Artiklid
- Üksikasjad
«Teavitasin ülemust, et kavatsen minna kahe kuu pärast dekreeti. Paraku ei ütelnud talle, et ma ei taha, et see jutt levima hakkaks. Oh üllatust - ülemus võttis ja rääkis seda kontoris. Ma saan aru, et see on tore ja puha aga kas mul ei ole mingit õigust privaatsusele? See peaks ikkagi olema minu enda teha kellele ja millal ma ütlen. Kas ülemusel on see õigus ilma loata selliseid asju kuulutada?» küsib tulevane ema.
Vastab Tiit Kruusalu METI personaliabist.
Tööandjal on töölepinguseaduse § 28 lõike 2 punkt 11 järgi kohustus austada töötaja privaatsust. Samas vaatame asja ka tööandja poole pealt. Kui Teile on dekreeti jäämine loodetavasti oodatud sündmus, siis tööandjale on see ootamatu ja toob reeglina kaasa probleeme. Vastutustundliku ja lojaalse töötajana teatasite tööandjale aegsasti oma dekreeti jäämisest. Tööandja võttis seda ilmselt kui signaali, et ta peab hakkama mõtlema töö ümberkorraldamise peale, kas jagades Teie tööülesanded ringi või palgates Teie äraoleku ajaks asendaja. Kui ei ole tegemist ainuotsustajast diktaatorliku tööandjaga, siis on kolleegidega töö ümberkorraldamise arutamine ju vältimatu ja põhjendatud.
Nagu ise ka mainisite, siis ei avaldanud Te tööandjale soovi asja saladuses hoida. Päris kindlasti tuleks vahet teha tööalasel arutelul ja tagaselja töötaja eraelu põhjendamatul tagarääkimisel. Kumba kategooriasse tööandja «kuulutus» jääb, seda saate Te ise paremini otsustada, sest minule on täpsed asjaolud ja üksikasjad teadmata.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
- Üksikasjad
Tööandjate keskliidu volikogu arutas oma korralisel koosolekul 15. mail sotsiaalministeeriumis väljatöötamisel olevat töövõimetuskindlustuse reformi ning leidis, et reformi elluviimine ja töövõime hindamise süsteemi ümberkorraldus ei tohiks suurendada tööandjate kulusid.
Reformiga on tihedalt seotud tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus. Volikogu otsustas toetada tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustamise avalik-õiguslikku mudelit. Sama seisukohta on toetanud tööandjate keskliidu varasemad volikogud. Tööandjate hinnangul on erakindlustusel põhinev mudel kokkuvõttes kulukam, kuna kindlustusseltsid on kasumit taotlevad ettevõtjad.
«Erakindlustusel põhinev tööõnnetuste kindlustamise mudel ei võimalda tööandjate ega töövõtjate esindajatel kaasa rääkida kindlustuse maksemäärade kujundamisel,» märkis volikogu esimees Jüri Käo.
Sotsiaalministeerium on lubanud tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustamise mudelit arutada reformikava hilisemas etapis, kuid keskliidu hinnangul on oluline tööandjate kindel seisukoht välja öelda võimalikul vara.
- Üksikasjad
PRESSITEADE
TÖÖINSPEKTSIOON
16.05.2013
Tööinspektsioon leidis ühepäevase üle-eestilise ehituse sihtkontrolli käigus 196 rikkumist
15. mail korraldas Tööinspektsioon üle-eestilise ehituse sihtkontrolli, mil ühe päeva jooksul tegid 22 tööinspektorit kokku 91 kontrolli. Tööinspektorid tuvastasid ehitustel 196 õigusaktide rikkumist, millest 37 olid nii ohtlikud, et tuli töö peatada või töövahendi kasutamine keelustada.
Ligi pooltel juhtudest peatati töö, sest töötajad ei kasutanud isikukaitsevahendeid. 18 korral peatati töö, kuna oli oht kõrgustest kukkumiseks või ei kasutatud kaitsemeetmeid kukkumise vältimiseks. Tööinspektsiooni tööohutuse peaspetsialisti Indrek Avi sõnul tuleb katuselt kukkumise ohu kõrvaldamiseks piirata katuseääred või anda vastavad isikukaitsevahendid nagu kaitserakmed ja turvaköis. „Kiivri kandmine on kohustuslik kõikjal ehitusplatsil, kus on peavigastuse oht. Muudes kohtades määrab kiivri kandmise kohustuse peatöövõtja,” selgitas Avi.
Sihtkontrolli käigus tuvastati veel nõuetele mittevastavaid redeleid, tõstmise abivahendeid, elektrijuhtmeid ja töövahendeid, millel puudusid kaitsepiirded.
Avi sõnul on jätkuvalt probleemiks liikumisteede ohutus ja olmetingimused. Samas on olmetingimused paranenud võrreldes sügisese ehitusplatside sihtkontrolliga. Kui septembris esines olmetingimuste rikkumisi ligi kolmandikel objektidel, siis seekord 15 ehitusobjektil.
Tööandja peab tagama, et isikukaitsevahendit kasutataks valmistaja antud kasutusjuhendi kohaselt ohtliku töö algusest kuni töö lõpetamiseni ning kontrollima selle kasutamist. Töötaja omakorda on kohustatud kasutama isikukaitsevahendit vastavalt kasutusjuhendile ja tööandja antud juhistele. Tööandjal on õigus ja ka kohustus korduvalt nõudeid rikkunud töötajat mitte tööle lubada.
9 tööandja ehitusplatsil ei tuvastatud ühtegi rikkumist. „Heaks näiteks võib tuua inspektori kogemuse Skanska AS ehitusplatsil, kus enne platsile sisenemist inspektoreid ohutusalaselt juhendati. Sellega tutvustati ohte, mis esinesid konkreetsel ehitusplatsil,“ märkis Avi.
2012. aastal juhtus ehitusvaldkonnas 348 tööõnnetust, millest 3 lõppes surmaga.
Lisainfo:
Sander Sõõrumaa
Avalike suhete peaspetsialist
Teabeosakond
Tel 5699 2324
- Üksikasjad
Kavandatav reform tahab tööta töövõimetuspensionäride ligi sajatuhandelise armee tõmmata kokku 50 000 inimesele ning vähemalt Eesti keskmist palka saavad senised töövõimetuspensionärid peavad hiljemalt 2020. aastast saama hakkama ilma täiendava toetussummata riigilt.
«Meie laiem mõte on aidata erivajadustega inimesed, kes suudavad ja soovivad tööd teha, uuesti tööle,» sõnastas sotsiaalminister Taavi Rõivas ligi poolteist aastat ettevalmistatud töövõimetusreformi mõtte. Kuni reformi käivitumiseni kulub veel üle kahe aasta.
Põhjuse, miks mahukat, Rõivase hinnangul viimase kümne aasta suurimat sotsiaalvaldkonna reformi ette valmistatakse, võttis minister kokku numbrites. «Aasta alguses oli meil 98 000 töövõimetuspensionäri, kellest 63 000 ei töötanud, ja see hulk kasvab iga kuuga. Kui me süsteemis midagi ei muuda, siis aastaks 2020 on meil 176 000 töövõimetuspensionäri,» rääkis Rõivas. «Me ei saa endale ühiskonnana lubada, et tohutult kasvab inimeste hulk, kes jäävad tööhõivest eemale.»
«Saame aru, et praegune süsteem pole jätkusuutlik – kes siseneb töövõimetuse või puudega inimeste skeemi, see sealt enam välja ei tule,» toetas puuetega inimeste koja juhatuse esimees Monika Haukanõmm põhimõttelist vajadust reformi järele. «Aga meie soov on, et muudetav süsteem oleks terviklik ja inimesed ei pea hakkama liikuma erinevate asutuste vahel ning sama infot korduvalt üle rääkima.»
Kui 2015. aasta keskpaigast käivitatav, Euroopa Liidu rahade – ligi 170 miljonit eurot seitsme aasta peale – toel töötukassa kanda antav reform järk-järgult teostub, võiks 10-15 protsenti osalise töövõimekaoga töövõimetuspensionäridest jõuda töötukassa toel uuesti tööle. Praegustes numbrites võiks 63 000 tööta töövõimetuspensionärist jääda ainult töövõimetuspensionist elama 50 000.
Osa töövõimekaoga inimestest jäävad ka töötades riigilt toetust saama, kuid need, kelle töövõime on töötukassa abil nii palju paranenud, et nad teenivad Eesti keskmist palka, enam töövõimetustoetust ei saa. Praeguste plaanide järgi hakkab töövõimetustoetus kahanema juba alates mediaanpalgast, umbes 600-700 eurost. Need, kelle töötasu jääb allapoole, saavad jätkuvalt ka toetust.
«Neid inimesi, kes on objektiivselt sada protsenti töövõimetud, neid ei hakka keegi tööle sundima – see on mõeldamatu,» kinnitas Rõivas.
«Kui riigi sõnum on, et töövõimetus tahetakse siduda inimese enda aktiivsusega tööle naasta, siis kas ühiskond on valmis, et puudega, erivajadustega inimesi tööle võtta?» küsis Haukanõmm. «Lisaks ei ole kõik puuetega inimesed võimelised avatud tööturule minema ning vaja on kaitstud, toetatud töökohti, mida praegu peaaegu polegi. Mis motiveeriks tööandjaid looma kaitstud töökohti?» arutles ta.
«Tööandjate võimekus nende ideedega kaasa tulla ei kasva päevaga, vaid seda tuleb pikalt kasvatada,» tõdes tööandjate keskliidu jurist Marek Sepp. «Reformiidee on ilus, aga kui töövõimetu või puudega inimene elab piirkonnas, kus töökohti pole ega tulegi?» esitas ta ühe keerulise küsimuse.
Rõivase sõnul selline nimetus nagu töövõimetuspension kaob ning asendub töövõimetustoetusega, mida alates 2015. aasta keskpaigast hakatakse järk-järgult maksma töötukassa kaudu. «Need rahad tulevad pensionikassast, kust neid praegu makstakse ja see summa on kokku samas suurusjärgus, umbes veerand miljonit eurot, mille riigieelarvest aastas pensionikassase puuduoleva summana pensioniteks juurde kanname ehk siis sisuliselt on tegu riigieelarve rahaga,» selgitas Rõivas.
Üleöö ja isegi mitte reformi alguses 2015. aastal ei muutu töövõimetuspensionäride jaoks midagi. Kes juba saavad pensioni, saavad seda ilma lisakohustusteta edasi, kuni nad peaksid minema uuesti töövõimetuspensioni taotlema. Kes nö sisenevad alates 2015. aasta juulist töövõimetussüsteemi, nendega hakkab juba tegelema töötukassa, mis ilmselt töökassaks ümber nimetatakse. Siis on juba uued reeglid.
Anneli Ammas
- Üksikasjad
Villu Zirnask
Tänavu laekub 900-eurost ehk Eesti keskmise lähedast brutopalka saava inimese teise pensionisamba fondi iga kuu 54 eurot – 18 eurot töötaja palgast ja 36 eurot tema palgalt makstavast sotsiaalmaksust. Kui enne 15. septembrit avaldus esitada, saab 900-eurosele palgale vastava summa aastateks 2014–2017 tõsta 81 eurole. Kas tasub teise sambasse tehtavaid makseid suurendada?
Inimese netopalka vähendab selline samm 1% (ehk 900-eurose brutopalga saajal üheksa eurot kuus). Peale selle väheneb 2% summa, mis läheb esimese samba pensioniõiguse arvestusse (seda vältida ehk 3% + 6% asemel 2% + 4% juurde jääda on võimalik neil inimestel, kes omal ajal ei esitanud avaldust, et 2010. aastal maksete tegemist jätkata.
Üheksa eurot kaob näppude vahelt nii kiiresti, et vastuväide „ma ei saa seda endale lubada” enamiku inimeste puhul kindlasti ei päde. Näiteks suitsetajad (ja neid on rohkem just madalamapalgaliste seas), saavad selle raha hõlpsasti kokku hoida, ostes kuus paar pakki sigarette vähem. Või kes on tajunud, et selle aasta alguses tõusis tema netopalk 0,8%? See tõusis, sest töötaja töötuskindlustusmakse määr langes 2,8%-lt 2,0%-le. Kes ei tajunud, see tajub vaevalt ka kogumispensionimakse üheprotsendist suurenemist. Aga pensionifondi tooks maksete suurendamine kokkuvõttes 1,4 kuupalgaga võrdse summa juurde.
Teine või esimene sammas
Esimese samba pensioniõiguste väärtust, mis teise samba kasuks otsustades veidi väiksemaks jäävad, on keerulisem hinnata. Aastail 2003–2009 oli aeg, kus riiklik vanaduspension väga kiiresti kasvas – 10–20% aastas, sest kiiresti kasvasid ka palgad ja sellest tulenevalt riigi sotsiaalmaksulaekumised. Teise samba fondid ei suutnud vara kaugeltki nii kiiresti kasvatada. Aga buumi järel pensionite kiire peatus ja tänavu 1. aprillist, pärast mullust tugeva majanduskasvuga aastat, tõstis valitsus pensione 5%. Tulevaks aastaks prognoosis sotsiaalministeerium (enne hiljutist majanduskasvu aeglustumise uudist) kuueprotsendist pensioni tõusu. 5–6% ongi ilmselt see kasv, millega pikemas perspektiivis saab arvestada – mõnel aastal tuleb ka rohkem, aga mõnel jälle vähem.
Teise samba fondidest oli viimati rohkem juttu 2009.–2010. aastal, kui paljude inimeste pensioniinvesteeringud kukkusid finantskriisi ja kohaliku masu tõttu miinustesse. Järgnevatel aastatel aga on finantsvarad kallinenud ning praeguseks on kogumispensioni indeksid jõudnud enam-vähem tagasi tasemele, kus nad olid eelmise buumi tipus.
Selle eest, et aastal 2009 ei lastud inimestel isegi omast rahast makseid tavapärases mahus jätkata, võiksid paljud valitsuse peale kurjad olla, sest just tol perioodil sai varasid osta n-ö poole hinnaga. Siis, kui maksed taastati, olid varad, mida pensionifondid ostsid, juba oluliselt kallimad. Võib öelda, et neile pensionikogujatele, kes enne 2020. aastat veel pensionile ei lähe, tuleks kasuks, kui selle aasta lõpus või uue alguses leiaks aset järjekordne ülemaailmne finantskrahh, sest selle järel – aastail 2014–2017 ehk tavapärasest suuremate sissemaksete perioodil – saaksid fondijuhid investeeringuid teha soodsama hinnaga.
2008. aasta oli finantsmaailmas kole küll – räägiti lausa kapitalismi peatsest lõpust –, aga praegu paistab, et see kinnitas hoopis igivana tõe „osta siis, kui veri on tänavatel, ja müü siis, kui fanfaarid puhuvad” paikapidavust.
Rohi inflatsiooni vastu
Märtsi lõpu seisuga oli kogu teise samba sissemaksete aega arvestav kaalutud keskmine kumulatiivne tootlus 13%. Inflatsiooni ületamiseks on sellest paraku olnud vähe – praegu ei ole ükski fondiliik suutnud lüüa tarbijahinnaindeksit.
Selle vea vastu on kaks rohtu. Üks on riskantsemate, suuremat tootlust tõotavate investeeringute tegemine. Praegu on pensionifondidel lubatud aktsiatesse investeerida kuni 75%, aga miks mitte lubada fonde, mis panevad aktsiatesse 100% varast. Jutuks on olnud ka pensioniraha riskikapitalifondidesse lubamine. Kõik see ei ole siiski imerohi, sellega ei tohi liiale minna – näiteks viimase buumi ajal investeerisid fondijuhid inflatsioonist ja palgakasvust parema tootluse saavutamise nimel ka varadesse, mis ei õigustanud ootusi ja tõid hoopis kahju.
Teine rohi on pensioniks säästmise suurendamine, milleks üks väike võimalus nüüd 3% + 6% variandi valimise näol nüüd ees seisab. Levinud ettekääne selle jutu tõrjumiseks on inflatsioon, mis keskpankade rahatrükipoliitika tõttu Euroopas ja Ameerikas kohe lõkkele pidavat lööma. Ei tasu selles nii kindel olla. Näiteks Jaapan on juba 20 aastat igasuguseid võtteid proovinud, et majandust elavdada ja hinnad tõusma saada, aga on endiselt hoopis deflatsiooniga hädas. Kui euroala hinnatõus ükskord kiirenebki, siis tõenäoliselt jääb ta ikkagi ühekohalise arvuga mõõdetavaks. Sellest parema tootluse saavutamine ei ole fondijuhtide jaoks lahendamatu ülesanne.
Lehekülg 1102 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee