Üksikasjad

Avaldatud: 06 mai 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

«Kas mul on õigust tööandjalt küsida isikliku sõiduautoga tööle/koju sõitmise kulude hüvitamist, kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga (ühistransport puudub)?» küsib lugeja.

Vastab Tiit Kruusalu METI personaliabist.

Õigus Teil küsida on, aga kas tööandjal sellest ka kohustus tekib, on kahtlane. Kui Teie töölepingus puudub kokkulepe isikliku auto kasutamise kompenseerimise kohta, siis reeglina toimub töötaja tööle ja töölt koju jõudmine töötaja isiklikul vastutusel.

Erandid võivad vastavalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele tulla kaalumisele siis, kui tööle saamise tingimused on tööandja enda tegevuse tõttu oluliselt muutunud peale töölepingu sõlmimist, näiteks on ajutiselt muutunud töö tegemise asukoht. Alalise töökoha asukoha muudatuse korral tuleks aga pigem kaaluda töösuhte lõpetamise aluseid, kui tööle jõudmine hakkab töötajalt nõudma ebaproportsionaalseid pingutusi.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Toimetas: Tarbija24

Üksikasjad

Avaldatud: 03 mai 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib: Töötajaga on sõlmitud tähtajaline tööleping lapsehoolduspuhkuse asendajana, kuid ta jääb lepingu kehtimise ajal ise rasedaks. Millal lõpeb tema tööleping ja kas rasedus ei ole takistuseks? Kas ikka siis, kui endine töötaja oma puhkuselt tagasi tööle tuleb?

VASTAB
Liis Valdmets
tööinspektsiooni tööinspektorjurist

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) parag­rahv 80 sätestab töölepingu lõppemise tähtaja möödumisel. Tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisel. Seega kui töötajal on tähtajaline tööleping sõlmitud ära oleva töötaja asendamise ajaks, lõpeb tööleping asendatava töölenaasmisega.

Seadus ei kohusta pooli töölepingu lõppemisest lepingu tähtaja möödumisel teineteisele ette teatama. Töölepingu sõlmimisel on osapooled teadlikud suhte ajutisusest ning selle lõppemisest kokkulepitud tähtaja või sündmuse saabumisel.

Seetõttu ei ole põhjendatud ka tähtajalise töölepingu lõppemisel etteteatamiskohustuse kohaldamine ning selle järgimata jätmisel hüvitise maksmise kohustuse rakendamine.

Kuna TLSi § 80 puhul on tegu ette kokku lepitud töölepingu lõppemisega lepingu tähtaja möödumisel, ei tule siin kohaldamisele töölepingu lõppemise isikulised ega ajalised piirangud, mis on kohaldatavad tööandja algatusel töölepingu ülesütlemisel.

Nii näiteks ei takista töötaja rasedus, lapsehoolduspuhkusel viibimine või töötaja esindajaks olemine tema töölepingu lõppemist lepingu tähtaja möödumisel ehk TLSi § 80 lõike 1 alusel.

Üksikasjad

Avaldatud: 04 mai 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Ametiühingute Keskliit

Palgainfo agentuuri juht ja analüütik Kadri Seeder ütles nädala algul suuremate palgamaksjate edetabelit kommenteerides, et üldiselt ettevõtjad pelgavad palkade avalikustamist. Ametiühingute keskliit on seisukohal, et palkadest tuleks rääkida seni, kuni palgateema on Eestis tabust jälle normaalseks aruteluteemaks muutunud ning ka tegevus- ja ametialade vahel suurem õiglus jalule seatud.

„Selge ja töötajatele arusaadav palgapoliitika välistab tööandjate kardetud olukorra , et inimesed ei saa aru, miks üks või teine palk on selline nagu ta on,“ selgitab EAKL palgasekretär Kaja Toomsalu. „Tööturu osapooltel oleks vaja kiiremas korras asuda läbirääkimistele oma sektori palgalepete sõlmimiseks. Eeskujud ei ole meist kaugel – Soome tööturgu ei jõua me ära kiita, aga ka meie oma tervishoiu- ja transpordisektori kollektiivlepingud on aidanud oma valdkonna palgasüsteeme korrastada.“

Üksikasjad

Avaldatud: 02 mai 2013

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Sotsiaalkindlustusamet

1. jaanuaril 2013 ja hiljem sündinud lapse kasvatamise eest tehakse riigieelarvest täiendavaid kohustusliku kogumispensioni (nn II pensionisamba) sissemakseid.

II pensionisamba sissemakseid tehakse Sotsiaalkindlustusameti kaudu isikule, kes on kohustatud tasuma kohustusliku kogumispensioni makset ja kes kasvatab kuni kolmeaastast last.

Last kasvatavaks isikuks on lapse vanem, vanema abikaasa, eestkostja või hooldaja, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping. Õigus täiendavale sissemaksele tekib alates lapse sünnist ja lõpeb lapse kolmeaastaseks saamisel.

Riik maksab II sambasse 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust.

Sissemakseid tehakse igas kuus eelmise kalendrikuu eest. Korraga tehakse täiendavaid sissemakseid ühe vanema eest. Kui sama lapse suhtes on õigus taotleda täiendavate sissemaksete tegemist mitmel õigustatud isikul, lepitakse kokku, kes täiendavate sissemaksete õigust kasutab. Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek.

Täiendavaid sissemakseid tehakse alates lapse sünni päevast, kui taotlus on esitatud kuue kuu jooksul. Hilisemal taotlemisel saab sissemakseid teha tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamisele eelnenud kuue kalendrikuu eest.

Taotluse vormi saab Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusest (klienditeeninduste aadressid ja vastuvõtuajad leiate koduleheküljelt rubriigist “Klienditeenindused” http://www.ensib.ee/klienditeenindused/) või koduleheküljelt rubriigist "Blanketid" http://www.ensib.ee/peretoetuste-ja-vanemahuvitise-blanketid/.