Artiklid

Vanemahüvitise saamise ajal lisasissetulekut teeninud ning seetõttu vastavalt seadusele sissetulekute kogusummas hoopis kaotanud lapsevanema kaasust vaaginud riigikohus leidis täna avaldatud otsuses, et vanemahüvitise seadus on osaliselt põhiseadusega vastuolus.

Õiguskantsler Indrek Teder viitas sama lapsevanema juhtumit menetledes nimetatud vastuolule juba möödunud aasta lõpus ja tegi sotsiaalministeeriumile ettepaneku algatada vanemahüvitise seaduse muutmine. Nüüd leidis sama ka riigikohus, tunnistadeski vanemahüvitise seaduse osaliselt põhiseadusega vastuolus olevaks, kirjutab BNS.

Nii õiguskantsler kui ka riigikohus leiavad, et vanemahüvitise seadus kohtleb põhjendamatult ebavõrdselt sama suurt vanemahüvitist saavaid inimesi sõltuvalt juurdeteenitava lisatulu suurusest – inimesi motiveeritakse teenima lisatulu kas täpselt hüvitise määras või märkimisväärselt rohkem. Kui inimene teenib lisatulu hüvitise määrast veidi rohkem, kaotab ta oma kogusissetulekus, kuna peab riigile tagasi maksma suurema summa kui oli tema poolt teenitud lisatulu. Ebavõrdne kohtlemine on tingitud valemis sisalduvast veast, mida seadusandja seaduse vastuvõtmisel ette ei näinud.

Õiguskantsler ja riigikohus jõudsid seaduseveani seoses avaldusega, mille esitas 2257,1 eurot vanemahüvitist kuus saanud inimene. Avalduse esitaja sai vanemahüvitist 4. septembrist 2010 kuni 12. novembrini 2011. Avaldaja teenis 2010. aasta oktoobri tulu 4800 krooni (306,78 eurot) ehk 450 krooni (28,76 eurot) üle hüvitise määra ja novembrikuus samuti 4800 krooni.

Sotsiaalkindlustusamet teatas inimesele, et talle on 2010. aasta oktoobri ja novembri eest makstud vanemahüvitist rohkem kui seaduses ette nähtud ning tegi ettepaneku tagastada enammakstud vanemahüvitist mõlema kuu eest 5961 krooni ehk kahe kuu eest kokku 11 922 krooni (761,95 eurot).

Vanemahüvitise saaja leidis esitatud avalduses, et tema vanemahüvitise vähendamine suuremas ulatuses kui ta tulu juurde teenis ei ole kooskõlas vanemahüvituse seaduse eesmärkidega. Samuti leidis avaldaja, et teda koheldakse põhjendamatult ebavõrdselt võrreldes vanematega, kelle hüvitist vähendatakse väiksemas ulatuses või ei vähendata üldse, võimaldades neil vanemahüvitise saamise perioodil tulu juurde teenida.

Möödunud aasta lõpus selgitas toonane sotsiaalminister Hanno Pevkur, et selline vanemahüvitise tagasimaksmise skeem puudutab vaid inimesi, kelle hüvitise suurus ületab 26 109 krooni ehk 1668,7 eurot. Praegu justiitsministri toolil istuv Pevkur nentis, et selline probleem puudutab vaid marginaalset osa vanemahüvitise saajatest. Pevkuri sõnul on probleem vanemahüvitise tagasimaksmise valemis ning see on põhjustatud hüvitise ülempiiri kiirest kasvust ja hüvitise määra märksa aeglasemast kasvust, mida ei nähtud seaduse jõustumisel ette. Minister osundas, et töötasu alammäära tõstmata jätmine vastavalt sotsiaalpartnerite kokkuleppele on üheks põhjuseks hüvitise määra ja ülempiiri vahelise erinevuse suurenemisel ning et kui töötasu alammäär hakkab taas tõusma, suureneb ka hüvitise määr ning ümberarvutamisega seonduvad probleemid lahenevad.

Helve Toomla, jurist

••Omavalitsuses, kus ma töötasin, muudeti vallavalitsuse koosseisu ja ametikohtade arvu. Sellega seoses kadus ära minu ametikoht. Sain vallavanemalt kirja, et teenistussuhe minuga lõpetatakse kolme kuu pärast koondamise tõttu. Ent olin samal ajal raske haiguse tõttu haiguslehel, mida ka pikendati. Kui möödunud oli rohkem kui kolm kuud, sain vallavanemalt käskkirja, et mind vabastatakse teenistusest pikaajalise töövõimetuse tõttu, arvestades, et ma ei asunud täitma oma tööülesandeid samal kuupäeval, mil vallavalitsus uues koosseisus tööle hakkas. Ent milliseid ülesandeid, kui minu ametikoht oli juba koondatud! Kas minuga on toimitud õigesti?

Iseenesest ei ole koondamisest etteteatamise ajal mingil muul põhjusel teenistusest vabastamine ebaseaduslik, sest etteteatamise ajal võib tekkida muu teenistusest vabastamise alus. Pikaajalise haiguse tõttu saigi ametnikku ainult haiguse ajal töölt vabastada. Sel põhjusel teenistussuhte lõpetamisest tuli kirjalikult ette teatada vähemalt kaks nädalat. On arusaamatu, miks vallavalitsus tegi seda tagantjärele, ja põhjenduski tundub kummaline, pole selge, miks loobus asutus koondamisest ja valis vabastamise aluseks pikaajalise haiguse.

Riigikohus on haldusasja 3-3-1-83-110 otsuses muu hulgas märkinud, et asutusel ei ole kohustust igal juhul ametnikku teenistusest vabastada, kui tema haigus kestab üle nelja kuu.

Vabastamise aluseks oleva ATS § 119 lg 1 eesmärk on tagada asutusele ametniku pikaajalise haiguse korral võimalus nimetada vabanevale ametikohale uus ametnik, arvestades samal ajal avaliku võimu teostamise ja haldusülesannete parema täitmise eesmärki ning asutuse kohustust tegutseda avalikku ressurssi parimal võimalikul moel kasutades.

Vallavalitsus pidanuks kaaluma, kumba teenistusest vabastamise varianti kasutatakse, otsust küsijale põhjendama ja tema arvamuse ära kuulama. Samas riigikohtu otsuses rõhutatakse põhjaliku motivatsiooni olulisust juhtudel, kui haldusaktiga piiratakse isiku õigusi ja vabadusi ning luuakse isiku jaoks oluliselt koormav tagajärg.

Riigikohtu selgitustest lähtudes arvan, et küsijaga ei toimitud õigesti.

Saada oma tööalane küsimus:

Tööandja küsib:

Kui kaua tuleb säilitada töösuhtest tulenevaid dokumente tööandja poolt?

Vastab tööinspektor-jurist Kaia Taal:

Töölepingu seaduse (TLS) § 5 lõike 5 kohaselt säilitab tööandja töölepingu kirjalikku dokumenti selle kehtivuse ajal ning kümme aastat töölepingu lõppemisest arvates.

Tööandja käes olev tööraamat tuleb TLS § 133 järgi anda töötajale töölepingu lõppemisel või esitada tööraamatu andmete registreerimiseks asu- või elukohajärgsesse Sotsiaalkindlustusameti osakonda, kui töötaja pole ühe aasta möödumisel töösuhte lõppemisest seda välja võtnud (TLS § 134).

Varem koostatud isikukaarte ei ole tööandjal TLS § 136 alusel alates 01.07.2009.a. kohustust säilitada.

Rohkem säilitamistähtaegu TLS ei sätesta.
Ettevõtete dokumentide haldusele laienevad ka arhiiviseadus ja isikuandmete kaitse seadus, kuid Tööinspektsioon ei ole pädev neid seadusi selgitama.

Toimetaja: Aive Mõttus, Maaleht

Lugeja küsib:
Võtame juunikuuks täiskohaga tööle 17aastase noormehe, kellele plaanime maksta miinimumtasuna 1.90 eurot tunnis. Tean, et taolise alaealise tööpäev peaks olema tavalisest lühem (7 tundi) ning juunikuu ise on üks tööpäevade arvult (19) lühemaid suvekuid.

Kokku tuleks noormehel siis juunis vaid 133 töötundi. Milline peaks aga olema sellele alaealisele noormehele makstav töötasu juunikuus?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 43 lõike 4 punkti 4 kohaselt on 17aastase töötaja täistööajaks (lühendatud täistööaeg) 7 tundi päevas ja 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. TLS § 29 lõikest 6 tulenevalt ei või Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu töötajale maksta. Vabariigi Valitsuse määruse ”Töötasu alammäära kehtestamine” (RT I, 11.01.2013, 7) § 1 kohaselt on hetkel kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 320 eurot.

Kuigi alaealise juunikuu töötasu tema lühendatud, seitsmetunniste tööpäevade tundide koguarvu ja tunnitasu korrutisena (19 X 7 X 1.90) võiks olla 252.70 eurot, peame eelkõige lähtuma TLS § 29 lõikes 6 sätestatust, millise kohaselt Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu töötajale maksta ei või. Ülaltoodust tulenevalt peaks tööandja tunnipalgalisele alaealisele töötajale, vaatamata tema lühendatud täistööajale, maksma juunikuus töötasuks 320 eurot.

Käesoleval aastal hakkas kehtima uus vanemapensioni süsteem, mille eesmärgiks on tagada last kasvatanud isikule täiendav sissetulek pensionieas. Tänavu sündinud ligi 3700 lapse vanematest ei ole teise samba sissemaksete tegemist taotlenud veel umbes 1400.

Käesoleva aasta 1. jaanuaril ja hiljem sündinud lapse kasvatamise eest makstakse riigieelarvest täiendavaid sissemakseid kohustuslikku kogumispensioni – pensioni teise sambasse. Seda saab muidugi teha nende isikute eest, kes on teise sambaga liitunud.

«Paljudele lapsevanematele tundub pensioniiga olevat nii kauges tulevikus, et pensioni saamise ja selle suuruse peale eriti ei mõelda,» tõdes sotsiaalkindlustusameti pensionide ja toetuste osakonna juhtivspetsialist Silver Tigane. Ta lisas, et taotluse esitamine võib jääda ka teise vanema nõusoleku taha ja seda mitte põhjusel, et teine vanem oleks nõusoleku andmise vastu. «Siin mängivad rolli igapäevased elulised asjad, mistõttu võib ühise taotluse esitamine keeruline olla, näiteks lapse isa töötamine välisriigis,» selgitas Tigane.

Tegemist ei ole väikese summaga

Kuigi äsja lapsevanemateks saanute esimene mõte ei ole seotud aastakümnete kaugusel paistva pensioniga, soovitab Tigane igal juhul kasutada võimalust suurendada tulevikus saadavat teise samba pensionit.«Laste kasvatamine on igati tähtis, tubli ja väärtuslik tegevus, milleks siis jätta kasutamata selle tegevuse eest antav riigipoolne tunnustus? Kui arvestada maksete perioodi (kolm aastat) ja maksete arvestamise aluseks olevat keskmist sissetulekut, siis ei olegi tegemist väga väikese sissemaksega,» leidis Tigane.

Lisaks vanemale on vanemapensionile õigus ka last kasvataval vanema abikaasal, eestkostjal ja hooldajal. Õigus täiendavale sissemaksele tekib alates lapse sünnist ja lõpeb lapse kolmeaastaseks saamisel.

Riik maksab teise sambasse neli protsenti Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust. «Seega tehakse riigi poolt sissemakseid arvestusega nagu vanem oleks saanud kogu kolmeaastase perioodi jooksul keskmist sissetulekut,» lausus Tigane.

Praegu sündivate laste vanavanematele, kelle laps on sündinud enne 1991. aastat, arvestatakse lapse kasvatamise eest pensioniõiguslikku staaži. Laste kasvatamise eest, kes on sündinud kuni 31.12.2012, arvestatakse pensionilisa. Sisuliselt on samasugune pensioni suurendamise võimalus ka alates sellest aastast lapsevanemaks saanud noortel, vahe on vaid selles, et uutel lapsevanematel tuleb tulevikus saadava teise samba pensioni suurendamise otsus juba nüüd vastu võtta. «Seda ei saa edasi lükata aega, kui hakatakse pensionile jääma,» toonitas Tigane.

Kuue kuu jooksul

Korraga tehakse täiendavaid sissemakseid ühele vanemale, ent vanemapensioni õiguse kasutamiseks tuleb esitada ka teise vanema nõusolek. Tigane selgitas, et kui vanemad ei jõua kokkuleppele, kumb vanemapensioni õigust kasutab, lahendatakse vaidlus kohtus.

Selleks, et täiendavaid sissemakseid saaks alates lapse sünni päevast, tuleb taotlus esitada kuue kuu jooksul alates lapse sünnist. Hilisemal taotlemisel saab sissemakseid teha tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamisele eelnenud kuue kalendrikuu eest.

Sõltuvalt lapse sünniajast on vanemapensioni süsteemis kaks erinevat pensioni suurendamise võimalust. Kuni 31.12.2012 sündinud laste kasvatamise eest arvestatakse pensionilisa riiklikule vanaduspensionile, töövõimetuspensionile ja toitjakaotuspensionile ehk esimese samba pensionile. Alates 01.01.2013 sündinud laste kasvatamise eest makstakse riigieelarvest aga täiendavaid sissemakseid pensioni teise sambasse. 1983. aastal ja hiljem sündinud isikutel on pensioni teise sambaga liitumine kohustuslik. Seega nendel lapsevanematel on igal juhul õigus täiendavatele teise samba sissemaksetele.

2013. aastal on teise samba sissemakse neli protsenti 744,73 eurost, seega 29,79 eurot kuus.
2014. aastal on teise samba sissemakse neli protsenti 792,75 eurost, seega 31,71 eurot kuus.

Taotluse vormi saab sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusest või koduleheküljelt.

Toimetas: Piret Lakson, reporter