Artiklid

Evelin Koppel, haigekassa avalike suhete osakonna juhataja

Kui inimene haigestub ja peab seetõttu töölt eemal olema, kirjutab perearst selle tõendamiseks haiguslehe. Kuidas käib selle järgi hüvitise maksmine?

Haiguslehe andmine sõltub arsti otsusest ja inimese tervise seisundist. Aastas väljastavad Eesti arstid üle 350 000 haiguslehe.

Haigekassa statistika näitab, et enim haiguslehti antakse seoses külmetushaigustega oktoobris-novembris ja märtsis-aprillis.

Kompensatsioon saamata töötasule

Haiguslehe saab arst kirjutada inimesele, kes käib tööl ja on tööandja kaudu ravikindlustatud. Haiguslehe alusel maksavad tööandja ja haigekassa inimesele haigushüvitist, mille eesmärk on kompenseerida töötajale haigestumise ajal saamata jäänud töötasu teatud ulatuses.

Haigusleht tuleb tööle naastes esitada tööandjale, kes omakorda peab lehe seitsme päeva jooksul saatma haigekassale. Kui inimesel on mitu tööandjat, annab arst välja mitu töövõimetuslehte.

Haigekassa maksab hüvitise välja hiljemalt 30 päeva vältel alates lehe jõudmisest haigekassasse. Tööandja peab omapoolse hüvitise välja maksma palgapäeval või vähemalt 30 päeva jooksul alates lehe saamisest.

Kuidas arvutatakse haigushüvitist?

Töötajal on oluline teada, et üldjuhul kolme esimese haiguspäeva eest hüvitist ei saa. Alates neljandast päevast maksab hüvitist tööandja, haigekassa hakkab seda maksma üheksandast päevast. Selline kord kehtib juhtudel, kui haigusleht on väljastatud haigestumise või karantiini tõttu või kui inimene on saanud vigastada olmes või liikluses ning selle järel on tekkinud tüsistus või haigestumine.

Tööandja võtab hüvitise maksmisel aluseks töötaja viimase kuue kuu keskmise töötasu, haigekassa inimese eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. Mõlemad arvutavad andmete põhjal töötaja keskmise päevatulu. Haigushüvitise määraks nendel puhkudel on 70%. Mitme tööandja puhul maksavad haigushüvitist kõik tööandjad.

Tööandja ei pea hüvitist maksma juhtudel, kui haigusleht antakse kutsehaiguse või tööõnnetuse (k.a. liikluses) tõttu ja selle tagajärjel tekkinud tüsistuse/haigestumise tõttu. Samuti ei pea tööandja maksma hüvitist, kui vigastus on tekkinud ühiskonna huvide kaitsmisel või kuriteo tõkestamisel.

Nendel puhkudel maksab hüvitist vaid haigekassa, tehes seda töövabastuse teisest päevast 100%-lise määraga.

Erandiks on ka raseda haigestumine või vigastus, kui hüvitist maksab samuti vaid haigekassa alates haiguslehe teisest päevast 70% määraga.

Eranditeks on veel terviseseisundile vastava töö andmine ja üleviimine kergemale ametikohale. Siis maksab haigekassa kinni palgavahe: hüvitis koos palgaga peab olema võrdne töötaja eelmise aasta keskmise tuluga. Kui tööandjal kergemat tööd anda pole, tuleb töötajal jääda haiguslehe alusel koju ning haigekassa maksab hüvitist töövabastuse teisest päevast 70% määraga.

Haigushüvitiselt peetakse alati kinni ka tulumaks.

Haigushüvitist on inimesel õigus saada 120 (tuberkuloosi korral 178), arstliku ekspertiisi vastava otsuse korral kuni 182 (tuberkuloosi korral 240) päeva järjest. Maksimaalselt hüvitatakse 250 haiguspäeva aastas.

Arst võib anda haiguslehe ka pikemaks ajaks, kuid haigushüvitist siis enam ei maksta.

Ka hüvitise maksmise ajale kehtivad mõningad erandid. Nimelt makstakse töötavale töövõimetuspensionärile, kes peab haiguslehe võtma põhjusel, mille pärast talle töövõimetuspension määrati, haigushüvitist ühe haiguse korral järjest kuni 60 ja aastas kokku kuni 90 päeva.

Muudel juhtudel kehtivad samad ajavahemikud nagu kõigile teistelegi.

Haiguslehe saamisel ravi end kodus

Kui arst haiguslehe välja kirjutab, tuleb end kindlasti kodus ravida. Haigena tööl käimine võib haigust süvendada, tekkida võivad tüsistused, mille ravi võib olla aga mitu korda kulukam ja pikem. Samuti võib tööl käiv haige inimene nakatada kolleege, kes siis omakorda on sunnitud võtma haiguslehe.

Loodame, et töötajad ja tööandjad teadvustavad probleemi ega sea ohtu enda ja kaaskodanike tervist. Pealegi kaob haigena tööl käies õigus haigushüvitisele.

Haigekassal on õigus hüvitist mitte välja maksta, kui inimese haigestumine või vigastus põhjustati tahtlikult või joobeseisundis. Samuti siis, kui eiratakse arsti määratud ravi või jäetakse tohtri määratud visiidile minemata.

Meeles tuleb pidada, et kui haigestutakse puhkuse ajal, tuleb haigushüvitise saamiseks puhkus katkestada.

Haigushüvitise arvutamise ja väljamaksmise aegade kohta saab informatsiooni riigiportaalist eesti.ee või haigekassa infotelefonilt 16363.

Kuidas arvestatakse haigushüvitist?

Kalle töötab töölepinguga. Ta jääb haigeks ja arst väljastab talle haiguslehe ajavahemikuks 01.03–18.03. Kui Kalle tööle naaseb, viib ta haiguslehe tööandjale, kes teeb haiguslehest koopia, täidab sellel vajalikud andmed, lisab juurde saatekirja ja edastab dokumendid seitsme päeva jooksul haigekassale.

Ajavahemiku 01.03–03.03 eest Kalle haigushüvitist ei saa.

Tööandja maksab hüvitist perioodi 04.03–08.03 eest, võttes aluseks Kalle viimase kuue kuu keskmise palga ning arvutades sellest tema keskmise päevatulu. See on 32 eurot.

Haigushüvitise summa saamiseks arvutab tööandja 32 eurost 70% ning korrutab viie päevaga (32 x 0,7 x 5 = 112). Hüvitiselt peetakse kinni ka tulumaks 0,21 x 112 = 23,52. Seega maksab tööandja Kallele haigushüvitist 88,48 eurot (112 – 23,52 = 88,48). Kalle hüvitis laekub palgapäevaks.

Lisaks maksab haigekassa Kallele haigushüvitist ajavahemiku 09.03–18.03 eest.

Maksu- ja tolliameti andmetel arvestati Kalle eest eelmisel aastal sotsiaalmaksu 2530,90 eurot, mis teeb tema mulluseks aastatuluks 7669,39 eurot (2530,90/0,33).

Päevatulu saamiseks jagatakse aastatulu 365ga (7669,39 / 365 = 21,01). Hüvitise summa saamiseks arvutatakse päevatulust 70% ja korrutatakse hüvitamisele kuuluvate päevade arvuga (10 x 21,01 x 0,7 = 147,07 eurot).

Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks (0,21 x 147,07 = 30,88 eurot).

Seega maksab haigekassa Kallele haigushüvitist 116,19 eurot (147,07 – 30,88 = 116,19).

Allikas: haigekassa

Lugeja küsis: Asusin tööle 11. veebruaril 2013 ja perre on sündimas laps. Seaduse järgi on mul võimalik võtta isapuhkust, mida soovin nüüd kasutada. Kuidas isapuhkuse tasu arvestatakse?

Minu sissetulek veebruaris 2013 oli 427 € ja märtsis 560 €. Kas mul on võimalus isapuhkuse tasu saada, kui ma 2012 aastal olin töötu? Isapuhkusele soovin minna 8. aprillil 2013.

Vastas Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 60 sätestab järgmise: „ Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Isapuhkuse eest tasutakse tema keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem, kui on kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk andmete alusel, mis Statistikaamet on avaldanud puhkuse kasutamise kvartalist arvates üle-eelmise kvartali kohta.“ Nimetatud seadusesätte seisukohalt ei ole oluline, milline oli Teie töösuhe eelmisel kalendriaastal.

Isapuhkuse puhkusetasu arvutamisel ja maksmisel tuleb lähtuda töölepingu seaduses sätestatud puhkusetasu maksmise reeglitest ehk võtta aluseks Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määrusega nr 91 kehtestatud „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“. Määruse teksti leiate järgmiselt veebilehelt SIIN.

Nimetatud määruse § 2 lõike 2 kohaselt arvutatakse töötaja keskmine töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud . Keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse üldjuhul nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade arvuga. Arvutamise vajaduse tekke kuuks on kuu, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus, ehk siis selleks sündmuseks on Teie eelviimane tööpäev enne isapuhkuse algust (eeldatavasti 4. aprill).
Kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, nii nagu Teie näite puhul, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks kalendrikuud, mille eest on töötajale töötasu sissenõutavaks muutunud. Töötasu sissenõutavaks muutumise hetk on palgapäev, milline on tavaliselt fikseeritud töötaja töölepingus. Seega sõltub Teie isapuhkuse puhkusetasu arvutamine paljuski sellest, millisel kuupäeval on Teie töölepingus kokku lepitud palgapäev ning kas see kuupäev aprillikuus saabub enne Teie isapuhkusele eelnevat eelviimast tööpäeva.

Ehk siis, juhul kui palgapäev aprillikuus on peale eelviimast isapuhkusele eelnevat tööpäeva (peale 04.04.), on isapuhkuse keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks Teie veebruarikuu töötasu jagatuna sama kuu kalendrijärgsete tööpäevade arvuga 11. veebruarist alates.

Kui aga palgapäev aprillis oli enne 4. kuupäeva ning märtsikuu töötasu on juba välja arvestatud, leitakse Teie isapuhkuse puhkusetasu arvutamisel keskmine tööpäevatasu selliselt, et liidetakse Teie veebruari ja märtsi töötasud ning jagatakse saadud summa veebruari (11.02. alates) ning märtsi kalendrijärgsete tööpäevade summaga.

Juuli Laanemets

Toimetaja: Aive Mõttus, Maaleht

Lugeja küsib: Töötajaga on sõlmitud tähtajaline tööleping lapsehoolduspuhkuse asendajana ja ta jääb ise rasedaks lepingu kehtimise ajal. Millal lõpeb tema tööleping? Kas ikka siis kui endine töötaja oma puhkuselt tagasi tööle tuleb?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Valdmets:

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) paragrahv 80 sätestab töölepingu lõppemise tähtaja möödumisel. Tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisel. Seega kui töötajal on tähtajaline tööleping sõlmitud äraoleva töötaja asendamise ajaks, lõpeb tööleping asendatava tööle naasmisega.

Tähtajaline tööleping lõpeb reeglina lepingu tähtaja möödumisel (TLS § 80 lõige 1) ning see ei eelda lepingu lõppemisele suunatud tahteavaldust. Seadus ei kohusta pooli töölepingu lõppemisest lepingu tähtaja möödumisel teineteisele ette teatama. Töölepingu sõlmimisel on osapooled teadlikud suhte ajutisusest ning selle lõppemisest kokkulepitud tähtaja või sündmuse saabumisel. Seetõttu ei ole põhjendatud ka tähtajalise töölepingu lõppemisel etteteatamiskohustuse kohaldamine ning selle järgimata jätmisel hüvitise maksmise kohustuse rakendamine.

Kuna TLS § 80 näol on tegemist ette kokkulepitud töölepingu lõppemisega lepingu tähtaja möödumisel, ei tule siin kohaldamisele töölepingu lõppemise isikulised ega ajalised piirangud, mis on kohaldatavad tööandja algatusel töölepingu ülesütlemisel. Nii näiteks ei takista töötaja rasedus, lapsehoolduspuhkusel viibimine või töötaja esindajaks olemine tema töölepingu lõppemist lepingu tähtaja möödumisel ehk TLS § 80 lõike 1 alusel.

Küsimus: Millistel tingimustel on lapsevanemal õigus tasustamata puhkusele?

Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Kaia Taal:

Kui töötaja kasvatab kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last, siis on tal õigus kasutada töölepingu seaduse (TLS) § 64 sätestatud tasustamata lapsepuhkust.

Igal kalendriaastal saab nii ema kui isa - ka samaaegselt - kasutada kuni 10 tööpäeva tasustamata lapsepuhkust. Tööpäevad on siinjuures puhkust kasutava töötaja tööpäevad, mis ei pruugi kattuda kalendaarsete tööpäevadega esmaspäevast reedeni.

Puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette (TLS § 69 lg 3) kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, so näiteks paberkandjal, e-kirja või faksi teel.

Tööandjaga kokkuleppele jõudes on muidugi võimalik tasustamata ehk palgata puhkust kasutada ka kõigil teistel töötajatel, lühema etteteatamisajaga ja kauem.

Tööandjate vildakas hoiak röövib üle 50-aastastelt väärikuse

Väikesest Eestist on võtta hulk näiteid, kus vanus ei ole takistanud silmapaistvaid saavutusi. Ita Ever sai 81-aastaselt parima naisnäitleja preemia. Auväärses eas majandusteadlane Leev Kuum. Käbi Laretei, kes 90-aastaselt annab 30 klaverikontserti aastas. Kust siis tulevad jutud, et 40-aastased on juba best before?

Uhkus mineviku pärast

Nõustan BCS Koolituses ettevõtjaks pürgivaid vanemaealisi tööotsijaid ja MTÜ-s Eesti Filmi Andmebaas humanitaarvaldkonna eakaid töötuid, keda on koolitatud audiovisuaalteoste sisutoimetajateks ja andmesisestajateks.

Kas istus mu vastas 50- või 74-aastane – kogemus, mida ta oma elust jagas, oli imekspandav. Siiski, enamik aktiivses tööeas tööotsijaid, kes on pidanud endale viimaste aastate jooksul tööandja leidma, tõdeb mõrult, et neid ei vaja keegi. Ilmselt plingib andmebaasides nende CV küljes sünniaasta kui punane tuli. Igakuine töötukassas n-ö vaibal käimine ja aruandmine, kas on 50 CV-d välja saadetud, eneseusku just ei suurenda. Nagu oleks tänane 30–40-aastaste juhtide põlvkond otsustanud, et 15–20 aastat endast vanemate töötajate palkamine ohustab nooruslikku kollektiivi, mõjub surmavalt innovatsioonile või vallandab neis emakompleksi. „Me oleme kasutud,” nendib üks kursuslane. Teine parandab: „Oleme pigem kasutamata ressurss, peaksime tegema oma taaskasutuskeskuse.”

Miks ikkagi eelistatakse nooremaid tööle võtta? Tööandja rolli võtnud kursuslased loetlevad ridamisi argumente: nad on kiiremad, sallivamad, ajakohasema haridusega, neil pole terviseprobleeme, nad valdavad keeli paremini, ei karda arvutit. Kui palume neil nimetada argumente, mis oleksid üle 50-aastaste värbamise kasuks, jäävad kõlama: püsivus, lojaalsus, kogemused, õppimisvõime, kannatlikkus, tahe, pühendumisvõime, lastega seotud kohustuste puudumine. Argumente koguneb võrdselt, aga ikkagi jääb küsimus, miks siis eakamaid ei taheta.

Eneseanalüüsi tehes töötame läbi nii tugevad küljed kui ka arenguruumi. Lõpuks jõuame hobideni. Mida kõike võiks teha inimene, kes oskab tipptasemel käsitööd või tunneb huvi puuetega laste arendamise vastu, unistab eralasteaia loomisest, tegeleb koduloo uurimisega või kirjutab luuletusi ja korraldab üleriigilisi luulevõistlusi, tegeleb aiandusega või tipptasemel koerakasvatusega ja mida kõike veel? Kõik hobide kaudu arendatud oskused saab üle kanda ka töövaldkonda. Isegi siis, kui oled neid harrastades 50–75-aastane. Meie kursuslaste selg läheb sirgemaks. Kerkivad küsimused, kas võiks teha oma elustiiliettevõtte, ja sellest taas ennast tümitavad mõtted: äkki on see liiga keeruline, kust saada kapitali, kust leida kliente? Saab selgeks, et riskide võtmine pole selle põlvkonna tugevaim külg. Aga tahe on tekkinud ja kui keegi kutsuks kampa, võiks asjast asja saada.

Nagunii-suhtumine

Kui tegeleme CV-de ja tööintervjuude teemaga, saab selgeks, et tööintervjuul on enamikul kuklas mõte: niikuinii praagitakse mind välja. Sellepärast läheb ka soovitud palga küsimine väga vaevaliselt. Iga päev nüüd ka personalijuhi kingades seistes võin kindlalt öelda, et sellisel juhul ei saa saatuslikuks mitte kõrgem vanus, vaid inimese endasse suhtumine. Kui eneseväärtus ja väärikus on kadunud, siis on raske sõlmida võrdset töösuhet.

Veelgi enam, enamik tööandjaid pelgab läbipõlemissündroomiga töötajaid, sest lihtsalt ei oska nendega midagi peale hakata. Tekivad küsimused: kas nad vajavad eraldi psühholoogilist tuge, kuidas nad kollektiivi sulanduvad? Kas nad julgevad ikka tulla abi küsima, kui millestki aru ei saa? Kuidas neid juhendada, kui nad oma varasemas elus on näiteks ise olnud juhtival või auväärsel positsioonil?

Olemegi nokk-kinni-saba-lahti-probleemi ees. Vanuseline diskrimineerimine on viinud selleni, et vanemaealise tööotsijaga käivad kaasas hoiakud, mis võivad neil tõesti olla tõrjumisest tekkinud. Eneseusu taastamine ja julguse leidmine, et jälle kõike avatud meelega vaadata, ei sünni aga üleöö.

Eksperimendid kinnitavad, et kui sünniaasta CV-st ära võtta ning jäävad ainult teadmised, oskused ja kogemused, muutuvad vanemaealised palju ihaldusväärsemateks töötajateks, kui nad on koos sünniaastaga. Kahjuks jäävad need pärlid tööandjate hirmude ja hoiakute tõttu tööturult kätte saamata. Samal ajal on tööturul siiski ka helgeid näiteid, kus vanus ei ole probleem, sest selle omanik on säilitanud sirge selja ja ärksa meele, on oma alal kirglik ja vaba hoiakuga.

Tiina Saar,
karjäärinõustaja ja koolitaja