Üksikasjad

Avaldatud: 25 april 2013

• SOTSIAALMAKSUSEADUS
• Delfi

Valitsus on peatanud töö sotsiaalmaksulae kehtestamise küsimuses, selgub täna valitsuses heaks kiidetud uuendatud valitsuse tegevusprogrammist.

1. jaanuarist 2014 oli valitsusel plaanis kehtestada sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osale lagi töötasu osalt, mis ületab 4000 eurot kuus. See tähendab, et üle 4000 euro kuus teenivate inimeste pealt ei oleks tööandja pidanud 4000 eurot ületavalt osalt maksma sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa, mis on 20 protsenti brutopalgast.

Sotsiaalmaksulage toetasid tööandjad ja eriti Teenusmajanduse Koda. Opositsioonierakonnad olid selle suhtes väga kriitilised, ka mitmed eksperdid kahtlesid, kas taoline meede aitab ikka kaasa tuua kõrgepalgaliste spetsialistide sisserännet Eestisse.

Kuna avaliku arvamuse seisukoht sotsiaalmaksulae kehtestamise suhtes oli kriitiline, ei hakanud rahandusministeerium selle eelnõu välja töötama ning uues valitsuse tegevuskavas on märge, et tegevus selle punktiga on peatatud.

Viimasel ajal on seetõttu meedias välja tuldud ka kompromissettepanekutega, mille kohaselt võiks sotsiaalmaksulae kehtestamine olla osa laiemast maksumuudatuste paketist, millega seatakse sisse ka mingis mahus sotsiaalmaks dividendidele. Nimelt võtavad paljud väikeettevõtjad oma töötasu välja dividendidena, säästes niimoodi sotsiaalmaksu pealt. Valitsus aga dividendide sotsiaalmaksustamist ei poolda.

Üksikasjad

Avaldatud: 23 april 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eestielu.ee

Tööandja küsib:Mida teha olukorras, kus töötaja on olnud väidetavalt haige ja puudunud juba pikemat aega töölt, kuid pole tööandjale esitanud töövõimetuslehte, vaid hoopis kahepäevase etteteatamisega lahkumisavalduse?

Vastab tööinspektor-jurist Kaia Taal:

Töövõimetusleht tõendab töötaja õigust keelduda töö tegemisest töölepingu seaduse (TLS) § 19 p 2 alusel. Kui töötaja ei esita dokumenti, mis tõendab seaduslikku alust, siis võib tööandja hinnata puudutud tööaja töökohustuste rikkumiseks. Töölepinguga on pooled võtnud kohustuse anda ja teha tööd ning see on töösuhte poolte kokkulepe (TLS § 15 lg 2 p 1 ja § 28 lg 2 p 1).

Tööandjal on mõistlik nõuda töölt puudumist tõendavaid dokumente kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt tähitud kirja teel elukoha aadressil, aga ka e-posti teel, faksiga). Kui töötaja oma puudumist siiski tõendatavalt ei põhjenda, on kestva töösuhte puhul võimalik töötajat kirjalikult hoiatada järgmise rikkumise korral erakorraliselt töölepingu ülesütlemise võimalusest tööandja poolt. Õiguse töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, tööleping erakorraliselt üles öelda annab tööandjale TLS § 88 lg 1. Põhjuseta puudutud aja eest töötajale töötasu maksma ei pea. Samuti ei arvestata sellist aega põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka.

Kui töökohustuste rikkumisega (sh töölt mõjuva põhjuseta puudumisega) on töötaja tekitanud tööandjale kahju, on selle hüvitamist võimalik nõuda TLS-i §-dest 72 ja 74 tulenevalt. See on võimalik ka juba lõppenud töösuhte korral. Kokkuleppele mittejõudmisel on tööandjal võimalik pöörduda rahalise nõudega kahju hüvitamiseks töövaidlusorgani poole.

Töötajal on õigus TLS § 91 lg 3 alusel tööleping erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd. Eelduslikku etteteatamistähtaega seadus erakorralisele töötajapoolsele töölepingu ülesütlemisele ei kehtesta.

Kui töötaja esitas töölepingu ülesütlemiseks avalduse põhjendamata, so korralise ülesütlemisena (TLS § 85 lg 1), eeldatakse 30 kalendripäeva pikkust etteteatamistähtaega. Tähtaja mittejärgimisel on tööandjal õigus nõuda töötajalt vähem etteteatatud päevade eest hüvitist töötaja keskmise töötasu ulatuses iga vähemtöötatud päeva eest etteteatamata perioodi jooksul.

Üksikasjad

Avaldatud: 23 april 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Juhtimine.ee

Sulle tundub, et su töötajad pole eriti rahulolevad ning oled kuulnud neid arutlemas teemadel, et äkki kuskil mujal on hoopis parem töötada. Kas mõni alljärgnevast punktist tuleb tuttav ette? Kui jah, siis ei maksa imestada, et inimestel on lahkumismõtted peas.

Kogu artiklit saab lugeda originaali viitelt
http://www.juhtimine.ee/1211692/10-pohjust-miks-su-parimad-tootajad-lahkuvad/

Üksikasjad

Avaldatud: 23 april 2013

• TULUMAKSUSEADUS
• Eesti Päevaleht

Tuuli Jõesaar

Sotsiaalkindlustusamet lubab eakatega ise ühen-
dust võtta ja maksuvabastust meelde tuletada.

Pensionite tulumaksustamise korraldus on pensionäre aastaid segadusse ajanud. Lisaks tulumaksuvabale miinimumile (192 eurot), mis on automaatselt maksuvaba, on pensionäridel maksuvaba veel 144 eurot kuus. Selle summa pealt maksuvabastuse saamiseks tuleb aga esitada avaldus, mida paljud eakad endiselt ei tea.

1. aprillist tõusis pensionide indekseerimisega taas paljude eakate pensionisumma üle maksuvaba tulu piiri ja nad pidanuks esitama avalduse. Ligi kolmsada inimest seda ei teinud.

„Pensionikindlustuse registri andmetel on neid inimesi 270. Meie andmetel osa siiski ka töötab ja saab sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, kuid me ei tea veel, kas nad on esitanud avalduse täiendava tulumaksuvaba miinimumi (144 €) arvesse võtmiseks tööandjale või soovivad seda esitada sotsiaalkindlustusametile.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.