Artiklid
- Üksikasjad
Kärt Anvelt
1. aprillist on surve all hulk inimesi, kelle töötuskindlustushüvitise saamine võib kannatada.
1. aprillist jõustunud kaitseväeteenistuse seadus (KVTS) on kui kuri aprillinali, mis annab põhjust muretseda nii ajateenijatele kui ka asendus- ja reservteenistuses olijatele. Asi on lihtne: aja-, asendus- ja reservteenistust ei peeta KVTS-i järgi avaliku teenistuse eriliigiks ning riigikogu riigikaitsekomisjoni liikme Marianne Mikko sõnul tähendab see karmi tegelikkust, kus aja-, asendus- ega reservteenistuses viibinud töötul pole enam õigust töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist edasi saada.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna sõnul on tekkinud olukord eri ministeeriumide vahelise kommunikatsiooni probleem, sest samaaegselt avaliku teenistuse seaduse (ATS) muutmisega muudeti ka teisi seadusi, sealhulgas kaitseväeteenistusega seotuid. „Ka riigikaitsekomisjon pidanuks teemale, et kaitseväeteenistus võeti ATS-ist välja, tähelepanu juhtima ning puudus oleks likvideeritud,” viitas Tsahkna.
Tsahkna sõnul pole siiski põhjust kaitseväekohustuslaste hulgas paanikat tekitada, sest ka praegu kehtiva seadustiku järgi on kõigil neil õigus saada töötutoetust ja töötuskindlustushüvitist samadel tingimustel kui enne 1. aprillil kehtima hakanud ATS-i. „Kehtivas seaduses on mõiste „mõjuvad põhjused” ning selleks loetakse ka kaitseväeteenistuses olemist,” selgitas Tsahkna. „Kuid loomulikult on korrektne, kui ka seaduses oleks see eraldi välja toodud,” möönis ta ning kinnitas, et sotsiaalkomisjon on vastava seadusemuudatuse algatanud.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
- Üksikasjad
Lugeja küsib: Tööandja teavitas, et kavatseb ettevõtte maha müüa ja kõik töötajad lähevad üle uude firmasse. On mul endal õigus otsustada, kas soovin töölepingu üleminekut või saan nõuda töösuhte lõpetamist oma praeguse tööandja poolt?
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Urve Stroom:
Töölepingu seadus (edaspidi TLS) ei sea töölepingute üleminekut sõltuvusse töötaja nõusolekust või soovist.
TLS § 112 lõige 3 sätestab nii senisele kui uuele tööandjale keelu lõpetada tööleping ettevõtte ülemineku tõttu. Direktiivi 2001/23/EÜ artikli 4 lõike 1 kohaselt on lubatud selline lepingu lõpetamine majanduslikel, tehnilistel ja organisatsioonilistel põhjustel kui see toob kaasa muudatused tööjõus.
Töötajate olukorda mõjutavate muudatuste osas tuleb nii uuel kui endisel tööandjal TLS § 133 lõike 2 kohaselt kohtuda ja konsulteerida usaldusisiku või tema puudumisel töötajatega, et kavandatavates meetmetes kokkuleppele jõuda.
Konsulteerimisel on usaldusisikul või tema puudumisel töötajatel õigus kohtuda ettevõtte üleandja ja omandaja esindajatega, sealhulgas juhtorgani liikmetega ning esitada töötajate suhtes kavandatavate meetmete kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepanekuid vähemalt 15 päeva jooksul
TLS § 113 lõikes 1 nimetatud teatise esitamisest arvates, kui ei lepita kokku pikemas ajas. Ettevõtte üleandja ja omandaja on kohustatud ettepanekute arvestamata jätmist põhjendama. Ka töötaja ei saa töölepingut erakorraliselt üles öelda vaid ettevõte ülemineku tõttu, sest selline töölepingu lõpetamise alus TLS-s puudub.
Kui töötajale mingil põhjusel ei sobi töölepingu üleminek on võimalik kasutada TLS § 85 lõikes 1 sätestatud võimalust tööleping korraliselt üles öelda mis ei too kaasa töölepingu lõpetamise hüvitist.
- Üksikasjad
«Töötan ühes Eesti firmas, kus on u 300 töötajat ning tänavu algab meie kollektiivpuhkus 15. juunist ehk laupäevast ja kestab 30. juunini ehk lõppeb puhkepäeval. Jaanipäeva eest lisa puhkepäeva ei anta. Kas tööandjal on õigus kehtestada selline puhkuseaeg, et kaks nädalavahetust jäävad sinna sisse?» soovis üks helistaja Tarbija24 teada.
Vastab tööinspektor-jurist Kaia Taal.
Töölepinguseaduse § 69 kohaselt on tööandjal õigus koostada aasta esimese kvartali, so märtsikuu lõpuks puhkuste ajakava, mis on pooltele kohustuslik. Põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul ja seda antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel. Vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest. Tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks.
Seadus ei keela puhkuse kasutamist tööst vabal ajal. Puhkust kasutatakse kalendripäevades ja puhkuseaja hulka jääb seetõttu tavaliselt ka iganädalane puhkeaeg (eelduslikult laupäev ja pühapäev), mis on samuti töötajale tööst vaba aeg.
Kuna kirjeldatud olukorras jääb perioodi 15.-30. juuni sisse kaks riigipüha (23. ja 24. juuni), siis neid päevi töölepinguseaduse § 54 lõike 3 alusel põhipuhkuse hulka ei arvata. Kasutatavaid ja tasustatavaid puhkusepäevi jääb niisiis 14 kalendripäeva.
Toimetas: Hanneli Rudi
- Üksikasjad
«Lähima aasta-kahe jooksul tuleb igal ettevõtjal mõelda, milline on tema strateegia inimestega tegelemisel,» ütles majandusanalüütik Maris Lauri. «See, kas tuleb samasugune palgaralli nagu 2007ndal aastal, sõltub ettevõtjate valikust – kui nad hakkavad töötajaid konkurentidelt üle ostma, siis lähebki ralliks.»
Kogu artiklit saab lugeda originaali viitelt
http://www.juhtimine.ee/1219078/kas-tulemas-on-uus-palgaralli-soltub-ettevotjate-valikutest/
- Üksikasjad
Järgmisest aastast maksab riik vastavalt 2009. aastal vastu võetud seadusemuudatustele senisest enam II pensionisambasse kõigi nende eest, kes majanduslanguse ajal otsustasid vabatahtlikult omapoolsete sissemaksete tegemist jätkata.
Automaatselt ehk ilma avaldust esitamata tõuseb II samba makse osa kuue protsendini neil, kes jätkasid aastatel 2010-2011 makseid ilma, et sellele oleks riigilt neli protsenti lisandunud.
Soovi korral võivad nad esitada avalduse ka kogumispensioni makse enda osa suurendamiseks kahelt kolmele protsendile. Eakamate jaoks, kes tegid juba aastatel 2010 ja 2011 kogumispensioni makseid tavapärases määras (enda osa kaks protsenti + riigi osa neli protsenti), ei muutu kogumispensioni maksed ka järgmisest aastast.
Ülejäänud II pensionisambaga liitunutel tõuseb kogumispensionisse makstav sotsiaalmaksu osa juhul, kui inimene esitab selleks avalduse.
Avalduse esitamise järel suurenevad järgmisest aastast nii avalduse esitanud isiku kogumispensioni makse oma osa (kahelt protsendilt kolmele) kui sellele riigi poolt lisatav sotsiaalmaksu osa (neljalt protsendilt kuuele).
Selline võimalus pandi 2009. aastal sõltuma majanduse 2012 a nominaalkasvust, mis oli mullu 6,6 protsenti ja ületas sellega viie protsendi kriteeriumi.
Kogumispensioni makse sotsiaalmaksu osa tõstmine vähendab II sambaga liitunu I samba pensioniõigusi. Kui maksed II sambasse olid peatunud, omandasid inimesed I samba pensioniõigusi selle võrra rohkem.
Avaldusi võtavad pangad vastu selle aasta 15. maist kuni 15. septembrini. Samal ajavahemikul saab avaldusi esitada ka pensionikeskuse veebilehel, alajaotises „Minu konto“.
Kogumispensioni makse suurendamine aastateks 2014-2017 tuleneb 2009. aastal vastu võetud kogumispensionide seaduse muudatusest. Siis peatas riik ajutiselt sügava majanduslanguse ajaks ja riigi fiskaalse tervise tagamiseks sissemaksed II samba pensionifondidesse 2009. aasta juunist kuni 2010. aasta lõpuni ja tegi poole võrra vähendatud makseid 2011. aastal. Tasakaaluks nähti ette kõrgemas määras maksete tegemine 2014–2017 aastaks. Nüüd suurenevadki maksed seadusega ettenähtud korras.
Kohustusliku kogumispensioniga on liitunud pea 640 000 inimest. Inimesi, kelle kogumispensioni makse sotsiaalmaksu osa suureneb järgmisel aastal automaatselt 6 protsendile, on veidi üle 200 000. Pensionikogujaid, kes makseid suurendada ei saa (1954 ja varem sündinud isikud, kes jätkasid 2010. a tavapärases määras maksete tegemist), on pisut üle 15 000. Makse määrade tõstmine ei puuduta ka neid, kes saavad II sambast juba väljamakseid ja on pensioni kogumise lõpetanud.
Lehekülg 1108 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee