Üksikasjad

Avaldatud: 23 april 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Juhtimine.ee

«Aga kuidas ülemuselt palka juurde küsida,» on mõjutamisoskuste koolitustel üks sagedamini ettetulevaid küsimusi. Selle küsimuse vastus ei peitu tihti aga mitte mõjutamise- või kehtestamisoskuste tõhusas rakendamises, vaid pigem teadmises, mil viisil palgad sinu organisatsioonis kujunevad ja millistel alustel neid muudetakse, kirjutab juhtimiskoolitaja ja nõustaja Tiit Kõnnussaar.

Kogu artiklit saab lugeda originaali viitelt
http://www.juhtimine.ee/1211484/palgapoliitika-olgu-labipaistev-ja-tootajad-lopetavadki-oma-pidevad-palgajutud/

Üksikasjad

Avaldatud: 22 april 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib: Kas ma võin nõuda, et tööandja maksaks mulle töötasu sularahas?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Anne Pärnat:

Töölepingu seadus § 33 lg 4 alusel peab tööandja kandma töötaja töötasu ja muu tasu töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Seega töölepingu seadus ei välista võimalust maksta töötasu sularahas, kuid seda vaid juhul, kui töötaja otseselt avaldab soovi töötasu saamiseks sularahas ja tööandja on sellega nõus.

Sellisel juhul on soovitav kokku leppida ka koht, kus töötaja sularaha kätte saab. Kokkulepe töötasu maksmise kohta sularahas tuleb fikseerida töölepingus.

Üksikasjad

Avaldatud: 23 april 2013

• Vanemahüvitise seadus
• Sotsiaalkindlustusamet

Sotsiaalkindlustusamet arvutas Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava tulu ja vanemahüvitise maksimaalse suuruse perioodiks 1. jaanuar - 31. detsember 2014. Arvutused tehti 2012. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse alusel.

· 2014. aasta Eesti keskmiseks sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu suuruseks kinnitati 792,75 eurot;

· 2014. aasta ühe kalendrikuu vanemahüvitise maksimaalseks suuruseks kinnitati 2378,25 eurot

Pressiteade

23. aprill 2013

Üksikasjad

Avaldatud: 21 april 2013

• Postimees
• VÕRDSE KOHTLEMISE SEADUS

Iga aastaga esitatakse soolise võrdõiguslikkuse voliniku kantseleile üha enam kaebusi soolise diskrimineerimise kohta palga maksmisel, peamiselt torkavad silma just juhtumid, kus ebavõrdselt koheldakse naisi seoses lapsevanemaks olemisega.

Kui 2010. aastal laekus palgas soolise diskrimineerimise kohta kaebusi 40, 2011. aastal 45, siis möödunud aastal juba 61.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper märkis, et praktikas on olulisel kohal sellised juhtumid, kus naise ebavõrdne kohtlemine tasustamisel on aset leidnud seoses naise lapsevanemaks olemise või perekondlike kohustustega.

«Näiteks kahandatakse naise töötasu pärast lapsehoolduspuhkuselt naasmist või ei taga tööandja töötajale samaväärset tööd kui enne puhkust. Ka madalama järgu töö pakkumine pärast lapsepuhkust viib selleni, et naine kaotab palgas üksnes seetõttu, et ta on saanud emaks ning hoolitsenud lapse eest. See on seaduse silmis sooline diskrimineerimine,» ütles Sepper.

Ka ebavõrdse töötasustamise juhtumid on seotud just lapsehoolduspuhkusel viibimisega.

Juhtumite lahendamiseks kontakteerub Sepper tavaliselt väidetava diskrimineerijaga ning too viib oma tegevuse kooskõlla seadusega. Samuti võib volinik anda oma arvamuse, kas on toimunud diskrimineerimine ja avalikustab diskrimineerija nime. Veel võib volinik aidata inimesel pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse.

«Lähiajast on voliniku kantseleis mitu positiivset näidet, kus inimestele on hüvitatud diskrimineerimisega tekitatud kahju,» ütles Sepper, tuues esile näiteks PRIA kaasuse. Mitmes asjas on vaidlused pooleli.

Lähiaastatel on Sepperi sõnul eesmärk tõhustada diskrimineeritute õiguskaitset ning teisalt anda tööandjatele märku, et diskrimineerimine ei ole lubatud ning õiguste rikkumisega kaasnevad tõsised tagajärjed.

«Juba alanud ettevõtmise raames tegutsetakse selle nimel, et tekiks kohtupraktikat soolise diskrimineerimise asjades. Selleks on volinikul võimalus ja tänu Norra kuningriigile rahalised vahendid korraldada õiguspoliitiliselt olulistes juhtumites õigusabi andmine, kohtusse pöördumine ning teha oma õiguste eest seismine kannatanule võimalikult lihtsaks ja odavaks,» lisas soolise võrdõiguslikkuse volinik.

Sepperi sõnul on tööandjad erinevad: «On tööandjaid, kes püüavad seadust järgida ning rikkumiste korral viivad oma praktika kooskõlla kehtiva õigusega. Kahjuks on ka teistsuguseid näiteid, sh avaliku sektori asutuste ja tuntud kaubamärkidega opereerivate suurfirmade seas, kes ei mõista oma eksimuste sisu ning ei soovi muuta oma personalipoliitikat.»