Artiklid
- Üksikasjad
2013. aasta maksumäärad ja maksuvaba tulu suurus.
* Tulumaksu kinnipidamise määr on 21%.
* Maksuvaba tulu on 144 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus).
* Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral on 192 eurot kuus (rakendavad ainult I ja II samba pensioni maksjad).
* Täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise korral on 64 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus).
* Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 290 eurot (2012. aastal kehtinud 278,02 asemel), st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 95,7 eurot kuus.
* Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 2%, tööandjale 1%.
* Kogumispensioni makse määr on 2%.
* 2012. aasta detsembrikuu eest töötasu ja muude tasude ning sellelt arvestatavate/kinnipeetavate maksude ja maksete arvutamisel tuleb meeles pidada, et vastavalt maksuarvestuse kassapõhisele printsiibile juhul, kui töötasu detsembrikuu eest makstakse välja jaanuaris, siis tuleb maksud ja maksed arvestada 2013. aasta määrades ja deklareerida jaanuarikuu eest esitataval maksudeklaratsiooni vormil TSD (esitamise tähtaeg 10.veebruar 2013).
Kui aga detsembrikuu töötasu makstakse välja detsembris, siis tuleb maksude ja maksete arvestamisel/kinnipidamisel rakendada 2012. aasta määrasid ja deklareerida maksud ja maksed 2012.a. detsembrikuu eest esitataval vormil TSD (esitamise tähtaeg 10. jaanuar 2013).
- Üksikasjad
2013. aasta riigieelarve seaduse (RT I, 28.12.2012, 9) § 2 lõike 10 kohaselt on sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 290 eurot (2012. aastal 278,02 eurot).
Vastavalt sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõikele 2 peab tööandja igakuiselt maksma sotsiaalmaksu töötajale/teenistujale makstud palgalt, kuid mitte vähem kui sotsiaalmaksu kuumääralt ehk 290 eurolt. Seega on tööandja sotsiaalmaksu minimaalseks kohustuseks 95,7 eurot kuus (v.a seaduses sätestatud erandid).
- Üksikasjad
«Palun seletage paragrahvid lahti. Lapse isa on kohustatud maksma lapse emale lapse ülalpidamiseks elatist vastavalt perekonnaseaduse S § 100 lõike.2 ja 101 lõike 1 alusel vähemalt valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära vastavalt § 97’le seni, kuni laps on saanud täisealiseks või kuni jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.»
Vastab jurist Hanna Kivirand õigusbüroost Puurits & Partnerid.
Teie poolt välja toodud perekonnaseaduse paragrahvid tähendavad üldjoontes seda, et lapsest lahus elav vanem peab last ülal pidama elatise maksmise teel:
a) kuni lapse täisealiseks saamiseni, või
b) lapse täisealiseks saamisel kuni põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
Perekonnaseaduse § 101 lõige 1 sätestab ühele lapsele igakuiselt makstava elatise miinimummäära, milline on pool valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Seega hetkel ei tohi igakuine elatis olla väiksem kui 145 eurot.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
Toimetas Naine24
- Üksikasjad
«Kas osaühing võib osta prillid hambaarstile. Osaühingus on 10 hambaarsti, aga ainult ühele osteti. Tegemist on omaniku emaga. Kas teistel prillikandjatel hambaarstidel on ka selleks õigus või kehtib see soodustus ainult kuvariga töötajatele? Kas see läheb kuidagi ka maksu alla? » soovib üks meedik teada.
Vastab Vello Vallaste osaühingust Vallaste ja Partnerid.
Tööandja võib oma töötajale osta nii prille kui mis tahes muid asju sõltumata sellest, mis tööd inimene teeb või milline on töötaja ja tööandja eraeluline vahekord. Seda nimetatakse erisoodustuseks, millelt tööandja peab maksma nii tulu- kui sotsiaalmaksu. Erisoodustusega ei ole tegemist, kui kulutus on tehtud tööst tulenenud tervisekahjustuste leevendamiseks või nende ärahoidmiseks. See kehtib ka prillide ja kuvaritöö kohta. Iga tööandja on ise pädev otsustama, kas töötajale antud hüve puhul on tegu erisoodustusega või mitte. Töötajal on õigus nõuda erisoodustust, kui selles on kokku lepitud töö- või kollektiivlepingus.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
Toimetas: Tarbija24
- Üksikasjad
Tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi ja ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga (digi)allkirjastasid 21. detsembril kokkuleppe, mille kohaselt kerkib brutopalga alammäär ehk alampalk uuest aastast seniselt 290 eurolt 320 eurole kuus.
Eelmisel aastal tõusis alampalk 12 euro võrra. Kui eelmisel aastal tõusis alampalk 4,3, siis nüüd tõuseb see 10,3%.
Valitsus võib sotsiaalpartnerite poolt sõlmitud töötasu alammäära kokkuleppe kinnitada oma 27. detsembril toimuval istungil.
Tööandjate otsus tõsta miinimumpalk 290 eurolt 320 eurole on IRL-i esimehe Urmas Reinsalu sõnul väga positiivne signaal.
"See otsus, mis puudutab alampalga tõusu järgmisel aastal summas 30 eurot, on ikka väga kõva sõna. See on selge signaal, et tööandjad prognoosivad, et neil tekivad palgareservid järgmisel aasta," lausus 20. detsembril valitsuse pressikonverentsil kaitseminister Reinsalu, kes oli peaministri ülesannetes.
Reinsalu tuletas meelde, et palgakasvu on oodata ka alampalgast enam teenivatel inimestel, sest rahandusministeerium prognoosib tulevaks aastaks 5,6-protsendilist nominaalpalga kasvu.
Sotsiaalminister Taavi Rõivas nõustus Reinsaluga ja luges alampalga tõusust välja signaali, et tööturu osapooled on Eesti tulevikku väga optimistlikult vaatamas.
Ta lisas, et kui veel paar aastat tagasi sõnastati Eesti ühiskonna ühe olulise probleemina kõrget tööpuudust, siis praeguseks on see kaks ja pool korda vähenenud võrreldes paari aasta taguse ajaga.
19. detsembril kinnitas Leedu valitsus alampalga 17,6%-se tõusu. 1. jaanuarist on alampalga suurus 1000 litti ehk 289,6 eurot juulist kehtinud 850 liti asemel. Enne seda oli alampalk 800 litti. Uus alampalk on vaid 40 eurosenti Eesti omast madalam. Leedus tõusis alampalk juba teist korda aasta jooksul.
Lehekülg 1137 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee