Üksikasjad

Avaldatud: 04 märts 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Urve Stroom, Maaleht

Soovin õige pea kasutada isapuhkust ja tahaksin teada, mida tuleb silmas pidada, kuidas mulle selle aja eest puhkusetasu arvutatakse ja mida tähendab selle tasu ülempiir. Maalehe lugeja

VASTAB URVE STROOM
tööinspektsiooni tööinspektor-­jurist

Isapuhkust saab kasutada järjest või osade kaupa olenevalt pere vajadustest kas ühe või mitme tööandja juures. Mitme tööandja juures töötamisel peab töötaja isapuhkuse kasutamise avalduses märkima, et ta ei ole kasutanud ega soovi kasutada isapuhkust teise tööandja juures.

Kui töötaja on kasutanud või soovib kasutada isapuhkust teise tööandja juures, tuleb töötajal isapuhkuse kasutamise avalduses märkida teise tööandja juures kasutatud ja/või kasutatavate isapuhkuse päevade arv.

Olukorras kus isapuhkust kasutatakse mitme tööandja juures, hüvitab sotsiaalkindlustusamet puhkusetasu riigieelarvest kümne tööpäeva ulatuses.

Isapuhkuse tasu arvutamisel ja maksmisel tuleb lähtuda töölepingu seaduses (edaspidi TLS) sätestatud puhkusetasu maksmise reeglitest. Nii et alates 1. jaanuarist 2013 arvutatakse ka isapuhkuse tasu nagu puudega lapse lapsepuhkuse ning lapse rinnaga toitmiseks antud vaheaegade eest antavat tasu vabariigi valitsuse määruse “Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” alusel tööpäevapõhiselt töötaja keskmisest töötasust.

Vabariigi valitsuse 11. juuni 2009 määruse nr 91 “Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” § 2 lõike 2 järgi on puhkusetasu arvutamisel arvutamise vajaduse tekke kuuks kuu, millele langeb eelviimane tööpäev enne puhkuse algust.

Seega isapuhkuse piirmäära leidmisel lähtutakse arvutamise vajaduse tekke kuupäevast ehk eelviimasest tööpäevast enne puhkuse algust ja sellele eelnevast üle-eelmisest kvartalist.

Töölepingu seadus näeb isapuhkuse tasule ette maksimaalse piirmäära. Vastavalt TLSi § 60 tasutakse töötajale isapuhkuse eest tema keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem, kui on kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk andmete alusel, mis statistikaamet on avaldanud puhkuse kasutamise kvartalist arvates üle-eelmise kvartali kohta.

Näiteks kui eelviimane tööpäev enne puhkuse algust langeb 2013. aasta esimesse kvartalisse, tuleb lähtuda kolmekordsest brutokuupalgast eelmise aasta kolmandas kvartalis. 2012. a III kvartali keskmine brutopalk oli 855 eurot, seega on isapuhkuse tasu kolmekordseks ülempiiriks 10 tööpäeva eest 2565 eurot.

Kui võtta isapuhkust eespool toodud tingimustel, kuid lühemas perioodis n-ö osade kaupa on ühe tööpäeva isapuhkuse tasu ülempiiriks 256.50 eurot; kahe tööpäeva isapuhkuse tasu ülempiiriks 513 eurot; kolme tööpäeva isapuhkuse tasu ülempiiriks 769.50 eurot; nelja tööpäeva isapuhkuse tasu ülempiiriks 1026 eurot; viie tööpäeva isapuhkuse tasu ülempiiriks 1282.50 eurot; kuue tööpäeva isapuhkuse tasu ülempiiriks 1539 eurot; seitsme tööpäeva isapuhkuse tasu ülempiiriks 1795.50 eurot; kaheksa tööpäeva isapuhkuse tasu ülempiiriks 2052 eurot ja üheksa tööpäeva isapuhkuse tasu ülempiiriks 2308.50 eurot.

Kui isapuhkuse tasu tuleb arvutada juba käesoleva aasta II kvartalis, peab ülempiiri leidmisel lähtuma eelmise aasta IV kvartali keskmisest brutopalgast.

Üksikasjad

Avaldatud: 03 märts 2013

• Postimees
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Värskete statistikaameti andmete järgi on Eestis iga viies 15–24-aastane inimene töötu. Riigi ambitsioonikate plaanide järgi aga peaks juba paari aasta pärast noorte töötus siinmail olema kahanenud 15 ja aastaks 2020 lausa 10 protsendile.

Riigi seisukohalt on noored, kes kuskil ei õpi ega tööta kallis lõbu – Praxise andmeil ulatub noorte töötusest tulenev kulu Eestis lausa 238 miljoni euroni aastas, mis on 1,5 protsenti SKTst.
Leevendust noorte töötusprobleemile peaks tooma loodav nn noortegarantii.

Selle loomise mõte ja soovitus pärineb Euroopa Komisjonilt ning on tingitud asjaolust, et mitmetes Euroopa riikides on noorte töötusega päris hullud lood – näiteks Hispaanias ja Kreekas on lausa iga teine noor tööta.

Idee järgi tähendab garantii seda, et iga kuni 25-aastane noor peaks neljakuulise töötuseperioodi järel saama kas õppimisvõimaluse, töö- või praktikakoha.
Sotsiaalministeeriumi tööturuosakonna peaspetsialist Karin Kuum ütles, et Eesti on 20-protsendise noorte tööpuudusega Euroopas keskmisel tasemel.

«Enne majanduskriisi oli meil noorte töötus pea olematu, kriisiajal kasvas see hüppeliselt ning viimased kaks aastat on noorte töötuse määr püsinud samal tasemel,» ütles Kuum.
Kuum märkis, et nõudlus noorte tööjõu järele sõltub väga palju majanduse käekäigust.

«Noored on esimesed, kes lahti lastakse ja viimased, kes tööle võetakse. Kui ettevõtetes on vaja majanduslanguse tõttu vähendada töötajate arvu, siis tehakse seda just nende arvel, kellel on vähem kogemusi. Noorte töötust mõjutab ka see, kas tööandjad loovad töökohti või mitte. Tavaliselt võetakse noored inimesed just uutele loodavatele töökohtadele,» selgitas Kuum.

Ei julge võõrale tere öelda

Sotsiaalministeeriumi tööturupoliitika juht Annika Sepp ütles, et osa noori on vabatahtlikud töötud, kes reisivad ja mõtlevad, mida nad elus teha tahavad.

«Kuid on ka noori, kes on ühiskonnast võõrandunud. Üks uue põlvkonna probleem on internetti ja sotsiaalmeediasse sulgumine. Sinna «kadunud» inimeste sotsiaalsed oskused on kesised – nad suudavad küll suhelda sõpradega, kuid tööintervjuud ja ametisuhtlus on nende jaoks keeruline teema,» rääkis Sepp.

Palju on räägitud sellest, et noortel inimestel on ebareaalsed palgaootused ja kohati ülikõrge enesehinnang, kuid Sepa sõnul tuleb ette ka seda, et enesehinnang on lausa ülimadal: ei juleta ega osata ennast esitleda võõrale inimesele ja suuri raskusi tekitab suhtlemine endast tähtsamate inimestega.

Lood, kus noor inimene on läinud intervjuule potentsiaalse tööandjaga ning viimasel hetkel ukse tagant ära tulnud, sest ei julgenud ust avada, pole sugugi välja mõeldud. Samuti on olnud juhuseid, kus rühmatöö käigus valmistab noortele suuri raskusi kõva ja selge häälega oma nimi öelda ja end esitleda.

Kui veel mõned aastad tagasi unistasid noored umbes 1000-eurosest netopalgast ja nimetasid seda rahaks, mille eest nad oleksid valmis kohe tööle asuma, siis praeguseks on palgaootused muutunud märgatavalt realistlikumaks.

Viimane CV-Online’i tehtud uuring näitab, et keskmiselt tahaksid noored kätte saada 707 eurot kuus, kuid ka seda summat nimetab CV-Online’i turundusjuht Heiko Gross esimese töökoha palgana ebareaalseks ootuseks.

Annika Sepa sõnul on tööturul kõige kehvemas seisus 15–19-aastased noored, kes on tulnud tööturule, kuna nende haridustee jäi pooleli. Umbes pooled neist ei leia ka töökohta, sest neil pole ametioskusi.

Kui praegu on noortel töötuksjäämise korral töötukassast võimalik saada mitmeid teenuseid (nt koolitus, tööpraktika, karjäärinõustamine), siis noortegarantii raames peaks noortele mõeldud teenuste hulk suurenema ning loomulikult kasvaks ka noorte töötute abistamiseks mõeldud summad.

«Eesti soovib rakendada kõige enam mõju avaldavaid meetmeid noorte aitamiseks. Olgu see siis mentorlus, pikem ja põhjalikum karjäärinõustamine, psühholoogiline abi. Kõigi puhul ei pruugi aidata see, kui pakutakse töökohta,» ütles Sepp.

Varaseima ajakava kohaselt võiksid täiendavad meetmed rakenduda järgmise aasta keskpaigast. Kui palju noorte tööleaitamisele noortegarantii abil raha kulub, ei oska sotsiaalministeeriumi ametnikud veel öelda.

Ka seda, kui palju töötukassa eelnevatel aastatel on üldisest töötute abistamisele mõeldud rahast kulutanud just noorte tööle aitamisele, polevat võimalik välja selgitada, sest sellist eraldi raamatupidamist ei peeta.

«Töötukassast ootaks enamat»

22-aastane Tõnis on ametlikult töötu tööotsija olnud paar kuud. Noormees on varem töötanud klienditeenindajana Stockmannis, mitu aastat andmesisestajana ühe Londoni ettevõtte heaks ja ka n-ö mustalt suviseid hooajatöid teinud. Praegu vaatab ta ringi klienditeenindustöö järele, kus saaks inimestega suhelda ning samas ka arvutiga töötada.

«Olen vaadanud internetiportaalidest kuulutusi ja tutvuste kaudu püüdnud otsida,» räägib ta. Mõnda kohta on Tõnis ka CV saatnud, kuid vastuseid pole tulnud. Ta ütleb, et vähemalt alguses pole töötukassast tööotsingutel eriti abi olnud.

«Lootsin enamat, sealtkaudu on kahe kuu jooksul tulnud vaid kaks tööpakkumist ja needki sellised, kus nõuti kokkamisoskust, mida mul aga ei ole,» ütleb ta. «Töötukassas oli esimene käik paberite täitmine, teisel korral ka lihtsalt vaadati mind üle, et olen ikka olemas.

Karjäärinõustaja juures käisin samuti sealtkaudu, aga temagi rääkis rohkem üldist juttu. Ootasin, et teeksime seal kasvõi mingeid teste, et saaksin enda kohta rohkem teada, mida võiksin teha ja kuhu sobida.»

Tõnis ütleb, et ega ta praegu ise ka päris täpselt veel ei tea, mis tööd ta üldse teha tahaks. Hea raha eest oleks ta nõus tegema mida iganes, kuid üldiselt võiks palk alata 600 eurost kätte.
«Ma arvasin tegelikult, et töölesaamine on lihtsam ja et midagi ikka leidub. Kuid nagu näha, ei ole see sugugi nii lihtne,» sõnab ta.

Samas lisab ta, et meelt pole ta heitnud ja suhtub kogu teemasse positiivselt: «Küll ma midagi ikka leian. Ja kui vaja, siis võin ka alati minna tagasi mustalt tööle».

Kristina Traks

Üksikasjad

Avaldatud: 04 märts 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Toimetaja: Aive Mõttus, Maaleht

Lugeja küsib:
Tööl toimus koosolek ja tööandja teatas kahele töötajale suuliselt, et nemad on kuu aja pärast koondatud. Kas selliselt saab töölepingut lõpetada? Kas kuu aja pärast vormistab tööandja töölepingu lõpetamise ja ongi kõik?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Valdmets:

Töölepingu seaduse § 95 lg 1 alusel tuleb tööleping üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega (kas omakäelise avaldusega, e-kirja või faksi teel edastatud avaldusega) ning tööandja peab ülesütlemist ka põhjendama. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Suuliselt töölepingut üles öelda ei saa. Seega kuni tööandja ei ole töötajale esitanud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldust, on tööleping kehtiv ja pooltele täitmiseks kohustuslik.

Võlaõigusseaduse § 195 järgi toimub ülesütlemine avalduse esitamisega teisele lepingupoolele. Tegemist on kujundusõigusega, mille puhul ei ole vajalik saada teise poole heakskiitu, vaid lepingu lõppemine leiab aset ühe poole tahteavaldusega. Kui on täidetud ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused, ei saa teine pool suhte muutmist takistada ning leping lõppeb ülesütlemisega. Lepingu lõppemise avalduse kehtivuse eelduseks on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lõike 2 alusel selle jõudmine teise lepingupooleni.

Töölepingu seadusest tulenevalt ei pea tööandja vormistama töölepingu lõppedes töölepingu lisa ega tegema tööraamatusse töölepingu lõppemise kohta kannet. Töölepingu ülesütlemisavaldus on töölepingu lõpetamise juriidiline dokument.

Üksikasjad

Avaldatud: 01 märts 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

«Töölepingus on lepitud kokku pool tundi lõunapausiks ja keelatud on selleks ajaks töökohast lahkuda. Samas arvestatakse lõunapausid tööaja arvestusest välja - lõunapauside eest palka ei maksta. Tegemist on eralasteaiaga - olen õpetaja. Kas see on ikka seadusega, hea tavaga, mõistlikkuse põhimõtetega kooskõlas?» küsib lugeja.

Vastab Merike Michelson METI personaliabist.

Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile (TLS § 1 lg 1). Ajal, mille eest töötasu ei maksta, ei allu töötaja tööandja juhtimisele ja kontrollile. Seega ei saa Teile ettenähtud lõunapausi ajal keelata töökohalt lahkumist.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Toimetas: Tarbija24