Üksikasjad

Avaldatud: 19 april 2013

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Põhjarannik

ERIK KALDA

Naistöötaja, kes sai kaks aastat tagasi Narva karjääris tööõnnetuses raskelt vigastada, suutis riigikohut veenda, et kaks alama astme kohut on eksinud, kui leidsid, et ta oli oma vigastustes ise süüdi.

See juhtus 2010. aasta 25. märtsil Narva karjääri Viivikonna laadimiskompleksis. Seal vagunite täitmise ning põlevkiviproovide võtmisega tegelnud Diana avastas ühtäkki, et põlevkivi proovivõtumasin on katki. Naine pöördus lukksepa poole, kellega koos nad avasid masina trumli ülemise luugi ning märkasid, et põlevkivitükid olid ummistanud varbresti. Kui lukksepp resti eemaldas ning Diana hakkas käega ummistus puhastama, kukkus naise käele vasarpurusti. Tagajärjeks oli käeluu hulgimurd.

Nõuab 21 000 eurot

Kannatanu esitas Eesti Energia Kaevanduste vastu hagi, leides, et õnnetuse põhjustas tööandjapoolne ebapiisav väljaõpe.

Hageja leidis, et tööõnnetuse toimumises oli süüdi Eesti Energia Kaevandused, sest töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt peab tööandja tagama töötervishoiu- ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras ning tööandja peab tagama töövahendi kasutamiseks väljaõppe ja ohutusalase juhendamise.

Vigastada saanud naine nõudis, et kaevanduskontsern maksaks talle kahju korvamiseks ligi 21 000 eurot.

Eesti Energia Kaevandused hagi ei tunnistanud, teatades, et Diana oli läbinud vajalikud ohutusalased juhendamised nii laadijana kui proovivõtjana.

“Tööõnnetuses oli süüdi hageja ja õnnetuse asjaolud olid fikseeritud tööõnnetuse raportis. Hageja täitis tööülesannet, mis ei kuulunud tema töökohustuste hulka,” leidis kaevanduskontsern oma kohtule esitatud seisukohas, lisades, et seadet puhastama asudes eiras Diana kehtestatud tööohutusnõudeid.

Kontsern viitas võlaõigusseadusele, mille kohaselt tuleb kannatanule õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitada juhul, kui kahju tekitaja on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest seaduse alusel. “Hagist ei selgu tööandja õigusvastane tegu, põhjuslik seos kahju ja tööandja teo vahel ning tööandja süü kahju tekitamises,” leidis Eesti Energia Kaevandused.

Nii Viru maakohus kui Tartu ringkonnakohus asusid kaevanduskontserni poolele ja leidsid, et hagi on põhjendamata.

Väljavõte kohtuotsusest: “Maakohus leidis, et iseenesest oli õige tööõnnetuse uurimiskokkuvõttes toodud järeldus, et ohutusalane juhendamine peab hõlmama teavet ohtude ja ohuolukordade kohta, mis kaasnevad või võivad kaasneda töövahendi kasutamisega, ja selle kasutamisest saadud kogemusi. Maakohus oli siiski seisukohal, et mitte üheski ohutusjuhendis ei ole võimalik ette näha ega juhendada töötajat juhtudeks, kui töötaja on ise raskelt hooletu.”

Vastutuse välistaks enda tahtlik vigastamine

Ent riigikohus, kuhu Diana lõpuks oma kaebusega jõudis, oli teist meelt.

Riigikohtu arvates leidsid alamad kohtud ekslikult, et hagi tuleb jätta rahuldamata selle tõttu, et hageja enda hooletu tegevus välistab kostja vastutuse. Riigikohus on juba varasemates lahendites öelnud, et hageja kui kannatanu enda hooletu tegevus, mis aitas kaasa kahju tekkimisele, omab tähtsust üksnes kahjuhüvitise suuruse määramisel.

Kõrgem kohus leidis, et Eesti Energia Kaevanduste vastutus juhtunu eest oleks välistatud vaid juhul, kui Diana oleks tahtlikult tekitanud endale kehavigastuse. Ja lisas, et juhul, kui naine ei tahtnud ennast ise vigastada, on ettevõte siiski põhjustanud Diana kehavigastuse, “sest hageja sai kehavigastuse kostja seadmest (proovivõtumasin) tuleneva kahjuliku mõjutuse tõttu ajal, mil kostja seade oli käitatud kostja majandustegevuse käigus. Sellist seadme käitamist ja töötamist tuleb lugeda kostja tegevuseks, sest on selge, et see seade käitati ja see töötas kostja antud korralduse alusel”.

Riigikohtu selgituse kohaselt tähendab see, et töövõtja ei pea tööandja vastutusele võtmiseks tõendama, et viimane rikkus tööohutuse nõudeid. “Küll aga saab kostja tõendada, et ta järgis tööohutuse nõudeid ning selle asjaoluga põhjendada /…/, et ta ei olnud hagejale kehavigastuse tekitamises süüdi hooletuse tõttu,” väitis riigikohus.

Riigikohus tühistas Tartu ringkonnakohtu otsuse, millega jäeti Diana kaebus rahuldamata, ning saatis asja kohtule uueks läbivaatuseks tagasi.

Üksikasjad

Avaldatud: 16 april 2013

• Postimees

Suurbritannias läbi viidud uuring näitas, et peaaegu poolte inimeste töölaual valitseb suur segadus ning selle tulemusel minnakse kolleegidega tülli, saadakse ülemuselt noomitada ja tuntakse suuremat tööstressi.

Keskmiselt vedeleb iga töötaja laual umbes 19 kasutut paberit ning pooled uuringus osalenud töötajatest tunnistas, et on kaotanud olulisi dokumente, sest nende töölaud on segamini, vahendab femalefirst.co.uk.

Paljud lisasid, et koristasid oma töölauda viimati umbes pool aastat tagasi.

Selgus, et mõne töötaja laud on lausa niivõrd segamini, et nende kolleegid või ülemus on pidanud neile märkuse tegema. Üks töötaja kümnest on lausa ametliku hoiatuse saanud segamini töölaua eest.

Uuringus osales 2000 britti ja peaaegu kolmandikul vedeleb töölaual pooleldi söödud toitu, tühjasid pakendeid või pudeleid ning pea pooled tunnistasid, et jätavad mustad nõud töölauale.

Kuigi arvatakse, et naised on korralikumad ja puhtamad kui mehed, siis uuringust selgus, et õrnema soo esindajate töölauad on täpselt sama segamini kui meestel.

Äripsühholoogia professor dr Tomas Chamorro sõnas, et segamini töölaud mõjub halvasti nii mõtetele kui ka suhetele töökaaslastega.

Umbes pooled küsitletutest kinnitasid, et tajuvad stressi tõusu, kui peavad rinda pistma segamini töölauaga kohe hommikul. Hoolimata sellest koristab enamik inimesi oma tööpinda umbes vaid korra kuus.

Olulised näitajad:

* Naised on sama räpakad kui mehed.
* 52 protsenti inimestest koristab töölauda vaid korra kuus, 10 protsenti teeb seda kuue kuu vältel.
* 48 protsenti töötajatest on kaotanud olulisi dokumente, sest nende töölaud on segamini.
* 56 protsenti osalejatest tunnevad stressi, kui neile vaatab hommikul vastu segamini laud.

Toimetas Naine24

Üksikasjad

Avaldatud: 17 april 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Neenu Pavel kirjutab, et joobes ja ülbitseva klienditeenindajaga võib töösuhte erakorraliselt üles öelda ka hoiatamata.

Tööandja küsib: «Olin paar päeva lähetuses ning naastes leidsin postkastist vihase pöördumise. Klient kirjeldas, kuidas minu alkoholijoobes teenindaja oli temaga ülbelt ja solvavalt käitunud, lubas vahejuhtumi «suure kella» külge panna ja teatas, et tema ja ka kõik tema sõbrad-tuttavad tulevikus enam meie remonditöökoja teenust ei kasuta. Kuna nimetatud töötajaga on ka varem probleeme olnud, isegi hoiatanud olen, siis kas võin nüüd töösuhte lõpetada või peab tõesti enne olema kolm korda hoiatatud?»

See, et töökohustuste rikkujat peaks enne töölepingu ülesütlemist kolm korda hoiatama, on visalt leviv meelevaldne liialdus. Töölepingu seaduses on küll kirjas, et tööandja saab töösuhte erakorraliselt üles öelda, kui töötaja on hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis, eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi, kuid kolmekordse hoiatamise kohustust ei ole.

Enamgi veel – kui töötajapoolne kohustuste rikkumine on sedavõrd räige, et võimalike uute ja tõsiste tagajärgedega rikkumiste kartuses ei jää aega eelnevaks hoiatamiseks ja töötaja meeleparandamise ootamiseks, võib töösuhte erakorraliselt üles öelda ka hoiatamata.

Kui näiteks lennujuht on tööpostil joobes, kõrvaldatakse ta töölt ning ilmselt lõpetatakse kohe ka töösuhe, sest mõistlikult ei saa eelda hoiatamist kuni järgmise joobeseisundini, kuna viivitamine võiks endaga kaasa tuua inimohvritega lennukatastroofi.

Hoiatamine ei ole karistus, töötaja seda vaidlustada ei saa. Hoiatus on tööandjapoolne teavitus: «Töötaja, ma pole rahul sinupoolse töökohustuste täitmisega, tähtaegade rikkumisega, hooletustega või muuga, jälgin sind ja annan sulle aega oma töösse suhtumise parandamiseks või muidu ... järgneb töösuhte erakorraline ülesütlemine.»

Joobnud töötaja tuleb ohutuse tagamiseks töölt kõrvaldada

Mis puutub joobeseisundis tööl viibimisse, siis töötervishoiu ja tööohutuse seaduses on selle kohta punkt töösuhte mõlema poole jaoks. Tööandja on kohustatud töölt kõrvaldama alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all oleva töötaja, töötajal on keelatud töötada joobeseisundis.

Sätte eesmärgiks on eelkõige ära hoida tööõnnetuse toimumist, samuti vältida olukorda, kus joobnud töötaja oma liigse lustilisuse või agressiivsusega segab teistel töö tegemist. Seda keeldu korratakse tavaliselt ka ettevõtte töökorralduse reeglites, rõhutades, et tegemist on ühe olulisema töötajapoolse kohustuse rikkumisega. Oluline lepingutingimuste rikkumine toob kaasa lepingu erakorralise ülesütlemise.

Joobeseisundi tuvastamisest

Kui tööandja lõpetab töölepingu töötaja joobes tööl viibimise tõttu, peab ta suutma seda hiljem vaidluse korral ka tõendada. Praktikas on joobeseisundi tuvastamine aga üsna keeruline, sest puudub vastav regulatsioon. Töötajat ei saa viia või saata ekspertiisi, kui ta ise sellega ei nõustu, samuti võib ta keelduda alkomeetrisse puhumisest.

Kui joobnu ei sea oma käitumisega ohtu iseennast ega teisi isikuid – ei nori tüli ega kakle – ei pruugi politsei tööandja väljakutsel kohalegi tulla. Töötajalt võib nõuda seletuskirja kas kohe või pärast kainenemist, kuid ta võib selle kirjutamisest keelduda või seletuses kõike eitada.

Sellises olukorras on tööandjal soovitav koostada kohapeal vabas vormis kirjalik kuupäeva ja kellaajaga varustatud joobe tuvastamise akt, millele kirjutavad alla samu asjaolusid kinnitavad tunnistajad.

Aktis tuleks kirjeldada visuaalsel vaatlusel töötaja joobele viitavaid tunnuseid: isiku välimus, iseloomulik lõhn, aeglustunud reaktsioon, häirunud kõne, aja, isiku ja koha tajumise häired, teadvuse seisund ning mälu-, koordinatsiooni- ja käitumishäired. Samas ei tohi unustada, et terviseseisund, sealhulgas joobes olek, kuulub töötaja delikaatsete and­mete hulka, mille töötlemine on piiratud isikuandmete kaitse seadusega.

Solvavalt käituv teenindaja peletab kliente eemale

Tööandja küsimusest nähtub, et antud juhul on ilmselt tegemis mitme töötajapoolse rikkumisega. Tööandja oma silmaga joobes teenindajat ega kliendiga toimunud intsidenti ei näinud, tagantjärgi joobe tuvastamise akti koostada ei saa. Küll tuleks aga võtta seletuskirjad tunnistajatelt ehk kaastöötajatelt, kes juhtunut pealt nägid. Samuti kinnitab töötaja joobes tööl viibimist ning lubamatut käitumist kliendi kaebus.

Solvava käitumisega on teenindaja töökoja mainet kahjustanud ja põhjustanud kolmanda isiku – kliendi – usaldamatuse tööandja vastu. Konkreetset varalist kahju ehk saamatajäävat tulu ei ole küll võimalik kindlaks määrata, kuid negatiivses võtmes meedia tähelepanu alla sattumine klientide arvu kindlasti ei suurenda.

Tööandjal tuleb selgitada asjaolud, kokku koguda kõik juhtunud intsidendi tunnistajate ütlused. Ja arvestades töötaja eelnevat käitumist ning seda, et töötaja peab täitma kohustusi lojaalselt, tööandja kasu silmas pidades, kaalutleda ja otsustada töösuhte erakorralise ülesütlemise poolt või vastu.

Toimetas: Liis Velsker, reporter

Üksikasjad

Avaldatud: 16 april 2013

• Postimees
• VÕRDSE KOHTLEMISE SEADUS

Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja Liina Kanteri sõnul võib eeldada, et naised tajuvad, et elus edasijõudmiseks on kõrghariduse omandamine nende jaoks kriitilise tähtsusega, kuid meeste puhul see seni veel tingimata nii ei ole.

Eestis on Eurostati andmetel kõrgharidusega 28 protsenti meestest ning 50 protsenti naistest, mis on teiste Euroopa riikide võrdluses suurim erinevus. Postimees uuris, mida arvab neist arvudest sotsiaalministeerium, kus on soolise võrdõiguslikkuse osakond. Küsimustele vastas kirjalikult osakonna juhataja Liina Kanter.

Kuidas Teie sellele vaatate, et Eestis on meeste ja naiste käärid hariduses nii suured?

Suured erinevused naiste ja meeste olukorras on probleemiks kõigis valdkondades, kus neid esineb, sh haridusvaldkonnas. Erinevus ühes valdkonnas tähistab või põhjustab erinevust või ebavõrdsust ka teistes valdkondades. Näiteks erinevused hariduses on tihedalt seotud erinevuste ja ka ebavõrdsusega tööturul.
Keskharidusega mees teenib sama palju või kohati isegi enam kui kõrgharidusega naine.

Tööturu horisontaalne ja vertikaalne sooline segregatsioon mõjutab tugevalt vaesuse feminiseerumist Eestis, mis on ühtlasi Euroopa Liidu suurim. 2010. aastal oli Eestis ametialade soolise segregatsiooni määr 30,7 protsenti ning tegevusalade soolise segregatsiooni määr 25,7 protsenti.

Nii oli statistikaameti andmetel näiteks 2012. aastal 26,9 protsenti hõives olevatest meestest hõivatud oskustöötajate ja käsitööliste ametiala pearühmas (naistest vaid 3,3 protsenti), samas kui naistest oli 26,4 protsenti hõivatud tippspetsialistidena (meestest 12 protsenti).

Tegevusalati saab välja tuua, et näiteks ehituses oli 2012. aastal hõivatud 17,4 protsenti kõigist hõives olevatest meestest ning vaid 1,6 protsenti naistest. Seevastu hariduses oli hõivatud 16,3 protsenti kõigist hõives olevatest naistest ning vaid 3,7 protsenti meestest.

Traditsioonilistest soorolliootustest lähtumine kitsendab noorte eri- ka kutsealade valikuid, mis peegelduvad hilisemas tööelus. Kuid ka sooliselt segregeerunud tööturg mõjutab omakorda noorte elukutse- ja karjäärivalikuid. Seetõttu mõjuvad traditsioonilised ootused ebasoodsalt nii õppivale kui töötavale elanikkonnale ja ühiskonna heaolule laiemalt.

2011. aastal Eesti Rakendusuuringute Keskuse CENTAR läbi viidud uurimuses õpingute ebaõnnestumise kulude kohta Eestis vaadeldi erinevaid haridustasemeid saavutanud naiste ja meeste olukorda tööturul, tervisenäitajaid, töötust, sotsiaaltoetuste saamist, aga ka näiteks seoses kuritegevusega.

Analüüsi kohaselt on näiteks tervise paranemisest saadav keskhariduse omandamisest tulenev tulu meestel suurem kui naistel – nende puhul on see võrreldav kõrghariduse omandamisest saadava tervisetuluga.

Ebapiisava haridusega kaasnevad kulud indiviidile on saamata jääv tulu seoses madalama palga ning väiksema töötamise tõenäosusega, aga ka kehvemad tervise näitajad. Rahalised kulud riigile on näiteks saamata jäävad maksutulud ning suuremad kulud sotsiaaltoetustele, laiemad ühiskondlikud kulud näiteks rohkem kuritegevust ja väiksem osalus kodanikuühiskonnas.

Mida peaks Teie hinnangul tegema, et seda vahet vähendada?

Hariduse valdkonnas olukorra muutmiseks tuleb alustada juba alusharidusest. Tähelepanu tuleb pöörata nii õppe sisule kui meetoditele ja seda kõigil hariduse astmetel.

Soolise võrdõiguslikkuse edendamisega alushariduses on seni Eestis tegeletud peamiselt projektipõhiselt, oluline roll on selles olnud mittetulundusühendustel. Mitmeid projekte on ellu viinud näiteks Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus, samuti Eesti Naisteühenduste Ümarlaud.

Tähtis on ka soopõhise statistika olemasolu, mille abil on võimalik hinnata, kas naiste ja meeste olukorras on konkreetses valdkonnas erinevusi. Erinevuste tuvastamisel on vajalik analüüsida selle põhjuseid ning vajaduse korral rakendada meetmeid olukorra muutmiseks.

Ka soolise võrdõiguslikkuse seadus näeb ette, et poliitikaid planeerides, ellu viies ja hinnates peab lähtuma naiste ja meeste erinevatest vajadustest ja ühiskondlikust staatusest ning arvestama, kuidas meetmed mõjutavad naiste ja meeste olukorda ühiskonnas. Seadus kohustab asutusi muutma ka tingimusi ja asjaolusid, mis takistavad soolise võrdõiguslikkuse saavutamist.

Miks on Teie hinnangul see vahe Eestis nii suur?

Üheks võimalikuks põhjuseks võivad olla ühiskonnas levinud soostereotüübid, mis mõjutavad nii täiskasvanute ootuseid laste ja noorte käitumisele ja seeläbi ka noorte endi käitumist kui ka noorte väärtushinnanguid.

Näiteks 2008. aastal Eesti Noorsoo Instituudi läbi viidud Tallinna õppurite haridus- ja tööväärtuste uurimus näitas, et poisid hindasid tüdrukutest enam töötamist raha teenimiseks ning ettevõtluse ja äriga tegelemist, samas tüdrukud hindasid poistest rohkem muuhulgas õppimist, kuid ka vabatahtlikku tegevust ja ühiskondlikku aktiivsust.

Seega võib üheks põhjuseks olla see, et poisid soovivad kiiremini alustada tööeluga ning ei pea niivõrd vajalikuks hariduse omandamist.

Samas selgus näiteks Eesti Rakendusuuringute Keskuse CentAR 2011. aastal läbiviidud uurimusest õpingute ebaõnnestumise kulude kohta Eestis, et kogu elu tööl käiv keskmine keskharidusega naine teenib keskmise põhiharidusega naisega võrreldes 10 protsenti rohkem (mees 4 protsenti rohkem) ning kõrghariduse puhul on suhteline palgavõit keskmiselt enam kui 30 protsenti.

Samas teenis keskharidusega mees kas sama palju või kohati isegi enam kui kõrgharidusega naine.

Kõrgharidus oli naistele meestest olulisemaks ka hõives olemise tõenäosuse suurendamiseks. Nii oli perioodil 2002-2009 25-60-aastastest keskharidusega naistest hõivatud 72 protsenti, meestest aga 81 protsenti.

Kõrghariduse olemasolu tõstis naiste puhul hõive vaid ühe protsendipunkti võrra kõrgemaks keskharidusega meestest (82 protsenti). Kõrgharidusega meestest oli hõivatud 89 protsenti.

Seega võib ka eeldada, et naised tajuvad, et selleks, elus edasi jõuda, on kõrghariduse omandamine nende jaoks kriitilise tähtsusega. Meeste puhul see seni veel tingimata nii ei ole.

Madis Filippov