Artiklid

Kaire Talviste

Tööandja lubab konkurentsivõimelist palka, ent jätab selle suuruse sageli saladuseks konkursilgi.

„Ma võib-olla ei hakkakski pooltesse kohtadesse kandideerima, kui teaks, millist ebainimlikku palka nad plaanivad maksta. Hoiaks nii enda kui ka kuulutaja aega kokku! Olen saanud tööpakkumise, kus kiideti end taevani; kui küsisin palgataset, siis öeldi, et see avalikustatakse siis, kui on jäänud kolm viimast sõelale. Olin kolme viimase seas ja no ma tõesti ei oleks iial seda kammajaad läbi teinud, kui oleks seda arvu kohe alguses näinud,” kirjutab Triin Mäe CV-Online’i Facebooki leheküljel korraldatud kampaania kommentaariks.

Kõigile tööturgu puudutavatele küsimustele vastust lubanud kampaanias uuritigi personalifirmalt valdavalt palkade kohta: millised on adekvaatsed palgaootused, keskmised tasud kindlates valdkondades ning miks ometi on Eestis töötasu enamasti kuni konkursi lõpuni suur saladus.

„See on tegelikult töötaja suhtes ebaaus võte. Tööandja on peas välja mõelnud mingi summa, millega ta võiks sellele kohale töötaja leida. Kandidaadid saadavad CV-sid, käivad eelvoorus, teises voorus ja võib-olla alles kolmandas öeldakse, et tead, meie saame palka pakkuda nii palju. Enamasti on see oodatust väga palju väiksem. Kas tööandja loodab, et äkki leiab väga hea spetsialisti alla turuhinna?” arutleb Meelis Muru.

Nurinaks on põhjust, sest kindla palgasumma või selle vahemiku toovad tööpakkumiskuulutustes esile väga vähesed tööandjad. Sageli ei tee seda ka riigiasutused, kus võimalused on eelarvega piiratud. Nõnda ongi tööle kandideerija juba eos ebakindel, sest liiga suure palgasoovi korral ei osutu ta valituks, liiga vähe küsides võib aga jääda valimata enda alaväärtustamise pärast.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.

Delfi Majandus

Riigikantselei saatis esmaspäeval kooskõlastusringile valitsuse määruse, mis kehtestab avaliku sektori tippjuhtidele ühtsed nõuded ning loob tippjuhikandidaatide registri.

Määrusega kehtestatakse ministeeriumi kantslerile ja asekantslerile, riigikantselei direktorile, ameti, inspektsiooni ja häirekeskuse peadirektorile ning riigiarhivaarile esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord. Kokku on määrusega hõlmatud 95 tippjuhi ametikohta, vahendas BNS.

Tippjuhi puhul on nõutavaks hariduseks magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Juhtimiskogemust peab tippjuhil sõltuvalt ametikohast olema kas kolm või viis aastat.

Määruse kohaselt peab tippjuht inglise keelt mõistma ja rääkima vähemalt C1- ning kirjutama vähemalt B2-tasemel, teist võõrkeelt mõistma ja rääkima vähemalt B2- ning kirjutama vähemalt B1-tasemel.

Teise võõrkeelena sätestatakse vene, saksa või prantsuse keele oskuse nõue. Eesti keele oskust nõutakse kõigilt kõrgematelt riigiametnikelt vähemalt C1-tasemel.

Kehtiva korra kohaselt nõutakse tippjuhilt kas ühe võõrkeele oskust kõrgtasemel või kahe võõrkeele oskust kesktasemel. Senisest kõrgemate nõuete esitamine tippjuhi keeleoskusele on määruse seletuskirja kohaselt põhjendatud Eesti ees seisvate väljakutsetega olla arvestatavaks partneriks rahvusvahelises koostöös ja viia 2018. aastal edukalt läbi Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine.

Määruses kehtestatud üldise reegli kohaselt täidetakse vaba tippjuhi ametikoht avaliku konkursi korras. Samas võib ministeeriumi kantsleri teenistusse võtta ka konkursita.

Konkursita saab tööle võtta ka välisministeeriumi asekantsleri, politsei ja piirivalveameti peadirektori, päästeameti peadirektori ja häirekeskuse peadirektori. Samuti kaitsepolitseiameti ja teabeameti peadirektorid.

Määruse kohaselt peab vähemalt kord kahe aasta jooksul toimuma tippjuhi hindamine, millele järgneb arenguvestlus vahetu ülemusega. Tippjuhi hindamist korraldab riigikantselei juures tegutsev tippjuhtide kompetentsikeskus.

Lisaks kehtestab määrus tippjuhikandidaatide arvestuse pidamise korra, mille eesmärk on seletuskirja kohaselt toetada tippjuhtide värbamist, tagades kompetentsete kandidaatide olemasolu avaliku teenistuse tippjuhi konkurssidel.

Tippjuhikandidaatide hulka arvab isikud nende nõusolekul tippjuhtide valikukomisjon. Tippjuhtide kompetentsikeskus võib teha ettepaneku tippjuhikandidaadiks arvamise kohta tippjuhtide järelkasvuprogrammi läbinud isikule, ametikohalt lahkunud tippjuhile või avalikul konkursil osalenud isikule.

Määruse jõustumisel kasvab seletuskirja kohaselt riigikantselei töökoormus senisest suurema arvu avalike konkursside, hindamises ja arendamises osalevate tippjuhtide arvu kasvu ja tippjuhikandidaatide arvestuse pidamise näol lisanduva uue tööülesande tõttu.

Lisakulude katmiseks taotletakse täiendavaid vahendeid riigieelarvest. Tippjuhtide arendustegevusteks aastateks 2014–2017 taotletakse Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid.

Määruse näol on tegemist tänavu 1. aprillil jõustunud avaliku teenistuse seaduse (ATS) rakendusaktiga.

Kas sulle tundub, et sa ei saa oma töö eest piisavalt palka? Mida sa ise teha saaksid, et palganumber kasvaks? Forbes.com annab kolm nõuannet.

Saa paremaks läbirääkijaks

Suur osa tööandjatest jätavad palkade teemal omale ruumi, et vajadusel palganumbrit muuta. Seega head läbirääkimisoskused võivad naistel aidata õiglasemat palka saada.

Ometi on selgunud, et ka mõned päris kõrgel kohal olevatest naistest ei julge palga teemal väga kaubelda. Facebooki operatiivjuht Sheryl Sandberg on meenutanud, et kui Mark Zuckerberg talle tööpakkumise tegi, siis naisele tundus pakkumine õiglane ja ta oli valmis seda vastu võtma. Kuid tema abikaasa käis talle peale, et ta rohkem raha küsiks.

«Kartsin, et kui hakkan läbirääkimisi pidama, siis võin kogu pakkumise nässu keerata,» meenutas Sandberg. «Oleksin võinud ju karmi naist mängida, kuid äkki Mark poleks tahtnud mind siis palgata?»

Lõpuks küsis üks tuttav naiselt, miks viimane oleks nõus seda tööd tegema väiksema palga eest kui mõni mees sama tööd tehes saaks? See muutis naise enesekindlaks ja ta küsis suuremat palka. Zuckerberg muutis oma pakkumist ja Sandberg võttis uue pakkumise vastu. Sandbergi soovitus naistele, kes kavatsevad palgateemalisi läbirääkimisi pidada: olge meeldivad ja kenad, ent järjekindlad.

Tõesta, et oled palgatõusu väärt

Kui arvad, et oled palgatõusu väärt, ütle oma ülemusele täpselt, miks sa seda väärt oled. Kasuks tuleb see, kui oled hiljuti ühel või teisel põhjusel kiita või tunnustust saanud. Mida rohkem tõendeid sul on, seda tõenäolisemalt on tööandja palgatõusuga päri.

Tee kindlaks oma väärtus

Kui kandideerid uuele töökohale või oled valmis palka juurde küsima, uuri enne, kui suured on keskmised palganumbrid sel ametikohal. Seda on tunduvalt lihtsam teha küll avalikus sektoris, kus palganumbreid ei hoita saladuses.

Võid ka eelnevalt konsulteerida sõprade-tuttavatega, kes sarnasel kohal töötavad või neilt lihtsalt uurida, kui suurt tõusu võiksid tööandjalt küsida.

Toimetas Naine24

Tõnu Mertsina, Swedbank Eesti peaökonomist
Delfi Majandus

Eesti palgatase EL-siseses võrdluses korreleerub üsna hästi tööjõu tootlikkusega. Riikides, kus palgad on Eesti omast oluliselt kõrgemad, on üldjuhul seda ka tootlikkus.

Kui tootlikkus kasvaks pikaajaliselt palkadest kiiremini, väheneksid ettevõtete kasumimarginaalid ning nad oleksid sunnitud oma toodangu hinda tõstma. Nii aga kahjustaksid nad oma konkurentsivõimet. Seega saaksid palgad suureneda üksnes siis, kui suureneb ka tööjõu tootlikkus.

Kui aga vaadata, kui palju tunde inimesed töötavad, siis kipub pilt hoopis vastupidine olema. Kõrgema tööjõu tootlikkusega riikides töötatakse vähem tunde inimese kohta, kui madalama tootlikkusega riikides. Põhjus peitub selles, et madalama tootlikkusega riikides sisaldab tootmine rohkem tööjõudu, kõrgema tootlikkusega riikides on aga rohkem tehnoloogilistkapitali.

Sama töö tegemiseks jääb aga tööjõu toolikkus teatavasti alla tehnoloogia panusele. Seega tuleb tootlikkuse tõstmiseks, lisaks töökorralduse parandamisele ja tööjõu kvalifikatsiooni tõstmisele, investeerida tootlikku kapitali. Ettevõtted aga investeerivad siis, kui neil tekib piisavalt müügitulu ja kasumit. Kuna tööjõu tootlikkus kasvab Eestis oluliselt kiiremini, kui EL keskmiselt, siis see aitab meil ka kiiremini kõrgema palgatasemega riikidele järele jõuda.

Samas oleneb keskmine palgatase ka majanduse struktuurist. Üldjuhul saab kõrgemat palka teenida nendes tegevusalades, kus on võimalik luua suuremat lisandväärtust toodangu ühiku kohta. Kui Eesti liiguks sellise majandusstruktuuri suunas, kus on suurem osakaal kõrgemat lisandväärtust tootvatel tegevusaladel ja sinna kuuluvatel ettevõtetel, siis oleks põhimõtteliselt loodud sellega ka rohkem võimalusi keskmise palga suurendamiseks. Selline struktuurimuutus eeldab aga kindlasti väga paljude töötajate kvalifikatsiooni tõstmist.

Tegelikult on juba praegu, vaatamata suhteliselt kõrgele tööpuudusele, nappus mitte ainult kvalifitseeritud, vaid ka ettevõtetele sobivast tööjõust üldse. See näitab, et majanduse struktuur on juba praegu nii palju muutunud, et paljud inimesed, kes kunagi tööta jäid, ei pruugigi ilma ümberõppeta enam tööd leida.

Kokkuvõttes, palga suurendamine ei saa paraku käia soovide järgi ja Eesti võrdlemine arenenud tööstusriikidega ei ole eriti hea mõte. Palgakasv eeldab suuremat tootlikkust, majanduse struktuuri, kus on rohkem kõrgemat lisandväärtust tootvaid ettevõtteid ning kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõudu.

Teisipäeval kirjutas Eesti Päevaleht, et Eestis saab küllväga vähe palka, aga palga kasv on Euroopa üks kiiremaid.

Linda Pärn, reporter

Küsisime tänase võrdse palga päeva puhul karjäärinõustaja Tiina Saarelt, mille järgi hinnata seda, et kas kättesaadav palk on liiga väike ja kuidas seda juurde küsida. Saar rõhutas muu seas, et nii naised kui mehed peaksid aru saama, et mees ei ole tänapäeva Eestis enam pere toitja.

“Mehed küsivad kohe suurema summa, kuna nad peavad ju baaris välja tegema ja neil ei ole piinlik küsida rohkem raha ka näiteks selle pärast, et neil on ka kallid hobid.„

Tiina Saare sõnul on naised madalama palgaga nõus seetõttu, et nad on alalhoidlikud. Ta selgitas, et osal naistest on selline mõtteviis, et peaasi, et saaks selle töökoha ja küll siis hiljem saab ennast tõestada. Mõeldakse isegi, et küll kuidagi hakkama saab, tuleb võtta mingi lisatöö. «Meestel on teine mõtlemine, palk on osa nende identiteedist,» tõdes Saar. «Nad küsivad kohe suurema summa, kuna nad peavad ju baaris normaalselt välja tegema ja neil ei ole piinlik küsida rohkem raha ka näiteks selle pärast, et neil on ka kallid hobid.»

Karjäärinõustaja lisas, et tegelikult ei räägi me vaid naistest ja meestest, vaid me peaksime rääkima ka õiglastest palkadest. «Iga töökoht loob tegelikult ettevõttele väärtust ja tasu tuleb selle väärtuse eest, mitte sellest, kas ta on mees või naine, see ei loe.»

Ta tõdes, et reaalsus on muidugi teine, sest näiteks ei lähe mehed meelsasti lasteaedadesse või meditsiiniasutusse hooldajaks, medvennaks, sest seal on tasud väiksemad. «Siis öeldakse, et see pole kellegi mehepalk, ma sinna ei lähe. Samas, kui mehed läheksid, siis nad ajaksid selja sirgu ja ütleksid, et ma ei ole nõus seda tööd väiksema raha eest tegema ja palgad hakkaksid seal siis kiiremini kasvama ka,» selgitas ta.

Saar tõi näiteks, et kui mees läheb intervjuule ja tema vastas on meesülemus, siis see ülemus mõistab seda, kui mees küsib suurt palka. «Ta saab aru, et muidugi - tal on vaja kuskil restoranis välja teha, tal on vaja endale hea auto soetada, loomulikult on ta seda väärt. Aga kui seal istub naine ja see meesülemus ei ole väga intelligentne, siis ta võib mõelda, et äkki keegi ikka peab naist üleval, kuskil on ju ometigi mingi mees ka,» selgitas karjäärinõustaja.

«Need ongi need stereotüüpsed ja iganenud arusaamad, justkui mees peaks olema pere toitja. Kui naine unustaks selle ära, et mees ei pea enam olema see pere toitja, vaid teenimine käib võrdsetel alustel ja tasu peab olema õiglane, siis ta lööbki lihtsalt selja sirgu ja küsib õiglast palka,» tõdes Saar.

Kuidas palka juurde küsida?

Tiina Saar selgitas, et naine peab julgema palka juurde küsida, aga ta peab enne ennast ka analüüsima. «Üks asi, millele naised mõtlevad, on ka see, et mul on ju pere, millele energiat eraldada ja kel on juba lapsed, need mõtlevad, et äkki tõesti lapsed jäävad haigeks ja ma ei taha maksimumi küsida.»

Nõustaja selgitas, et sellega jätavad need naised, kes ei identifitseeri ennast ainult läbi töö, endale nii-öelda puhvri, et neil on elus ka teisi olulisi teemasid. «Siis tekib selline tunne, et ma ei tohigi küsida,» rääkis ta. «Sellepärast oleks parem, kui palgad ei oleks väga isikupõhised.»

Karjäärinõustaja selgitas, et üheks näitajaks, kui tasub palka juurde küsida, on see, kui elatustase on nii madal, et ei saa hakkama. Samas nentis ta, et inimeste vajadused on väga erinevad ja mõni võib öelda, et ta ei saa hakkama, aga samas on ta kulutused väga suured või need ei olegi adekvaatsed.

«Samas kui inimene tunneb, et ta on viimasel ajal võtnud tööülesandeid juurde ja ta on näiteks hariduse poole pealt teinud mingisuguseid uusi samme, saanud uue kraadi või õppinud mingeid uusi oskusi, aga palka ei ole viimase kahe aasta jooksul üle vaadatud, siis see on üks näitaja,» tõi ta välja.

Saar soovitas enne palga juurdeküsimist või uuele töökohale kandideerimist teha põhjalik eeltöö ja uurida palgainfot. Ta tõi välja, et statistikaameti kodulehel on palgaandmeid üleval, aga need on enamasti liiga üldised, kuid valdkonna palgavahemikku võib küsida värbamisfirmadelt (CV-Online, CV Keskus, Fontes, Ariko ReServ).

«Palgauurijad ütlevad niimoodi, et 10 protsenti palka pole mõtet tõsta, seda ei ole tunda ja see inimese motivatsiooni otseselt ei tõsta,» nentis Saar. «Kui organisatsioon suurendab palkasid, siis tasub üldse rääkida alates 15 protsendist.»

Karjäärinõustaja soovitas enne palga juurdeküsimist ennast analüüsida – millised on tehtud tööd ja saavutused, milliseid oskusi on vahepeal juurde tulnud, kas on lisandunud tööülesandeid, millega on väga hästi hakkama saadud või kas on ettevõtte ressursse kokku hoitud? «Tuleb analüüsida seda varasemat tööd, mille poolest töötaja on arenenud, nii-öelda muutunud paremaks ja väärtuslikumaks töötajaks ja siis see ongi argument,» kinnitas ta.

Veel lisas Saar, et see põhjendatus peab tulema selle arvelt, et millist väärtust inimene organisatsioonile juurde toob, mitte selle arvelt, et endal kulud suurenesid või et kuskilt oli kuulda, et teised saavad palju rohkem palka. «See ajab tööandjaid sageli vihaseks. Ehkki see võib tõsi olla, et inimene kuuliski ja talle tundubki, et kõik inimesed peale tema saavad rohkem palka kui tema, aga kui hakata läbi rääkima, siis ainsad argumendid, mida ettevõtte kuulda võtab, on reaalselt selle töö põhised,» selgitas ta.

Karjäärinõustaja sõnul ongi palga küsimise õigustuseks see, kui inimene panustab ja õpib juurde, sest siis peaks tema väärtus seal organisatsioonis reaalselt kasvama ning seda peab näitama ja tõestama.