Üksikasjad

Avaldatud: 21 mai 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eestielu.ee

Töötaja küsib: Kui töö on graafiku alusel ja mingi hetk on tarvis seda tööandja huvides muuta ja selle tulemusena jääb tundide puudujääk, kas mina kui töötaja olen kohustatud need tunnid järgi tegema?

Vastab tööinspektor-jurist Kaia Taal:

Töölepingu seaduse § 35 kohaselt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.

Seega on Teil õigus tööle ja töötasule kokkulepitud mahtudes või keskmisele töötasule, kui tööandja Teile kokkulepitud mahus tööd ei anna. Puudu jäänud töötunde järgmises arvestusperioodis töötaja nö järgi töötama ei pea.

Üksikasjad

Avaldatud: 20 mai 2013

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Delfi

Anne Sägi,
Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juhataja
Naistekas

Majanduskriisi mäletame kõik, paljud kahjuks väga valusalt — vähendatud palk või töökoha kaotus, viimse sendini kasutatud säästud. Tänaseks on tööta inimesi oluliselt vähem, ent siiski on ettevaatlikkus niivõrd suur, et kui ka õnnestub palgast midagi kõrvale panna, hoitakse seda kontol ja naljalt investeerima ei kiputa. Ent nõutus suureneb, kuna eeldatav eluiga muutub üha pikemaks, riigipoolsed võimalused pensioni maksmiseks seevastu üha napimaks.

Väljakujunenud elustandardi jätkamiseks peaks inimese pension olema umbkaudu 70% harjumuspärasest sissetulekust, ent neljakümne aasta pärast, mil täna kolmekümnendates aastates olevad inimesed pensionile jäävad, on iga pensionäri kohta tänase 3,5 inimese asemel 2,2 tööealist inimest ning keskmine riigi poolt makstud pension saab keskmisest palgast olema hinnanguliselt vaid 25%.

Eelolevate kuude jooksul, kuni septembri keskpaigani on võimalik oma pensionimakseid II sambasse suurendada, esitades selleks avalduse. Pensioni II samba mõte on anda tulevikus täiendavat sissetuleku, olles otseses sõltuvuses inimese sissetulekust, ent siiski ei kipu paljud oma rahakotiraudu avama. Tuleviku sissetulekutele mõtlevate inimeste vastaste väide on enamjaolt, et paljud meist ei elagi pensionini ja niikuinii kaotavad investeeritud säästud väärtuse enne, kui neid kasutada jõuab. Aeg aga lendab ja vaid tänasele hetkele mõeldes ja pikemaid plaane tegemata võib ühtäkki vanaduspõlves saabuda hetk, mil midagi muuta enam ei saa ja tuleb leppida madalama elujärjega, kui harjunud ollakse.

Teine oluline põhjus rahaasjadega tegelemisest hoidumiseks on teadmatus. Samamoodi nagu arvutamine pole paljude inimeste lemmiktegevus, ei ole seda ka majandusteemad. Kui sedasorti teemad keerulised tunduvad, ei vaevuta rohkem asja vastu huvi tundma ning võimalused oma vara väärtuse hoidmiseks ja kasvatamiseks on piiratumad.

Kindlasti ei tasu ära unustada, et pensinipõlveks investeerimine on pikaajaline tegevus ja seetõttu ei ole ka rutakaid otsuseid mõtet vastu võtta. Näiteks II samba fondide keskmine tootlus oli alates 2002.aastast eelmise aasta lõpu seisuga 4%, ent möödunud aasta kesmine 9,5%. Teisalt tuleb alati meeles pidada, et erineva riskitasemega fondidel on erinevad tootlused. Aritmeetiline keskmine ei võta arvesse perioodi, kui kaua soovitakse koguda, ehk näiteks 100% võlakirjadesse investeeriv fond ongi mõeldud kapitali säilitamiseks, ehk selle tootlus peabki olema väike, kuid stabiilne. Seega tuleks võrdluse aluseks võtta erinevate riskitasemetega fondide võrdlused. Agressiivne portfell sobib pigem neile, kel aega tasa teha kaotused turgude kukkumisest ning kui ees pikk periood, mil on võimalik tööga raha juurde teenida. Aktsiapakk loob eeldused vara väärtuse pikaajaliseks kasvuks, võlakirjad aitavad riske vähendada.

Olles teadlik, et kui finantsturud on madalseisus ja fondi või aktsiatesse paigutatud säästude tootlus negatiivne, tasub säilitada külma närvi ja mitte tormata väärtpabereid müüma ning raha fondidest kahjumiga välja võtma, püüdes midagigi veel päästa. Seevastu tuleks otsida täiendavaid investeerimisvõimalusi riskide hajutamiseks, kuna turgude madalseisus saab fondiosakuid või aktsaid osta oluliselt soodsamalt ja teenida edaspidi positiivsest hinnamuutusest. Riiklikule pensionisüsteemile toetumisele mõeldes tasub aga ennast lisaks kursis hoida rahakotti puudutavate seaduste ja nüanssidega, mis rahapaigutust mõjutavad

* II sambaga liitumise avaldust tagasi võtta ei saa, nagu ka kogumispensioniga liituja sellest enam kunagi loobuda ei saa. Alates 1983. aastal sündinutele on kogumispension kohustuslik, liitumisajaks 18 aastaseks saamise aastale järgnenud aasta algus.

* Kui noor pensionifondide osas ise valikut ei tee, loositakse talle fond pärast esimest palgamakset kõigi valitsejate pakutavate konservatiivse strateegiaga fondide seast.

* Kohustusliku kogumispensioni fondi on võimalik vahetada kolm korda aastas, ent juhul, kui näiteks valitud fond ei ole loodetud ootusi täitnud, saab fondi vahetada ka olemasoleva halduri raames, teise fondihalduri juurde võib viia ka vaid osa osakutest, jättes ülejäänud eelmisesse või jätta kõik olemasolev vara vanasse, et säästa fondi väljumistasult. Oma sissemakseid saab uude pensionifondi suunata jooksvalt igal ajal.

* II sambasse kogunenud raha on päritav. Pärijal on õigus otsustada, kas ta kannab pärandi oma kogumsipensioni kontole või müüb osakud maha ja maksab saadud rahalt tulumaksu.

* Vabatahtlikuna 2010. aastal II sambasse kogumist jätkanutele kannab riik aastatel 2014 — 2017 senise 4% asemel 6% sissemakseid. Lisaks on võimalus oma makset brutopalgalt ise 2%-lt 3%-le suurendada. Maksemäära ajutise tõstmise avaldust saab esitada kontohalduritele või interneti teel Pensionikeskuse kodulehel kuni 15. septembrini.

* Aastal 2010 maksed peatanud inimestel on võimalus esitada kuni 15. septembrini avaldus, millega tõstetakse enda sissemaksed 2%-lt 3%-le ning riik tõstab omaltpoolt sissemaksed 4%-lt 6%-le, ehk kokku liigub iga palgapäev pensionifondi 9% brutopalgast.

* Aastal 1954 või varem sündinud, kes jätkasid 2010. aastal sissemakseid ei saa 2013. aastal maksemäära tõsta, sest neil maksed ei peatunud ning 2009-2011 toimusid maksed 2%+4%.

* II samba makseid tehakse siis, kui inimesel on sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, seega ei saa kõrgendatud makseid lapsehoolduspuhkusel olijad ega töötud. Kui näiteks lapsevanem naaseb ajavahemikus 2014-2017 tööle, saab ta tegema hakata ka kogumsipensioni makseid, määrades 2%+6% või 3%+6%.

* Kogumispensioniga liitujale, kes on kuni kolmeaastast Eestis elavat last kasvatav vanem, vanema abikaasa, eestkostja või hooldaja, eraldatakse riigieelarvest kohustuslikku pensionifondi sissemaksete tegemiseks täiendavalt 4% Eesti keskmisest palgast iga kuni kolmeaastase lapse kohta, kes on sündinud alates jaanuar 2013. Riigieelarvest sissemaksete saamiseks tuleb lapsevanemal esitada Sotsiaalkindlustusametile asjakohane avaldus.

* Enne 2013.aastat sündinud laste eest makstakse kogumispensioniga liitunud vanemale II sambassse 1% vanemahüvitiselt.

Üksikasjad

Avaldatud: 21 mai 2013

• Maaleht
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Signe Kalberg

Töötaja proovimiseks on ette nähtud katseaeg, mille jooksul selgub tema sobivus ametikohale.

„Mul kulus kolm päeva oma puhkuse ajast proovipäevadele teistel laevadel, tagasi ma neid ei saanud ega ka tasu 10,5-tunniste proovipäevade eest,” kurtis laeval koristajana töötav Siiri (nimi muudetud). Ta on firmas töötanud kaheksa aastat, olnud ka laevaemandaks ning kuna tal on paremaks tööks kogemused ja oskused, soovis ta kandideerida kõrgematele ametitele.

Kogu artiklit saab lugeda digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele või Maalehe või Eesti Päevalehe paberlehest .

Üksikasjad

Avaldatud: 20 mai 2013

• Eesti Päevaleht

Ann-Marii Nergi

Ees ootav üleeuroopa­lisele maksesüsteemile üleminek tekitab suurt kulu ja palju segadust.

Swedbanki arveldustoodete arendusdivisjoni juhi Olavi Lepa sõnul läheb SEPA-maksetele üleminek 1. veebruarist 2014 Eesti turul tegutsevatele ettevõtetele ja pankadele maksma miljoneid eurosid — ainuüksi Swedbank on arvestanud mitme miljoni eurose investeeringuga.

Nimelt läheb Eesti tuleva aasta algul üle ühtsetele euromaksete piirkonna (Single Euro Payments Area ehk SEPA) standarditele. Selleks peavad ettevõtted uuendama raamatupidamistarkvara, inimesed harjuma pikemate kontonumbritega ja arvestama, et otsekorralduse teenuse asemel tuleb kasutada e-arve teenust. Pankade ülesanne on kõik need muudatused erinevate kanalite vahel ühilduma panna.

Eesti 100 000 aktiivsest ettevõttest tegelevad asjaga või on SEPA kohta oma kodupangast infot saanud heal juhul ainult paar tuhat firmat, nende seas on ka 50–60 suurettevõtet, kellele tehakse enamik otsekorraldusmaksetest. Kuigi riik lubab üleminekuperioodi veel kuni 2015. aasta veebruarini, kehtib see ainult osale teenustele ning olulisemad muudatused tuleb teha aasta alguseks.

Laias laastus toimub SEPA-maksetele üleminekul viis suuremat muudatust, mis igaüks tekitab probleemseid küsimusi.

1. Kaovad 1,5 miljonit sõlmitud otsekorralduslepingut, mida hakkavad asendama e-arved. Selleks peavad ettevõtted ja pangad oma süsteeme muutma, kuid kliendid eraldi nõusolekut andma ei pea. Võib tekkida olukord, et firma, kes e-arve süsteemi arendada ei taha, kuid on eelnevalt otsekorraldusmakseid pakkunud, sunnib klienti nüüd n-ö ajas tagasi minema ja raha iga kord eraldi üle kandma. Näiteks ei usu Lepp, et kõik korteriühistud e-arvele üle lähevad.

2. Igale inimesele kõige käegakatsutavamaks muudatuseks on kontonumbri muutus 20-kohaliseks. Praegune kontonumber küll säilib, kuid selle ette lisanduvad maksja asukohariiki ja panka kirjeldavad koodid. Internetipangas muutuvad määratud maksete kontonumbrid automaatselt ning ka uute maksete tegemisel pakuvad suuremad pangad üldjuhul konverteerimist vanalt numbrilt uuele.