või muud sarnased kulud) hüvitamist ning välislähetuses oldud aja eest päevaraha maksmist (määruse § 2 lg 1). Kehtiv välislähetuse päevaraha alammäär on 22,37 eurot päevas.

Töölepinguseaduse § 35 sätestab tööandjale kohustuse maksta töövõimelisele töötajale keskmist töötasu, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Toimetas: Tarbija24