Üksikasjad

Avaldatud: 23 märts 2013

• TULUMAKSUSEADUS
• Postimees

Maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhtivspetsialisti Hannes Udde sõnul ei pruugi inimesed eraldi tuludeklaratsiooni tehes kumbki tulumaksu tagasi saada, aga ühisdeklaratsiooniga võidakse tagasi saada kogu makstud tulumaks.

Nimelt liidetakse ühisdeklaratsiooni korral tulud ja ka kulud, seega saab soodustusi kasutada topelt. «Kui ühel abikaasal ei ole tulumaksu kinni peetud ja tal on tulud alla maksuvaba miinimumi ning teisel on tulud üle maksuvaba määra ja tulumaks kinni peetud, siis tekib võimalus tulumaksu tagasi saada,» rääkis Udde.

Kui igal inimesel on õigus üldisele maksuvabale tulule 144 eurot kuus, siis pensionäridel on õigus saada tulumaksuvaba tulu 336 eurot kuus.

Kui pensioni summa on kuni 2304 eurot aastas ehk 192 eurot kalendrikuus, siis:
* töötava pensionäri pensionit tulumaksuga ei maksustata. Maksuvaba tulu avaldus tuleks esitada tööandjale. Juhul kui avaldust ei ole esitatud tööandjale, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon Maksu- ja Tolliametile.
* mittetöötava pensionäri pensionit tulumaksuga ei maksustata. Kui muid tulusid ei ole saadud, siis tuludeklaratsiooni esitama ei pea..

Kui pensioni summa on rohkem kui 2304 eurot aastas ehk 192 eurot kalendrikuus ja kuni 4032 eurot aastas ehk 336 eurot kalendrikuus, siis:
* töötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse kas tööandjale või elukohajärgsele pensioniametile. Tuludeklaratsioon on soovitatav esitada, kui palk on alla 144 eurot kalendrikuus ja maksuvaba tulu avaldus on esitatud tööandjale või avaldust ei ole üldse esitatud.
* mittetöötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse elukohajärgsele pensioniametile. Juhul kui avaldust ei ole esitatud, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon maksu- ja tolliametile.

Kui pensioni summa on üle 4032 euro aastas ehk 336 eurot kalendrikuus, siis:
* töötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse kas tööandjale või elukohajärgsele pensioniametile. Juhul kui avaldust ei ole esitatud, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon maksu- ja tolliametile.
* mittetöötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse elukohajärgsele pensioniametile. Juhul kui avaldust ei ole esitatud, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon maksu- ja tolliametile.

Kadri Inselberg

Üksikasjad

Avaldatud: 20 märts 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Delfi

Delfi Majandus

CV-Online`i esindajad jagasid Facebooki lehel vastuseid küsimustele, mis tööotsijatele kõige südamelähedasemad.

Karina: miks palgad nii väiksed alati on?

CV-Online’i turundusjuht Heikko Gross: Eks jääb ikkagi selle taha kinni, et me ei suuda oma tooteid ja teenuseid välismaailmale kallilt müüa ehk tegeleme väikest lisaväärtust loovate tegevustega ja alltöövõtuga. Madalate palkade põhjuseks võib kohati olla ka tööportsesside vähene efektiivsus – kui inimene teeb näiteks tootmises nö masina tööd. Sisuliselt annaks tootmisprotsessis efektiivsemaks muuta, aga selleks oleks vaja investeerida. Kohati aga ei ole tööandja sellest huvitatud (jättes sellega võtmata lisariske).

Muidugi on ka võimalus, et tööandja ongi orienteeritud odava tööjõuga opereerimisest, arvestades kõrge kaadrivoolavusega ja ongi sellise nö strateegia valinud.

Palkade võrdlust välisriikidega soovitan lugeda siit -
http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/kas-kumne-aasta-parast-on-keskmine-palk-7000-eurot-kuus.d?id=65783308

Toon ka kohe ühe huvitava lõigu välja: „Eestlaste sissetulek on kahe aastakümnega saavutanud taseme, mis oli omane 1993. aasta Iisraelile, ning toonase Hispaania ja Itaalia palgad on kohe-kohe samuti käeulatuses. Tõsi, praegu on need riigid ikkagi mitu korda rikkamad kui Eesti. Kuid 1993. aastal oli vahe mitmekümnekordne.“

Seega arengud toimuvad nö õiges suunas, aga võtavad aega, nagu enamik arenguid. Mida iga inimene ise saab selleks ära teha, on püüda anda oma panuse efektiivsemasse tootmisse / teenuste pakkumisse. Teiseks ei tasu ennast nö odavalt müüa ja teha enne tööle minemist taustauuringuid ettevõtte kohta, mis palka pakutakse ning leida endale sobivaim tööandja. Ühtlasi tuleks teada enda tugevusi, leida oma nišš ja müüa enda töötunde kallilt.

Üksikasjad

Avaldatud: 23 märts 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Tööinspektsiooni värskelt valminud kokkuvõtte järgi laekus eelmisel aastal avaldusi töövaidluste lahendamiseks kolm protsenti enam kui aasta varem. Selle paneb inspektsiooni töösuhete osakonna peajurist Elina Soomets nii Eesti majanduse elavnemise kui inimeste teadlikkuse kasvu arvele.

Teise iseloomuliku joonena mainib jurist, et töövaidluskomisjoni pöördujad oskavad nüüd rohkem nõuda ja töövaidlused on muutunud keerukamaks.

«Nõutakse kõike, mida seadus võimaldab,» märgib ta. Suurenenud on ka summad, mida kompensatsiooniks küsitakse. Kuigi enamik nõudeid jääb 600 ja 1200 euro vahele, on kasvanud üle 3000 euro suuruste nõuete osa. Enamasti on tegu juhtumitega, kus töötajad ootavad kuude kaupa kas täielikult või osaliselt saamata jäänud töötasu.

Küsi inspektsiooni juristilt

Vaidlusi põhjustab ka tööandja poolt töö mitte andmine ehk nn tööseisaku tasu. Kui töö puudumine on tingitud tööandjast, peab ta maksma selle aja eest kokkulepitud tasu. «Vahel ütleb tööandja, et «Kati, mine koju ja oota, nii kui töö tuleb, siis mina kohe helistan». Ja Kati jääbki ootama, küsides vahetevahel ka ise töö järele. Ühel hetkel tal kannatus katkeb ja hakkabki saamata jäänud tasu nõudma. Samas võib tööandja öelda, et Kati pole ise tööle tulnud,» kirjeldab Soomets üht tüüpilist töötüli.

Vahel võib töövõtulepingulist suhet analüüsides ilmneda, et tegemist on sõltuvussuhtega, kus tööandja määrab koha ja viisi, kuidas töötaja peaks tööd tegema. Sisuliselt viitab see aga töölepingulisele suhtele, mille puhul kehtivad töölepinguseadusest tulenevad õigused, nagu õigus puhkusetasule ja töötasu maksmisele vähemalt kehtestatud alammäära järgi, samuti töölepingu ülesütlemise tingimused.

Töövaidluskomisjonis peaks töötüli lahendamine olema lihtne ja kiire, pakkudes alternatiivi kohtule. Keerulisematel juhtudel oleks aga mõistlik enne tasuta telefonil 640 6000 inspektsiooni juristiga nõu pidada.

Aastast aastasse on kasvanud tööandjate esitatud avalduste arv töövaidluskomisjoni – kui 2009. aastal oli neid vaid kolm protsenti, siis mullu oli selliseid juba 11 protsenti avalduste koguarvust. Juristi sõnul tuleneb see nii õigusteadlikkuse kasvust kui uuest töölepinguseadusest, mille järgi töötaja võib teatud tingimustel (kui tööandja rikub talle seadusega pandud kohustusi) töölepingu ise üles öelda ja nõuda kolme kuu keskmise töötasu suurust hüvitist.

See seadusepügal on osutunud «präänikuks» töötajaile, ja kui tööandja töölepingu ülesütlemise vaidlustab, peab töövaidluskomisjon selgitama, kas töötaja selline käitumine oli põhjendatud. Enamasti on tegu töötasu maksmata jätmise või sellega viivitamise juhtumitega, kuid esineb ka ebaväärika kohtlemise süüdistusi. Tõendamine võib osutuda üsna keerukaks.

Töötajate nõuete puhul on Soometsa sõnul tähelepanuvääriv, et inimesed oskavad üha enam tähele panna ebavõrdset kohtlemist tööandja poolt. Näiteks leiavad töötajad, et neile on makstud vähem töötasu kui teistele samal ametikohal töötavatele inimestele. Selliseid diskrimineerimisvaidlusi tuleb üha enam ja neid võib pidada aja märgiks.

Soometsa sõnul ei vasta tõele müüt, et töövaidluskomisjoni otsused on tööandjate poole kaldu. «Töötajad loobuvad nõuetest oluliselt sagedamini kui tööandjad. Siin võib üheks põhjuseks olla ka see, et tööandjad rahuldavad töötajate nõuded või pakuvad neile kokkulepet alles siis, kui töötaja on töövaidluskomisjoni pöördunud,» selgitab ta.

Maakonniti laekus mullu enim avaldusi Tallinna ja Harjumaa (1532 avaldust), Tartumaa (455) ning Ida-Virumaa (295) töötajatelt ja tööandjatelt. Kõige vähem vaidlesid töösuhetest tulenevate asjaolude üle Hiiumaa ja Põlvamaa töötajad, mõlemas maakonnas registreeriti vaid 14 töövaidlusavaldust.

Analüüsides vaidluste temaatikat, tuleb tõdeda, et endiselt domineerivad rahaliste nõuetega vaidlused, millele tükk maad tagapool järgnevad töölepingu ülesütlemisest tulenevad ja muud vaidlused, märkis Soomets.

Keeruline vaidlus kohtusse

Ametialade lõikes laekus 2012. aastal enim avaldusi ehitustöölistelt, reisijatega seotud teenindajatelt, müüjatelt, veoautojuhtidelt, puidutöötlejatelt ning müügiga tegelevatelt töötajatelt (müügiesindajad, konsultandid). Seega on endiselt probleemsemad tegevusalad ehitussektor, kaubandus ja transpordisektor.

Transpordisektori puhul põhjustab segadust näiteks see, et töötasu kokkulepetes käsitletakse päevaraha tihti töötasu osana või töötasu arvestatakse läbitud kilomeetrite järgi. Mõlemad nimetatud variandid on seadusega vastuolus ja muudavad töötasu kujunemise raskesti jälgitavaks, eriti veel, kui ei peeta ka korrektset tööaja arvestust.

Töövaidluskomisjoni otsusel on sama juriidiline jõud kui kohtu omal ja otsuse täitmiseks võib pöörduda kohtutäituri poole. Kui pooltele töövaidluskomisjoni otsus ei sobi, on neil alati õigus kohtusse pöörduda. Eriti keeruliste vaidluste puhul võib seda ka kohe teha. Kohtusse tuleb kindlasti minna üle 10 000 euro ulatuvate rahaliste nõuete puhul. Kohtumenetlusel on see eelis, et siis saab taotleda riigilt tasuta õigusabi.

Kommentaar
Ülle Matt
Eesti Personalijuhtimise Ühingu Pare juhatuse liige

Kuidas on töökohtadel võimalik töövaidlusi vältida? Mõlemal töölepingu osapoolel on õigustatud ootus nii töölepingu tingimuste kui töölepingu seaduse täitmiseks. Kui seda ei tehta, on tüli tekkimise tõenäosus ilmselgelt suurem.

Kogemus näitab, et töövaidlusi on vähem või need puuduvad üldse ettevõtetes, kus tööandja järgib seadust ja peab töötajatest lugu. Korrektne tööleping ja selgus reeglites, arusaadavad ja üheselt mõistetavad tööülesanded, rollid ja vastutus on peamised eeldused teineteise suhtes selgete töösuhete kujunemiseks.

Väga oluline on ka otsese juhi roll. Arusaamatuste tekkimise eest ei ole kaitstud keegi, kuid kui teise poolega on käitutud korrektselt ja lugupidavalt, saab ka tüli tekkides töösuhetes õigluse jalule seada. Konfliktsituatsiooni tekkides oleks hea enne kümneni lugeda, usaldusväärse juristiga nõu pidada ja alles siis tegutseda.

Minu enda kogemusel võib tekitada segadust – mõlemal poolel – seaduse vähene tundmine või olukorra vale tõlgendamine. Juristilt nõu küsides tuleks kindlasti veenduda osutatava õigusteenuse kvaliteedis ja selles, et nõu andes-küsides teineteisest ikka õigesti aru saadi. Tüli võib paisuda suureks ka seetõttu, et üks pooltest on kõrvalt saanud vale nõu, aetakse taga oma õigust ja ei otsitagi võimalust asja rahumeelselt lahendada.

Alati tasuks võtta ka teine arvamus, eriti kui nõuandja ei ole tööõigusalaste kogemustega õigusteenuse pakkuja.

Töövaidlused aastal 2012
• Laekus 2983 avaldust
• Rahuldati 1031 avaldust
• Osaliselt rahuldati 756 avaldust
• Rahuldamata jäeti 432 avaldust
• Avalduse vastuvõtmisest keelduti või menetlus lõpetati 740 juhul

Allikas: tööinspektsioon

Sirje Niitra

Üksikasjad

Avaldatud: 20 märts 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

«Lapsehoolduspuhkusel olin kokku viis aastat (kaks last järjest). Tööandja tahab pärast tööle naasmist mulle määrata katseaja. Põhjendus on, et on vaja kõike uuesti õppida. Kas tööandjal on see õigus?» soovib kahe lapse ema teada.

Vastab Merike Michelson METI personaliabist.

Ei, tööandjal seda õigust ei ole. Katseaeg määratakse vaid töölepingu sõlmimisel. Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt (TLS § 28 lg 1). Töölepinguseaduse § 28 lõike 2 punkti 5 alusel on tööandja eelkõige kohustatud: ... tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel
Toimetas: Tarbija24