Üksikasjad

Avaldatud: 05 veebruar 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla, jurist

Olen hetkel lapsehoolduspuhkusel olev õpetaja. Mullu septembris nõustusin teises koolis poole koormusega töötama. Paraku usaldasin inimesi ja kirjutasin alla töövõtulepingule. Alles nüüd sain teada, et sellega seoses ei ole mul suvel loota ühtegi puhkusepäeva. Kas õpetajal on üldse võimalik töövõtulepinguga töötada või kas on võimalik see tagantjärele muuta ümber töölepinguks, et saada tasu ka väljateenitud puhkuse­päevade eest?

2009. a jäeti haridusseadusest välja säte, mille kohaselt reguleeris pedagoogide töösuhteid töölepingu seadus. Sellega võib-olla sooviti anda koolidele vabadus sõlmida peale töölepingu ka võla­õigus­seadusest tulenevaid teenuse osutamise lepinguid.

Töö­võtu­lepingut ma õpetaja jaoks sobivaks ei pea, sest siis kohustuks õpetaja teenuse osutamisega saavutama kokku­lepitud tulemuse, kuid vaevalt see koolis kohe võimalik on. Pigem võiks kõne alla tulla käsundus­leping. Selle järgi peaks õpetaja vähemalt käsundiandja juhiseid täitma.

Nii töövõtu- kui ka käsundus­lepingu puhul peab inimene olema töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev (TLS § 1 lg 4). Ei ole kuigi usutav, et õpetaja seda olla saab. Seega võib küsija taotleda tööandjalt oma töövõtulepingu ümbervormistamist töölepinguks. Kui seda ei tehta, siis saab ta vaidlustada lepingu olemuse töövaidluskomisjonis või kohtus ja nõuda töölepingul põhineva töösuhte tunnustamist ja kõike töölepingust tulenevat, sh puhkusetasu. Töövaidlusorganisse pöördumisel tuleb arvestada aegumistähtaegadega.

Saada oma tööalane küsimus:

Üksikasjad

Avaldatud: 01 veebruar 2013

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Tööinspektsioon

TÖÖINSPEKTSIOON
Pressiteade

1. veebruaril alustas Tööinspektsioon üleriigilist sihtkontrolli, mis uurib, kas tööandja saadab kõik töökeskkonna ohuteguritest mõjutatud töötajad tervisekontrolli töötervishoiuarsti juurde. Tänavu korraldab Tööinspektsioon lisaks mitmeid teisigi sihtkontrolle, et uurida alaealiste töötamist, ohtlike kemikaalide kasutamist jms küsimusi.

1. veebruarist kuni aasta lõpuni kestva sihtkontrolli eesmärgiks on uurida, kuidas tööandjad korraldavad töötajate tervisekontrolli pärast majandussurutise möödumist. „Tervisekontroll aitab avastada tööga seotud haigusi juba algusjärgus, et inimesed ei töötaks ennast haigeks, mille tagajärjeks on invaliidide armee,” selgitas Tööinspektsiooni töötervishoiu peaspetsialist Silja Soon. „Masu ajal ning vahetult selle järel hakkasid ettevõtjad tööohutuse pealt kokku hoidma. Vajalikud tervisekontrollid jäeti tegemata ning ka uute töötajate koolitamine oli puudulik.”
Tööandja on kohustatud saatma töötervishoiuarsti juurde tervisekontrolli kõik need töötajad, keda ohustavad müra, vibratsioon vms ohutegurid, samuti öötöötajad ja kuvariga töötajad. Tervisekontrolli kulud kannab tööandja.
Sihtkontrolli käigus külastavad töötervishoiu tööinspektorid ettevõtteid nendelt tegevusaladelt, kus on enim tööga seotud haigestumisi: ehitus, igasugune töötlev tööstus nagu puidu- ja metallitöötlemine jms. Kontrollitakse ka ettevõtteid, kus viimase seitsme aasta jooksul on diagnoositud tööst põhjustatud haigestumisi või mille kohta on tööinspektor saanud vihje, et seal on probleeme tervisekontrolli korraldamisega.
„Mõned tööandjad väidavad, et inimesed ei taha minna tervisekontrolli, kuna kardavad võimaliku haiguse tõttu tööst ilma jääda,” ütles Silja Soon. „Töökoha säilitamine on mõistagi tähtis. Ent oluline on ka see, et töö ei kahjustaks tervist, nii et inimene saaks tervena elada ja vanemas eas pensionipõlve nautida. See on igaühe enda valik, kas teha ebasobivat tööd ja minna, jalad ees, või teha sobivat tööd, pea püsti.”

Möödunud aastal toimunud Tööinspektsiooni üleriigilised sihtkontrollid keskendusid psühhosotsiaalsetele ohuteguritele (meditsiinitöötajate puhul), töötervishoiu ja tööohutuse juhtimisele, alaealiste töötamisele ning tööajast kinnipidamisele. Samuti kontrollis Tööinspektsioon mullu põhjalikult kaht kauplusteketti (Grossi poed ja Säästumarketid) ning teostas ehitusplatsidel kaks ühepäevast üleriigilist kontrolli.

2013. aastal kavatseb Tööinspektsioon korrata üle Eesti alaealiste töötamise sihtkontrolli ning ühepäevaseid ehitusplatside kontrolle. Lisaks teostab Tööinspektsioon tänavu üleriigilise sihtkontrolli ohtlike kemikaalide kasutamise kohta.
Lisaks üleriiklikele sihtkontrollidele teeb Tööinspektsioon ka kohalikke sihtkontrolle. Samuti toimub jooksvalt tavapärane järelevalve, mille käigus on kavas pöörata erilist tähelepanu uutele töötajatele ettevõttes.

Lisainfot tervisekontrolli kohta leiab Tööinspektsiooni kodulehelt www.ti.ee siit ning Tööelu portaalist siit.

Lisainfo:
Evelin Kivimaa,
Tööinspektsiooni avalike suhete peaspetsialist
Tel: 626 9403, 5699 2324

Üksikasjad

Avaldatud: 04 veebruar 2013

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Tööinspektsioon

TÖÖINSPEKTSIOON
Pressiteade
Kahe viimase aasta jooksul viidi Tööinspektsiooni Ida inspektsioonis läbi kohalik sihtkontroll teemal «Füsioloogilised ohutegurid ja tervisekontroll», mille käigus külastati 21 ettevõtet Ida- ja Lääne-Virumaal.

Ida inspektsiooni töötervishoiu tööinspektori Kaja Niinlaupi sõnul on sihtkontrolli teema valik seotud sellega, et peamise põhjusena kutsehaigestumistel ja tööst põhjustatud haigestumistel diagnoositi ülekoormushaigus. «Sihtkontrollide põhjal järeldub, et töötajate teadlikkus ohutegurite kahjulikust mõjust on madal ning töötajad ei seosta oma terviseprobleeme tööasenditest ja töö korraldamisest tulenevate riskidega», selgitas ta.

Sihtkontrolli käigus tuvastati rikkumisi õigeaegsel tervisekontrollide läbiviimisel ja töötervishoiuarstide poolt kehtestatud järgmise tervisekontrolli korraldamise tähtajast kinnipidamisel. «Tervisekontrolli suunamisel esines probleeme töötervishoiuarstile esitatavate dokumentide osas: esitati küll riskianalüüs, kuid vahel jäeti esitamata eelmiste tervisekontrollide otsused. Kuna töötervishoiuarstide antud soovitustest enamik on suunatud lõõgastusharjutuste tegemisele, siis on mitmed tööandjad jätnud tähelepanuta töökorralduslikud meetmed: vastunäidustatud üle 5 kg raskuste käsitsi teisaldamine, vajadus korduvate liigutuste puhul teha harjutusi kätele, puhkepauside pidamine, lõõgastusharjutuste tegemine puhkepauside ajal», lisas Niinlaup.

Töötervishoiu tööinspektor Kaja Niinlaup tõi hea näitena välja mitmes ettevõttes töötajate töö- ja olmetingimuste parandamise. Näiteks mõnegi ettevõtete töötajad kolisid vastvalminud ruumidesse, kus on avarad pinnad ja kaasaegsed töövahendid.

Soovitused tööandjale

* Töökeskkonna süstemaatilise sisekontrolli käigus võiks suuremat tähelepanu pöörata ka füsioloogilistele ohuteguritele: töökoha ülevaatusel pöörata tähelepanu töökoha ergonoomilisele kujundamisele ja töövahendi ergonoomilisusele, töötooli kohandamisele arvestades töötaja kasvu ja tööülesandeid.
* Riskianalüüsi korraldamisel jälgida, et seal oleks hinnatud sundasenditest, sama tüüpi korduvatest liigutustest, silmade pingest tulenev terviserisk, keha kalletest ja pööretest tulenev terviserisk.
* Tervisekontrolli korraldamisel pöörata tähelepanu töötervishoiuarsti määratud tähtaegadest kinnipidamisele.
* Riskianalüüsis võiks lahti kirjutada mõisted soe ja külm tööruumide temperatuur ja õhuniiskus tööruumides.
* Rohkem kasutada tööplatvorme, mis aitaksid vähendada töötajate sügavaid keha kaldeid ette pooltoodete sorteerimisel, pakkimisel ja töötlemisel.

Täiendav info:

Olga Kurdovskaja
Teabespetsialist
Ida inspektsioon
Tel 3371194, GSM 56230269

Üksikasjad

Avaldatud: 01 veebruar 2013

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Erik Rand

Värske uuringu kohaselt käib 86% inimesi haigena tööl, et mitte palgas kaotada.
Sotsiaalminister Taavi Rõivas nendib, et haigena tööl käimine ei ole kolleegide suhtes vastutustundlik, kuid ta ei näe rahalisi võimalusi haigushüvitiste süsteemi muuta.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.