Artiklid
- Üksikasjad
Töökohtade vahendamisega tegelevad ettevõtted kinnitavad, et valdav osa hooajatöid ei eelda erialahariduse olemasolu, kuigi eelnev kogemus tuleb alati kasuks.
CV-Online´i turundusjuht Heikko Gross rääkis, et üldjuhul hakkavad ettevõtted juba märtsis hooajalisi töötajaid otsima ja see periood kestab kuni juuli-augustini. Kõige aktiivsemalt otsitakse hooajatöötajaid aprillis-mais, millele viitab iga-aastane töökuulutuste arvu kasv sel perioodil.
Tema sõnul on suviste ametite valik üsna lai – alates toote esitleja ja klienditeenindaja positsioonist kuni internetikasiino teenindaja ja välisriigis giidi positsioonini. «Hooajatöödele iseloomulikult on enim klienditeenindusega seotud pakkumisi, aga otsitakse ka näiteks asendussekretäre või kokkasid,» lausus ta.
Kõige enam värbavad uusi inimesi Grossi sõnul ettevõtted, kelle töökoormus suvel kasvab, enamasti on need seotud klienditeenindusega, nagu näiteks Meritoni ja Radissoni hotelliketid, McDonald’s, Statoil ja Tallink. «Kohati aga vajatakse suveperioodiks puhkavatele inimestele ajutisi asendajaid – see puudutab nii teenindus- kui ka muid sektoreid, näiteks on asendajaid värbamas mobiilioperaator Tele2,» lisas ta.
Personalifirma Manpower Baltikumi müügijuht Kristjan Vanaselja leidis, et kõige enam otsivad suveks tööjõudu tootmis- ja logistikaettevõtted, kes vajavad puhkuste asendamiseks või ka hooajaks täiendavat tööjõudu: lao- ja tootmistöölisi. Järgmisena tõi Vanaselja välja samuti klienditeenindajad ning asendussekretärid.
Raskusi tuleb tõsta
Valdav osa hooajatöid erialaharidust ei nõua, samas tuleb kogemus ettevõtte tegevusvaldkonnas kindlasti kasuks. «Mõne ameti puhul on aga eelnev kogemus ja kohati ka kutsetunnistus olulised, siinkohal võib välja tuua näiteks koka positsiooni,» märkis Gross.
«Kuna tegemist on enamasti ajutiste töökohtadega, mida on võimalik lühikeseks aja ja juhendamisega täita, siis erilisi suuremaid nõudmisi kandidaatidele ei esitata. Oluline on tahe ja valmisolek korrektselt tööl käia, soov tööd teha ning mõnel juhul ka valmisolek graafiku alusel töötada, näiteks nädalavahetustel või õhtuti,» selgitas Vanaselja ja lisas: «Laotöö puhul tuleb tihti ette, et kandidaadid peavad olema võimelised tõstma raskemaid esemeid.»
Klienditeenindajatele kehtivad Vanaselja arvates praktiliselt samad nõudmised, aga oluliseks peetakse ka kliendile orienteeritust, Tallinnas võõrkeelte oskust (eelkõige vene keel, aga ka inglise ja soome keele oskus). Isikuomaduste poolest hinnatakse Grossi sõnul kõige rohkem positiivset ellusuhtumist ja sõbralikkust.
Grossi arvates võib eeldada, et paljud klienditeenindusega seotud tööpakkumised on ahvatlevamad noorematele, kellel puudub eelnev töökogemus ja kes soovivad suvisel perioodil endale lisaraha teenida. Samas ei ole tegemist reegliga ja vanuselisi iseärasusi on raske välja tuua, sest soovitud iga tööpakkumistel otseselt välja ei tooda.
Liis Velsker
- Üksikasjad
Tarbija24 lugeja Andre Kilvits soovib teada, kas tööandja, kes nõuab töötajalt tervisetõendit, on ka kohustatud selle töötajale kinni maksma?
«Minu puhul on tõendi maksumus 36 eurot,» märkis Kilvits.
Vastab tööinspektsiooni avalike suhete peaspetsialist Sander Sõõrumaa:
Esmase tervisetõendi võtab töölesoovija ise kaasa oma perearstilt, juhul kui töökuulutuses seda nõutakse. Edaspidi rahastab seda kui perioodilist tervisekontrolli tööandja, seega peaks ta ka ise järge pidama, et tervisetõend ikka kehtiv oleks ning õigeaegselt töötajale meelde tuletama, et ta kontrollis käiks. See korraldus on töötajale täitmiseks kohustuslik.
Toimetas: Liis Velsker, reporter
- Üksikasjad
Delfi Majandus
Millest koosneb Elioni jaekaubanduse osakonna IT-valdkonna juhi Aivar Otsa sõnul ühe väikettevõtte kodukontori jaoks sobiv IT-lahendus?
1. Arvuti. Arvuti peaks sobima kontorist väljas kasutamiseks. Kui töötate kodukontoris, võib see olla ka lauaarvuti, muul juhul sülearvuti, mille puhul võiks arvesse võtta aku vastupidavust. Ergonoomilisuse mõttes on hea omada suurt ekraani ning korralikku hiirt ja klaviatuuri. Kindlasti peab arvutil olema ka ID-kaardi lugeja.
2. Tarkvara. Kontoritööks vajalik tarkvara on tänapäeval suuresti ka vabavarana kättesaadav, head tasulist alternatiivi pakuvad ka pilvetehnoloogial põhinevad tarkvarad nagu Office 365 või Google Apps – nii saad vajadusel ükskõik millisest teisest arvutist või nutiseadmest (nutitelefonist või tahvelarvutist) tööd jätkata. Lisaks peaks arvutis olema suhtlustarkvara kiireks infovahetuseks või konverentskõnedeks – näiteks Skype või Google Hangouts.
3. Internetiühendus. Eesti ettevõtetel on siin valida erinevate pakkujate vahel. Võrguseadmed tulevad tüüpiliselt teenusega koos kaasa, kindlasti tasub mugavuse huvides panustada juhtmevabale internetile.
4. Telefon. Ka siin on valikuid mitmeid, lauatelefonist nutitelefonini. Neil, kes aga eelistavad kasutada "päris" telefoni asemel arvutisse või nutiseadmesse paigaldatud suhtlustarkvara, on mõistlik soetada ka mugavad kõrvaklapid koos mikrofoniga.
5. Printer-koopiamasin. Tänapäeva Eestis on palju asju võimalik ajada paberivabalt, aga sellegipoolest võib ette tulla olukordi, kus pead näiteks andmeid skaneerima või pabereid kopeerima. Kodukontorisse sobivad hästi väikesemõõtmelised multifunktsionaalsed printer-koopiamasinad, mis täidavad mitut ülesannet korraga.
31. mail toimub teist aastat järjest kaugtöö päev, mille eesmärk on julgustada nii tööandjaid kui töötajaid murdma kontoritöö traditsioone ja kasutama targalt tänapäeva tehnoloogilisi võimalusi oma töö tegemiseks väljaspool kontorit.
- Üksikasjad
Selleks, et oma karjääri kaitsta ja olla edukas, on mõnikord kõige olulisem enda eest seista, et keegi teine ei saaks sinu töö või ideede arvelt lõivu lõigata.
Forbesi karjäärinõustaja Lisa Quast sai kirja lugejalt, kes kurtis, et ülemus esitab tema ideid endal omadena ja ei lase tal ettevõtted edasi areneda.
Lugeja olukord
Mu ülemus on hakanud minu töö eest au endale võtma. Ühel koosolekul vaatas mu otsene juht mulle otse silma ja esitas minu idee enda idee pähe. Ma olin šokeeritud. Kogu see nädal olen märganud, et ta korrutab koosolekutel seda, mida mina olen öelnud. Otsustasin, et ma ei paku selle projekti tarbeks enam välja ühtegi oma ideed ja tegelen vaid nende ülesannetega, mis on konkreetselt mulle suunatud. Tavaliselt ma nii ei tööta, eelistan olla proaktiivne. Olen kaalunud tema peale kaebamist, kuid tema on siin töötanud viimased 30 aastat ja ta on personalijuhi väga hea sõber. Mina aga olen siin töötanud vaid kolm aastat. Viha sunnib mind kaebama läbi ametiühingu, kuid kas see oleks mõistlik? Ma tahaks kasvõi töölt ära minna või haiguslehele jääda, sest see käib mulle niivõrd närvidele.
Spetsialisti vastus
Praegu väldid sa negatiivse olukorraga tegelemist nii, et sul hakkab paha pelgalt sellele mõtlemisest. Esimese sammuna peaksid alati minema ebaeetiliselt käituva inimese juurde ja temaga rääkima. Hea oleks, kui saaksid ülemusega konfidentsiaalselt rääkida tema käitumisest. Lisaks võiks ta selgitada, miks ta ei ole lasknud sul oma ideid ise esitleda.
Kui kardad seda, kuidas ülemus vestlusele reageerib, siis võid paluda mõne kolleegi abi, kes on sellise olukorraga juba kokku puutunud ja teab, kuidas ülemus käitub, et ta saaks sind vajadusel toetada. Kui juhi reaktsioon on halb, siis on sul ka tunnistaja.
Mõnikord jätkavad sellised inimesed oma käitumist senikaua, kuni oled välja öelnud, et tead, mis toimub ja ootad selgitust. Kui läheksid tema peale kaebama kas personalijuhile või ametiühingusse, siis küsivad ka nemad sinult esimese asjana: «Mina su juht selle peale kostis, kui temalt vastust nõudsid?» Sa pead olema valmis sellele küsimusele vastama ja tõestama, et sina suuda olukorda suhtuda täie tõsidusega ja täiskasvanulikult.
Praegu tundub juhile, et ta saab vabalt sinu arvel liugu lasta, sest sa ise lased seda teha. 30 aastat töötamist ühes ettevõttes ei õigusta kuidagi ebaeetilist käitumist, kuid see ei lõpe enne, kui sina ja teised kolleegid, keda see puudutab, enda suud lahti ei tee. Esiteks peate rääkima oma otsese juhiga ja kui ta käitumine ei muutu, pöörduma personalijuhi poole või ametiühingusse.
Kui seisad enda eest (võimalikult viisakalt ja vaoshoitult), siis saad ka tulevikus selliste probleemide esinemisel paremini hakkama ja saad lahti stressist, mis sind painab.
Toimetas Naine24
- Üksikasjad
Heidi Kukk
Selle aasta suvi toob endaga kaasa olulise uuenduse riiklike peretoetuste maksmises. Lisaks praegu makstavatele peretoetustele tekib madala sissetulekuga peredel õigus saada täiendavat toetust - vajaduspõhist peretoetust, mida hakkavad määrama ja välja maksma kohalikud omavalitsused.
Väikese sissetulekuga pered saavad hakata taotlema vajaduspõhist peretoetust juba alates 1. juunist. Taotlus ja toetuse saamisega seonduvad küsimused esitada sellele valla- või linnavalitsusele, kus inimene elab. Toetust hakatakse välja maksma alates 1. juulist.
Uue toetuse lisandumisega jäävad kehtima kõik senised Sotsiaalkindlustusameti poolt makstavad peretoetused, kusjuures ühegi toetuse suurust ei vähendata. Ent vajaduspõhist peretoetust Sotsiaalkindlustusameti kohalikud bürood ei määra ega maksa.
Kõrvuti vajaduspõhise peretoetuse maksmise alustamisega tehakse riiklike peretoetuste seaduses veel mõningaid muudatusi, mis on seotud juba praegu Sotsiaalkindlustusameti kaudu makstavate peretoetustega.
16-aastased ja vanemad lapsed saavad nüüd ka suvel toetust
Seni igal suvel on olnud paljud põhikooli lõpetanud 16-aastaste laste vanemad ebameeldivalt üllatunud, kui selgub, et juuli- ja augustikuu lastetoetus makstakse välja alles sügisel, kui saabub kinnitus lapse edasiõppimise kohta. Seaduse kohaselt on vaid õppivatel lastel õigus saada peretoetusi kuni 19-aastaseks saamiseni.
Selle aasta 1. juunist jõustuva muudatuse kohaselt jätkatakse kõigi põhikooli lõpetavate laste eest peretoetuste maksmist ka juulis ja augustis.
Alates septembrist makstakse peretoetusi gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppivate laste eest. Maksmise aluseks olevad õppimist tõendavad andmed laekuvad Sotsiaalkindlustusametile õppurite registrist.
Võimalus taotleda peretoetusi abikaasa laste kasvatamise eest
Abikaasade peres, kus on lapsi ka eelnevast suhtest, saab selle muudatuse järgi kõik peres kasvavad lapsed kokku liita.
Lapsetoetuse ja lapsehooldustasu suurus sõltub teatud juhtudel (nt kolme- ja enamalapselises peres) peres kasvavate laste arvust. Muudatus võimaldab peretoetuste suuruse arvutamisel võtta arvesse kõik peres kasvavad lapsed ja annab õiguse saada suuremat lapsetoetust alates kolmandast lapsest.
Abikaasadel, kes saavad peretoetusi kumbki oma laste eest, tekib võimalus omavahel kokku leppida, kummale neist hakatakse kõikide pere laste toetusi maksma. Toetuste taotlemiseks peab üks abikaasa loobuma peretoetuste maksmisest temale ja seejärel saab tema abikaasa taotleda kõigi pere laste eest peretoetusi.
Peretoetustest loobumise taotlus esitatakse sotsiaalkindlustusameti büroo klienditeenindusele, mille aadressid ja vastuvõtuajad leiate siit. Peretoetusi saab taotleda sotsiaalkindlustusameti klienditeenindustest või elektroonselt riigiportaali kaudu, mis asub siin.
Muutub alates selle aasta 1. juulist ka lapsetoetuse suurus peredele, kus kasvab kolm või rohkem last
Praegu makstakse pere kolmandale ja igale järgmisele lapsele lapsetoetust kuuekordses lapsetoetuse määras ehk 57,54 eurot kuus. Alates 1. juulist on toetuse suurus pere kolmandale ja igale järgmisele lapsele kaheksakordne lapsetoetuse määr – 76,72 eurot kuus. Lapsetoetuse määr 2013. aastal on 9,59 eurot.
Pered, kuhu sünnivad kolmikud või suurem arv mitmikke
Käesoleval ajal on riikliku sünnitoetuse suurus 320 eurot iga sündinud lapse kohta. Alates 1. juulist tõstetakse kolmikute ja suurema arvu mitmike sünni korral makstav ühekordne riiklik sünnitoetus 1000 euroni iga sündinud lapse kohta. Seega perele, kuhu sünnivad kolmikud, makstakse sünnitoetust kokku 3000 eurot.
Lehekülg 1097 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee