Artiklid
- Üksikasjad
Konsultatsioonifirma Talentor Estonia juhtivkonsultant Marit Antiku sõnul võib punastamine töökoha saamisel takistuseks saada, ka ei sobi sellise hädaga kimpus inimene igale töökohale.
«Punastamine intervjuudel on üldiselt päris loomulik nähtus. Enamiku inimeste jaoks on tööintervjuul osalemine eriline ja uudne olukord, mis tekitab kontrollimatu ja automaatse naha laiguliseks või punakaks värvumise. See avaldub peamiselt intervjuu algusminutitel, kadudes ajapikku ära,» selgitas Marit Antik. Ta tõdes, et liigne punastamine võib tööintervjuul tõesti ka takistuseks saada. «Muidu täiesti võrdsete kandidaatide puhul võidakse tõesti eelistada seda, kes liigselt ei punasta,» tunnistas ta.
Häbelikkus ja tagasihoidlikkus võivad takistuseks saada kandideerimisel ametikohtadele, kus olulisteks omadusteks on aktiivsus ja julgus. «Kui ametikoht eeldab pidevat suhtlemist võõraste inimestega, esmakohtumisi klientidega ja muid uusi olukordi, siis sellise olekuga jääb kandidaat suure tõenäosusega valikust kõrvale. Tema häbelikkus intervjuul ei anna kindlust, et ta tööl võiks äkki teisiti käituma hakata,» selgitas Antik. Küll aga ei saa punastamine, häbelikkus või tagasihoidlikkus tema hinnangul takistuseks ametikohtade puhul, kus töö eeldab vähest suhtlemist ja individuaalset töötegemist. Mõnel puhul võivad need omadused olla isegi eeliseks.
Piret Lakson
- Üksikasjad
Tööinspektsioon tuvastas eelmisel aastal läbi viidud töö- ja puhkeaja sihtkontrolli käigus 46 rikkumist.
Pea kõigis kontrollitud ettevõtetes esines igapäevase ja iganädalase puhkeaja rikkumisi. Leidus töötajaid, kelle tööpäev kestis üle 13 tunni kuigi eeldused nii pika tööpäevaks olid täitmata.
Ühes ettevõttes oli töötajate keskmine tööaeg 7-päevases ajavahemikus keskmiselt 60 tundi.
Kuues külastatud ettevõttes ei vastanud tööandja ja töötaja kokkulepe tööaja osas tegelikkusele. Töölepingus kokku lepitud 8-tunniste tööpäevade asemel olid vahetused kuni 24-tunnised.
Söögipause ei võimaldata
Mõnes kontrollitud ettevõttes ei võimaldatud töötajale tööpäevasisest 30-minutilist vaheaega puhkamiseks ja einestamiseks või oli see jagatud 15- või 10-minutilisteks pausideks, mis ei ole aga lubatud.
Sihtkontrolli käigus külastasid tööinspektor-juristid üle Eesti 17 ettevõtet. Tööinspektsiooni peajuristi Meeli Miidla-Vanatalu sõnul on tööajaga seotud rikkumistel kolm peamist põhjust: «Esiteks: ettevõtja ei tunne seadust. Teiseks: töötaja ei ole oma õigustest teadlik ega oska oma õigusi nõuda. Kolmandaks: töötaja on ise valmis seadust eirama, et teenida suuremat töötasu.»
Kõik töö- ja puhkeajaga seotud eritingimused tuleb kirja panna. «Mõlemapoolsel nõusolekul on võimalik töötada ka pikemalt kui seaduses ette nähtud, kuid siis tuleb need tingimused kokku leppida kollektiivlepingus. Muudetud tööaja puhul tuleb hinnata, et see ei vähendaks tööohutust,» sõnas Miidla-Vanatalu.
Ettevõtted võivad pöörduda töö- ja puhkeaja regulatsiooniga seotud küsimustes tööinspektsiooni poole, et töötajatele oleks kehtestatud ohutu töö- ja puhkeaeg.
Toimetas: Tiina Kaukvere
- Üksikasjad
Kaire Talviste
Lihttöölised küsivad kõrget palka, spetsialistid tahavad areneda ja mainekat töökohta.
Tööjõuturg on olnud viimasel aastal selges muutumises: tööpakkumiste hulk on tõusnud ning konkurents väärt töötaja pärast kasvab. „Toimunud muutust tajuvad ka töövõtjad ning ei saa pahaks panna, et nad tekkinud olukorda ära kasutavad,” ütleb personaliotsingu ja -rendiga tegelev Recruitment Estonia OÜ juhatuse liige Triin Raamat-Kuus. Töövõtjate ootused tööandjatele on kõrgemad kui kunagi varem ning eelistatakse tööandjad, kes tegelevad organisatsiooni kui tööandja maine teadliku kujundamisega.
Jätkuvalt on tööandjail keeruline leida ka lojaalset ja töökat lihtöölist. Tööstussektorisse kandideeriva lihttöölise palganõudmised on CV-Online’i andmetel kohati põhjendamatult kõrged – lihttööline nõuab 20–25% kõrgemat palka kui tööandja on valmis pakkuma. Kõrgemat palgaootust mõjutab võrdlus lähiriikide palgatasemega, samuti seegi, et enamasti linnapiirist kaugemal asuvatesse tootmisettevõtetesse jõudmiseks lisandub transpordikulu.
Spetsialistide nõudmised
Konkursse läbi viies ei saa tööandja enam lootma jääda pelgalt töökuulutuse avaldamisele. CV-Online’i värbamisspetsialist Ivika Born tõdeb, et otsingud on muutumas järjest enam otsepakkumiste ja sihtotsingu keskseks. Seetõttu võib tööpakkumise saanud kandideerija tööandjale ka enam nõudmisi esitada. Peale palganumbri väärtustab töövõtja tööaja paindlikkust, sõidukompensatsiooni, koolituse- ja arenguvõimalust. Tööotsija huvitub järjest enam tööandja taustast ning on juba intervjuule tulles teinud põhjaliku eeltöö ning on valiv.
„Kandidaatide teadlikkus töö valikul on märkimisväärselt tõusnud. Kandidaadid teevad iseseisvalt taustauuringut. Nad uurivad nii finantsnäitajaid kui ka ettevõtte mainet,” tõdeb ka värbamisteenust pakkuva HR Factory müügijuht Pille Seppar.
Tööle kandideerijate jaoks on oluline töökeskkond, inimestesse suhtumine, materiaalsete lisahüvede kõrval pannakse rõhku arenguvõimalustele, koolitustele, samuti võimalusele tulevikus ettevõtte siseselt mõnes teises riigis töötada. On huvi tuntud ka paindliku tööaja vastu, et oleks võimalik osaliselt või täielikult ise valida töötamise kohta ja aega (teha paar päeva nädalas näiteks tööd kodus). Lisahüvedena tuuakse järjest enam välja pikemat puhkust (nt talvepuhkus) ja ka tasustatud haiguspäevi.
- Üksikasjad
Tööinspektsioon tuvastas eelmisel aastal läbi viidud töö- ja puhkeaja sihtkontrolli käigus 46 rikkumist. Ühes ettevõttes oli töötajate keskmine tööaeg 7 päeva jooksul keskmiselt 60 tundi.
Sihtkontrolli käigus külastasid tööinspektor-juristid üle Eesti 17 ettevõtet. Tööinspektsiooni peajuristi Meeli Miidla-Vanatalu sõnul on tööajaga seotud rikkumistel kolm peamist põhjust: „Esiteks: ettevõtja ei tunne seadust. Teiseks: töötaja ei ole oma õigustest teadlik ega oska oma õigusi nõuda. Kolmandaks: töötaja on ise valmis seadust eirama, et teenida suuremat töötasu.“
Pea kõigis kontrollitud ettevõtetes esines igapäevase ja iganädalase puhkeaja rikkumisi. Leidus töötajaid, kelle tööpäev kestis üle 13 tunni kuigi eeldused nii pika tööpäevaks olid täitmata. Ühes ettevõttes oli töötajate keskmine tööaeg 7-päevases ajavahemikus keskmiselt 60 tundi.
Kuues külastatud ettevõttes ei vastanud tööandja ja töötaja kokkulepe tööaja osas tegelikkusele. Töölepingus kokku lepitud 8-tunniste tööpäevade asemel olid vahetused kuni 24- tunnised.
Mõnes kontrollitud ettevõttes ei võimaldatud töötajale tööpäevasisest 30-minutilist vaheaega puhkamiseks ja einestamiseks või oli see jagatud 15- või 10-minutilisteks pausideks, mis ei ole aga lubatud.
Kõik töö- ja puhkeajaga seotud eritingimused tuleb kirja panna. „Mõlemapoolsel nõusolekul on võimalik töötada ka pikemalt kui seaduses ette nähtud, kuid siis tuleb need tingimused kokku leppida kollektiivlepingus. Muudetud tööaja puhul tuleb hinnata, et see ei vähendaks tööohutust,“ sõnas Miidla-Vanatalu.
Ettevõtted võivad pöörduda töö- ja puhkeaja regulatsiooniga seotud küsimustes Tööinspektsiooni poole, et töötajatele oleks kehtestatud ohutu töö- ja puhkeaeg.
Ettevõttes tööaja korraldamise sihtkontrolli kokkuvõttega saab tutvuda siin -> http://www.ti.ee/public/files/Tooaja_sihtkontroll_2012.pdf
- Üksikasjad
Helve Toomla
jurist
Töötasin kalmistu korraldajana töövõtulepinguga. Olin tööl tööandja määratud kindlatel päevadel ja kellaaegadel, talvel 3 korda nädalas ja maist kuni oktoobrini 5 päeva nädalas. Kas on õige, et ma ei saanud puhkuseraha, kuigi käisin tööl nii, nagu tööandja tahtis? Mina saan aru, et kui on töövõtuleping, pean tegema töö ära ettenähtud ajaga siis, kui ise tahan, mitte kindlatel kellaaegadel.
Tööandja poolt kindlaks määratud tööaeg on ainult üks võimalikest töölepingule omastest tingimustest, selle põhjal ei saa veel öelda, et tegemist oli töölepinguga, mis annaks õiguse puhkusele. Olulisim on, kas tööandja juhtis töö käiku ja kontrollis seda. Kui nii oli, siis võib küsija taotleda töölepingulise suhte tuvastamist ja nõuda puhkusehüvitist.
Minu tükitöö hinnaks on 15% tellijalt minu tööandjale makstavast summast. Töötan töölepingu alusel. Kas minu puhul kehtib TLS § 31 ja VÕS § 679–682? Töötasu arvestatakse siis, kui tööandjale on tellijalt raha üle kantud, mitte siis, kui töö on valmis (ka pool aastat hiljem). Kas see on seaduslik?
Ei ole seaduslik. Töötaja peab töötasu saama vähemalt üks kord kuus ja vähemalt kehtiva alampalga ulatuses. Kahtlusi tekitab ka tükitöö ja selle hind tellija makstavast summast. Pigem võib tegemist olla TLS § 31 näidatud tehingutelt makstava tasuga ja sel juhul kehtivad ka näidatud võlaõigusseaduse sätted. Töö sisu ega kõiki lepingutingimusi teadmata ei ole täpset vastust nimetatud sätete kehtivuse kohta võimalik anda. Soovitan küsijal töölepingu ja muude dokumentidega minna tööõiguse spetsialisti vastuvõtule ja selgitada ka võimalust tööandjale nõuete esitamiseks.
Olen töötanud Soomes 7 kuud. Palka olen saanud tunnitöö arvestuses, nii mitme tunni eest, kui olen tööl olnud. Mis saab siis, kui tööandjal pole tööd pakkuda? Minu töökoht on Soomes, aga tööandjaks Eesti firma. Kui ma nüüd koju jään ja tööl ei käi, kuna tööandjal pole võimalik mulle tööd anda, siis kas ma saan ainult Eesti miinimumpalka või on asi kuidagi teistmoodi?
Kahjuks ei selgu küsimusest, millise lepingu on küsija sõlminud. Kui see oli tööleping, siis on tööandja kohustatud maksma aja eest, mil tal tööd anda ei ole, TLS-i § 35 alusel keskmist töötasu. Et seda saada, ei tohi lihtsalt koju jääda, vaid ise aktiivselt tööd nõuda, teatada, et olete tööks valmis ja tahate töötada. Töö nõudmist peab saama vaidluse korral tõendada, seega tuleks seda teha kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Saada oma tööalane küsimus:
Lehekülg 1120 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee