Üksikasjad

Avaldatud: 02 april 2013

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Kristiina Viiron

Kindlustusstaaž loetakse nulliks päevast, mil töötule määratakse töötuskindlustushüvitis.
Enne seda, kui Eve (nimi muudetud) 2011. aasta lõpus töötuks jäi, oli ta pikki aastaid töötanud. Ent uue ja püsiva töö leidmine ei taha õnnestuda – olnud pool aastat töötuna arvel, leidis ta töö, ent kolme ja poole kuu pärast otsustas tööandja tema koha koondada. Järgnes taas ligi neli kuud töötaolekut ja neli kuud töötamist, mis lõppes katseaja ebarahuldavate tulemuste pärast. Kui Eve end nüüd uuesti töötuna arvele võttis, selgus, et töötuskindlustushüvitist ta enam ei saagi, sest kindlustusstaaži arvestus lõpetatakse ja loetakse nulliks päevast, mil töötule hüvitis määratakse. Seaduses nõutava aastase staaži asemel oli Evel töötuskindlustusstaaži aga vaid neli kuud. „Nii võib kergesti saada asotsiaaliks,” ohkab ta.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.

Üksikasjad

Avaldatud: 01 april 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Raamatupidaja.ee

Lugeja küsis: Töötaja esitas ämmaemanda poolt väljastatud tõendi, kus on märgitud, et töötaja tervisele on seoses rasedusega vastunäidustatud töötamine sundasendis ja pingeline töö mürarikkas keskkonnas.

Tööruumis on mõningast müra; töö toimub sundasendis – istudes ja seda võib lugeda ka pingeliseks. Mida teha olukorras kui tööandjal ei ole ikkagi anda kergemat tööd?

Vastas Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Urve Stroom:

Töölepingu seaduse § 18 kohaselt on rasedal ja töötajal, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, õigus nõuda tööandjalt ajutiselt terviseseisundile vastavat tööd, kui töötaja terviseseisund ei võimalda töölepingus ettenähtud tööülesandeid täita senistel kokku lepitud tingimustel. Terviseseisundi tõttu esinevad töötamise piirangud peavad olema kajastatud arsti või ämmaemanda tõendil, mille töötaja on tööandjale esitanud ja neist lähtuvalt tuleb tööandjal ka otsustada kuidas edasi tegutseda võimalik on.

Tööandjal tuleb võimaluse korral kas töö ümber korraldada või viia töötaja ajutiselt üle teisele, tema oskustele ja terviseseisundile vastavale tööle. Terviseseisundile vastava töö ja töötaja töölepingu järgse töö võimalik töötasu erinevus hüvitatakse töötajale ravikindlustuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

Kui tööandjal ei ole võimalik pakkuda töötajale sobivat tööd, võib töötaja keelduda tööülesannete täitmisest ning tal tekib õigus ravikindlustuse seaduses sätestatud hüvitisele. Lisainfot saab Haigekassa koduleheküljelt www.haigekassa.ee.

Juuli Laanemets

Üksikasjad

Avaldatud: 01 april 2013

• AVALIKU TEENISTUSE SEADUS
• Justiitsministeerium

Kaisa Lutter

Täna jõustuvad uus avaliku teenistuse seadus ja korruptsioonivastane seadus, mille peamisteks märksõnadeks on avaliku teenistuse paindlikkus ja läbipaistvus. Samuti muutub avalik teenistus sarnasemaks erasektoriga. Korruptsioonivastane seadus täpsustab aga huvide deklareerimist ning piiritleb selgemalt ametiseisundi korruptiivse kasutamise.

Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul on suurimaks muudatuseks tuhandete inimeste üleviimine ametniku staatusest töölepingu alusel töötajateks. „Kuna avaliku võimu teostamine on seotud ka hulga piirangutega, siis neile, kes avalikku võimu ei teosta, pole põhjendatud ka samasugused kohustused ja piirangud, mis olid ette nähtud just ametnikele,“ põhjendas Pevkur üht suuremat muudatust.

Teine suurem muudatus teeb avaliku teenistuse palgad erasektoriga sarnaselt arusaadavaks, olles edaspidi esitatud konkreetse numbrina. „Kui seni võis ametniku palk koosneda tervest hulgast komponentidest, näiteks lisatasud akadeemilise kraadi, teenistusstaaži või võõrkeelteoskuse eest, siis tänasest alates on selleks üks number, mida on lihtne võrrelda erasektoriga,“ sõnas justiitsminister lisades, et ainukese lisana on juhil võimalik kasutada muutuvpalga maksmist, kuid seda saab ametnikule määrata maksimaalselt 20% ulatuses ning ka mitte valimatult kogu personalile.

Kolmas muudatus, mis viib avaliku teenistuse erasektorile lähemale on puhkuse pikkus. Kui seni sai ametnik puhkust 35 päeva, millele lisandusid täiendavad staažist sõltuvad lisapuhkusepäevad ning puhkuse pikkuseks võis olla maksimaalselt kuni 45 päeva, siis edaspidi piirdubki ametnike puhkus 35 päevaga. Lisaks ei ole seaduses enam ette nähtud võimalust suurendada pensioni teenistusaastate alusel. Samuti sätestab täna jõustunud seadus ametikohtade täitmiseks üldreeglina konkursside korraldamise kohustuse.

Tänasest jõustus ka korruptsioonivastane seadus, mis muuhulgas piiritleb selgemalt ametiseisundi korruptiivse kasutamise ja ametnike huvide deklareerimise. Erinevalt seni kehtinud seadusest täpsustatakse samuti ametiisiku kõrvaltegevusi ja lähtutakse ametiisiku vabaduse põhimõttest, mis tähendab, et üldiselt on ametiisikul lubatud tegutseda ettevõtjana või töötada teise tööandja juures. Selline kõrvaltegevus on keelatud vaid juhul, kui esinevad alused selle keelamiseks.

Nii avaliku teenistuse seadus kui korruptsioonivastane seadus läbisid enne vastuvõtmist pika ja põhjaliku kaasamise, mille käigus tehti eelnõule umbes 900 parandusettepanekut. Suure osa ettepanekute, täpsemalt üle 700, osas tehti kas muudatused eelnõus (ehk arvestati ettepanekut täielikult või osaliselt), esitati täiendavad selgitused või täpsustati seletuskirja.

Üksikasjad

Avaldatud: 30 märts 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Delfi

Töölepingu seaduse § 5 lg 1 p 3 kohaselt peab töölepingu kirjalik dokument sisaldama tööülesannete kirjeldust. Kokkulepitud tööülesannete täitmine on töötaja esmane kohustus.

Lisaks eeltoodule TLS § 15 lg 2 p 3 kohaselt on töötaja kohustatud õigel ajal ja täpselt täitma ka tööandja seaduslikke korraldusi, kirjutas tööinspektsiooni Ida inspektsiooni jurist Ülle Kool.

"Kui töötaja keeldub täitmast oma tööülesandeid või tööandja seaduslikke korraldusi, siis on see mõjuv põhjus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks," kirjutas Kool.

Kooli sõnul tuleb teha hoiatus, et anda töötajale võimalus oma käitumist muuta.

"Reeglina peaks tööandja töötajat eelkõige hoiatama ja võimalusel hoiduma töösuhte ülesütlemisest. Vaid juhul, kui hoiatus ei anna soovitud tagajärgi ja töötaja rikub uuesti töökohustusi, saab öelda, et töösuhte jätkumine ei ole võimalik ning töölepingu üles öelda," sõnas jurist.

Samas ei ole Kooli sõnul eelnevat hoiatamist vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise raskuse tõttu või muul põhjusel hea usu põhimõtte järgi seda tööandjalt oodata ning tööandja lõpetab sellisel juhul koheselt töösuhte.

Delfi Majandus