Üksikasjad

Avaldatud: 30 april 2013

• Postimees
• VÕRDSE KOHTLEMISE SEADUS

Statistikaameti andmetel oli 2012. aasta oktoobris naiste brutotunnitasu 24,6 protsenti madalam kui meestel. 2011. aastaga võrreldes suurenes sooline palgalõhe 1,8 protsendipunkti.

Naispalgatöötajate brutotunnitasu oli ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta 4,28 eurot ning meespalgatöötajatel 5,68 eurot, teatas Statistikaamet.

Eestis oli sooline palgalõhe suurim 1994. aastal, kui naiste brutotunnitasu oli meeste omast 28,9 protsenti madalam. 2007. aasta «palgaralli» ajal tõusis palgalõhe taas 27,6 protsendini.

Riikidevahelises võrdluses arvestatakse soolist palgalõhet tegevusalade kaupa ning tegevusala palgalõhe kujuneb nii juhtide kui ka koristajate tunnitasu arvesse võttes.

2012. aastal oli kõige suurem sooline palgalõhe finants- ja kindlustustegevuses, kus naiste brutotunnitasu oli meeste omast 43,3 protsenti madalam. Selle tegevusala sooline palgalõhe suurenes 2011. aastaga võrreldes 5,8 protsendipunkti.

Tegevusala meestöötajate arv võrreldes 2011. aastaga ei muutunud, kuid nende tunnitasu tõusis 5 protsenti. Finants- ja kindlustustegevuse naispalgatöötajate arv kasvas ligikaudu 600 võrra ning naiste tunnitasu langes 4,8 protsenti, seega lisanduvad naispalgatöötajad olid madalama palgatasemega. Mehi oli selle tegevusala palgatöötajate seas 28 protsenti.

2012. aastal oli kõige väiksem sooline palgalõhe veonduse ja laonduse tegevusalal, kus naiste brutotunnitasu oli meeste omast 2,4 protsenti madalam. Võrreldes 2011. aastaga vähenes palgalõhe 3,2 protsendipunkti.

Tegevusalade mees- ja naistöötajate brutotunnitasude tõusude ja languste ning ka soolise palgalõhe kõikumiste üks põhjus oli tööle võetud ja töölt lahkunud töötajate tunnitasude tase.

Võrreldes 2011. aasta oktoobriga kasvas mees- ja naistöötajate arv vastavalt 8,0 protsenti ja 4,1 protsenti. Et mehed töötavad kõrgemalt tasustatud tegevusaladel ja sageli ka kõrgemalt tasustatud ametialadel, siis meespalgatöötajate arvu kasv on ka palgalõhet pisut suurendanud.

Toimetas: Kadri Inselberg

Üksikasjad

Avaldatud: 30 april 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Tarbija24 lugeja Helgi soovib teada, kuidas on seaduses ette nähtud kolleegi asendamise tasustamine, kui ta teeb seda graafikuväliselt.

«Vanas töökohas sain ma näiteks haigeks jäänud kolleegi asendamisel 1,5-kordset tunnitasu. Nüüd uues kohas makstakse täpselt sama palju ja öeldakse, et nii lihtsalt on. Võin tööl oldud päeva ainult puhkepäevana välja võtta,» selgitas naine.

Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Kaia Taal:

Eraldi asendamistasu pole töölepingu seadusega (edaspidi TLS) sätestatud.

Haige töötaja asendamisel on tegemist tema asendajale ette planeerimata tööajaga, st tööaeg tavaliselt lisandub asendaja tööajakavasse. Seetõttu on see asendajale töötamine üle kokkulepitud tööaja ehk ületunnitöö, mida kohustub töötaja tegema vaid kokkuleppel.

Ületunnitöö tuleb töötajale hüvitada tasulise vaba ajaga või kokkuleppel rahas. Rahas hüvitamisel peab tööandja maksma töötajale 1,5-kordset töötasu.

Kui tööaega summeeritakse, siis on võimalik tööajakava arvestusperioodis kavandada toimunud muudatuse järel arvestades kogu arvestusperioodi (näiteks nelja kuu) töötunde. Nõnda ei pruugi ületunnitööd tekkida ja tehtud töö tasustatakse ühekordse töötasuga.

Tööandjal tuleb tööaja planeerimisel kindlasti silmas pidada ka TLSist tulenevaid töö- ja puhkeaja piiranguid. Seoses asendajale lisandunud tööajaga peab töötajale olema jätkuvalt tagatud igapäevane ja -nädalane puhkeaeg.

Vastab advokaadibüroo Varul vandeadvokaat Karl Haavasalu:

Mõistame olukorda selliselt, et töötaja on antud juhul teinud ületunnitööd ehk töötanud üle kokkulepitud tööaja.

Antud juhul omavad tähtsust töölepingu seaduse (edaspidi: TLS) paragrahvi 44 lõiked 6 ja 7. Vastavalt lõikele 6 hüvitab tööandja ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Lõikes 7 on sätestatud, et ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu.

Seega kehtib eeldus, et ületunnitöö tegemisel töötaja poolt tööandja n-ö tasub ületunnitöö eest vaba aja andmisega. Ületunnitöö eest peab tööandja maksma raha vaid juhul, kui tööandja ja töötaja on selles eraldi leppinud kokku. Seetõttu oleks töötajal mõttekas ajaliselt enne ületunnitöö tegemist saavutada selgus selles, kas n-ö tasumine toimub vaba aja andmisega või makstakse ületunnitöö eest ka tegelikkuses rahas.

Siinjuures tuleb tõdeda, et TLS paragrahvi 44 lõigete 6 ja 7 regulatsioon on mõneti ebaõiglane. Nimelt kuulub vaba aeg töölepingu seaduse alusel n-ö vastutasuna andmisele vaid ületunnitööga võrdses ajalises ulatuses (näiteks tegi töötaja ületunnitööd 4 tundi ning selle ületunnitöö eest on tal ka õigus saada vaba aega 4 tundi).

Kui aga töötaja ja tööandja on saavutanud kokkuleppe selles, et ületunnitöö eest makstakse rahas, ei saa tasu ületunnitöö eest olla väiksem kui 1,5-kordne töötasu. Miks vaba aja andmine on seatud sõltuvusse üksnes tegelikult töötatud ajast (ja mingit koefitsienti siin kasutada ei saa), kuid raha maksmisel tuleb kasutada koefitsienti 1,5, sellele on raske seletust leida.

Toimetas: Liis Velsker, reporter

Üksikasjad

Avaldatud: 30 april 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Juhtimine.ee

Palgainfo agentuuri juht ja analüütik Kadri Seeder ütles täna avaldatud suuremate palgamaksjate edetabeli valguses, et üldiselt ettevõtjad pelgavad palkade avalikustamist, kartes, et inimesed ei saa aru miks üks või teine palk on selline nagu ta on.

Kogu artiklit saab lugeda originaali viitelt
http://www.juhtimine.ee/1220172/analuutik-ettevotjad-tahaks-et-pidevad-palgajutud-lopeks

Üksikasjad

Avaldatud: 30 april 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Tööinspektsioon

PRESSITEADE
TÖÖINSPEKTSIOON

Maikuust alates, kuni aasta lõpuni viib Tööinspektsioon läbi teavitus- ja kontrollikampaania. Selle käigus kontrollitakse uute töötajate töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid. Uute töötajate all peab Tööinspektsioon silmas alla ühe aasta oma töökohal töötanud inimest.

Tööinspektsiooni töötervishoiu peaspetsialisti Silja Soone sõnul tuleneb uute töötajate kontroll tööõnnetuste analüüsimise tulemustest: „Tööinspektsiooni poolt 2012.a. läbiviidud analüüs tööõnnetuste põhjustest näitas, et üheks enamlevinumaks tööõnnetuse põhjuseks on töötaja puudulik väljaõpe või juhendamine.“ Soon lisas, et 30% kõikidest tööõnnetustest juhtub töötajatega esimesel tööaastal.

Kampaania käigus annab Tööinspektsioon välja temaatilise brošüüri, mis keskendub kahele olulisele aspektile tööandja-töötaja vahelises suhtes: töötervishoid-tööohutus ning töösuhted. Lisaks viib Tööinspektsioon läbi kuus töötervishoiu, tööohutuse ja töösuhete teemalist teabepäeva üle Eesti.

Uute töötajate töötervishoiu, tööohutuse ja töösuhete alast kontrolli viivad läbi kõik tööinspektorid, kes teostavad ettevõtetes töökeskkonnaalast järelevalvet. Tööinspektsioon avaldab kontrolli tulemused 2014. jaanuaris.

Lisainfo:

Sander Sõõrumaa
Avalike suhete peaspetsialist
Teabeosakond
Tel 5699 2324